.png)
Tooted
Tule, Poiss, tule ja roni mööda mu tüve üles ja kiigu mu okstel, söö mu õunu ja mängi mu varjus ja ole õnnelik "Kord oli puu... kes armastas üht väikest poissi." Nii algab unustamatu lugu puu ja poisi sõprusest. Väike poiss jookseb iga päev puu juurde, et ta okstel kiikuda ja mööda ta tüve üles ronida. Puu on õnnelik. Kuid poiss kasvab suureks ja tahab rohkemat kui ainult õunad. Ja puu annab... See on südamlik jutt andmisest js saamisest, mis paneb lugeja mõtlema aja ja väärtuste üle, mis ajas muutuvad ja armastusest, mis jääb alles. Poeetiline tekst ja vaimukad illustratsioonid on teinud selle andeka Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku ja -luuletaja Shel Silversteini raamatu armastatud klassikaks; seda on aastakümnete jooksul lugenud paljud väikesed raamatusõbrad üle kogu maailma. Shel Silverstein (1932--1999) on Ameerika Ühendriikide kirjanik, luuletaja, kunstnik ja laulutekstide autor, kes on eelkõige tuntud oma humoorika luule, lihtsate ja väljendusrikaste joonistuste ning allegooriliste lugude poolest. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kümme lasteraamatut ning on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas William Allen Whiteíi kirjandusauhinna. "Helde puu" on tõlgitud kahekümne nelja keelde.
Island on võlusaar! Seal on liustikud ja tulemäed, vett purskavad geisrid ja kuumaveeallikad, trolli- ja haldja- ja võlurilood. Ka jõule tähistatakse Islandil omamoodi. See siin on lugu trolliemand Grýlast ja tema kolmeteistkümnest pojast, kes jõulude eel inimesi kimbutamas ja tempe tegemas käivad. Nende seas on Lusikanoolija ja Potikraapija, Vorstipätsaja ja Ukseprõmmija ja terve rida teisi paharette. Kas nad tulevad ja toovad sussi sisse midagi head või on karta tohletanud kartulit? Ja mis tegelane see jõulukass veel on?
Jõulumehikesed ja trolliemand Grýla on Islandi rahvaluules tuntud tegelased juba 17. sajandist peale. Islandi eri piirkondades on jõulumehikeste arv ja nende nimed erinevad, nii et kokku on neid loetud üle seitsmekümne. Need kolmteist jõulumehikest said paika Jóhannes úr Kötlumi 1932. aastal ilmunud luuletuses “Jólasveinarnir”.
Armastatud kirjaniku lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“.
„Kui Dani esimest korda lasteaeda läks, rõõmustas ta väga selle üle, et saab juba lasteada minna, ainult selle üle ei osanud ta õieti rõõmustada, et peabki sinna jääma.“ Lasteaialaps on õige uhke olla, ainult võõras kohas võõraste lastega on natuke hirmus ka. Aegamööda kasvab julgus, tekivad sõbrad, iga päev toob kaasa uusi väikesi vahejuhtumeid, rõõme, muresid, seiklusi.
Autor on suurepäraselt tabanud laste mõtteviisi ja olemust, tekstist kumab läbi tema soojus ja poolehoid laste vastu. Raamatu populaarsusest kõneleb ka see, et seda on Ungaris välja antud juba 17 trükki. Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi lustakad ja äratuntava käekirjaga illustratsioonid. Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.
"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.
Jaak Sarapuu ja Mihkel Zilmeri lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelusündmuste jahmatavaid pöördeid, meie rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi. Nende kaante vahelt leiab ka tänaseks päevaks vaat et rahvalauluks saanud laulu "Kuni su küla veel elabˮ sünniloo ning originaalnoodi koos kooriseade näitega. Lisaks on seal ka muid laule.
"Kuni su küla veel elab, elad sina ka.ˮ Nii laulsid ansambli Rajacas noored poisid, nende hulgas tunnustatud doktor Mihkel Zilmer 45 aastat tagasi. Aga murelik küsimus, mis meist saab, on jätkuvalt ajakohane.
Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühiajaliselt Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Sarapuu on kusjuures Mihkel Zilmeri onupoeg.
Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor. Ta on juhendanud 25 doktoritööd ja mitmed tema õpilased on nüüdseks professorid. Lisaks on ta paljude patentide ja inimorganismi biokeemia ning tervisliku söömise õpikute ja raamatute autor ("Meditsiiniline biokeemia", "Vitamiinid", "Mineraalained", "Normaalne söömine", "Normaalne joomine" jm). Zilmer on kahel korral autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduses. On kirjutanud ka palju laule: "Eestimaa (Tuhanded külad)", "Armsas Tartus Vana Ülikoolˮ, "Ikka lühemaks jääb meie luule", "Pühi oma palgelt viimne pisar" jt. Selles raamatus ilmub tema esimene ilukirjanduslik lugu.
Laulan hobuste hingest, nende elust ja tööst,
kodu-põllutöö pingest, koplis veedetud ööst.
Sulas päikeses lumi, puhus lõunapoolt tuul,
algas hobuste suvi juba kevadekuul.
Toitis rõõme ta kehas koplis haljendav mai,
õhtu saabuvas, ehas rõõmaslt hirnatas vaid.
Vili nurmedel võrsus, kasvas elamislust,
käisid adra ees kõrvu, hobud, valge ja must.
Nende astumisjälgi olid teerajad täis,
suureks kasvanud sälgki kopli rohupeal käis.
Helkis kastevees aasa lillerohune pind,
traavis tuultega kaasa seal ta kergelt kui lind.
Aeg nüüd lubas tal olla suurte hobuste seas,
sõprust nautima tulla elu meeldivas eas.
Nõnda saidki kaks hobust, selles põnevas loos,
käia kesköises udus teineteisega koos.
Ilmalillede elamist
eespool madalat ust
kaua tulin vaatama
kõikuvast hommikust
Eesti esimene algupärane näidend, kolmevaatuseline naljamäng "Säärane mulk" ilmus esmakordselt 1872. a. Komöödia kajastab tõetruult XIX sajandi kolmanda veerandi eesti külaelu aktuaalseid probleeme ja esitab omaaegseid iseloomulikke talupojatüüpe. Käesoleva väljaande, mis ilmub "Kooli kirjavara" sarjas, aluseks on näidendi 8. trükk (ilmunud 1958. a.).
Nelja esimese kutselise teatri – Vanemuise, Endla ja Draamateatri eellugu, sünd ning areng kuni 1920. aastani.
Hea lugeja,
2006. aasta on Eesti teatrile tähenduslik - möödub 100 aastat kutselise teatri sünnist. See ühtaegu lühike aeg sisaldab endas huvitavaid ja pöördelisi arenguid, silmapaistvaid isiksusi, kuid eelkõige sajandi pikkust loomingut. Teater kui kaduv kunst on suures osas jäädvustamatu, kuid üks on kindel - jäävad kirja pandud tõed ja jääb legend. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum oma näitusega "Sihiseadjad, alustajad" tahabki jutustada legendi läbi ajalooliste faktide. Abiks siin on rohke pildimaterjal ja unikaalsed arhiividokumendid muuseumi kogust. Ja eesmärk muidugi - jutustada eesti teatri lugu!
Eesti kutseline teater sai alguse 1906. aastal Vanemuisest. Sellele eelnes üle saja aasta pikkune saksa teatri periood Eestis - esimesed eestikeelsed dialoogid sakslase August von Kotzebue näidendites, esimene professionaalne eestlasest näitleja Peter Andreas Steinsberg Saksa teatri laval. Eesti rahvusliku teatri sünd Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal Vanemuise seltsis. Wiera teatri esimesed Shakespeare'i lavastused ja Taara selts kutselise teatri taimelavana. Näitus vaatleb nelja esimese kutselise teatri - Vanemuise, Estonia, Endla ja Dramateatri loomist ning tegevust kuni 1920. aastani.
"Sihiseadjad, alustajad" on esimene osa Eesti teatri ajaloo ülevaatenäituste sarjast. 2005. aasta sügisel valmib muuseumil Il osa "Oma päikese poole", mis käsitleb iseseisvusaastate teatritegevust kuni sõjaajani. Ning suure juubeliaasta künnisel näeb ilmavalgust Ill osa, mis otsapidi tänapäeva välja jõuab. Kõik kolm näitust ühinevad 2006. aasta algul suureks teatriloo rändnäituseks, mis alustab oma teekonda üle Eesti Tallinnast.
Näituse koostasid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadurid Kirsten Simmo, Simmo Priks ja Kalju Haan. Visuaalse külje eest hoolitses kunstnik Liina Unt. Näitust aitas rahastada Eesti Kutselise Teatri 100. aastapäeva programmi raames EV Kultuuriministeerium.
Parimate soovidega,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Tinarolo – see kõlab väga salapäraselt, kuid pole ometi midagi muud kui hüüdnimi, mille üks sõbratar kunstnik Käthe Kollwitzile andis. Rohkem kui 60 aasta eest pidi Tintarolo ühe plakati kavandama, millega taheti üles kutsuda Berliinis laste mänguväljakuid rajama. Trude, tüdruk hoovimajas elavast töölisperest, aitas teda selles töös: koos oma õekese Anniga oli ta Kollwitzile modelliks.
See raamat võiks olla kohustuslik kirjandus kõikidele emadele ja isadele. Sellel, kes pole raamatut lugenud, ei ole lootustki ennast või teisi mõista. Hästi läbi tunnetatud. Väga hea ja armas idee. Katrin Küünarpuu kliiniline psühholoog ja perekonnapsühhoterapeut
Tore lugemine, humoorikas ja kohati nii liigutav, et mul võttis nii mõnigi kord silma märjaks. Udupasuna hellitavat nimetust olen ka enda pojakese puhul kasutanud, vahel tundub, et kuulmekiled või aknad lausa purunevad. Anna Nõmmik kliiniline psühholoog, peaasi.ee koolitaja
Selles raamatus on pereterapeut Meelike Saarna andnud beebile hääle – see beebi oskab rääkida. Vähe sellest – see beebi on tark. Ta teab asju, millel on teadusfaktide väärtus, ta oskab kirjeldada käitumise kaugemaid mõjusid, millest psühholoogid räägivad nõustamisele tulnud vanematele või loengutel, mida tahavad kuulata isad-emad, kes soovivad oma last alates kõige esimesest päevast ümbritseda just sellega, mida beebi kõige enam vajab. Lapse esmavajadusi silmas pidades teeme talle kõige tähtsama kingituse elus: anname talle kaasa piisavalt häid viise tulevaseks toimetulekuks, ükskõik millise lehe elu ette ka ei keeraks.
Meelike Saarna on perekonnapsühhoterapeut ja paljude raamatute autor. Ta töötab perede ja paaridega ning koolitab põhiliselt vanemluse, suhtlemisoskuste, perekonnadünaamika ja eneseregulatsiooni teemadel.
