Võrumaalt pärit Artur Adson oli kaasaegsetele sõjakas ja raske sõnaga mees, järeltulijatele veidrik, kelle suur armastus tegi armastatust Suure Luuletaja. Marie Underile pühendumisega paralleelselt kujunes Artur Adsonist iseseisev ja kandva mõjujõuga kirjanik, kelle sulest on ilmunud 33 algupärast raamatut ja kes on tõlkinud 61 teost, neist 54 teatrile. Lisaks loomingule oli ta veel tarmukas organisaator ja kaasosaline paljudes omaaja ühiskondlikkultuurilistes üritustes ning sündmustes. Eesti kirjanduslikus traditsioonis omab suurt püsiväärtust Artur Adsoni valdavalt võrukeelne värsiloome. Tema isikut avada ja mõista aitab just käesolev kogutud luuletustele lähenev luuleraamat. Raamatut ilmestavad Artur Adsoni enda joonistused.

Kes on tänapäeval Eesti kõige tuntum noor luuletaja? Sellele küsimusele ei saa niisama lihtsalt vastata. Tõenäoliselt pakutaks välja kolm-neli erinevat nime, ja needki oleneksid vastaja kalduvustest. Ühtainust kõige tuntumat lihtsalt ei ole, nagu ei ole ka ühtainust stiili, mille kõik eksimatult ära tunneksid ja ühe nimega seostaksid.

Jaak Känd tähistab pea iga poeedi sünnipäeva ning mäletab nende lahkumispäevi, korraldab sündmusi, loeb pargiserval või tänavanurgal või interneeduses ette enede ja teiste luulet – luule on tema vaimustus, koorem ja armuke! "Üks südamelöök" on vaid väike osake Kännu-universumist, kogu ta luulemaailmast: see haarab aastakümneid elu ja poeesiat, jälgib fotograafipilguga inimsust ning sõnamängurina teel lebavaid spunke ja raamatuid. Känd on matemaatikaõpetaja, bridžimeister, kes punub oma luulessegi rist(räst)sõnu ning mälumängurlust. Esmalt on ta aga mees, kes armastab (luulet), elab (selles) - Jürgen Rooste, toimetaja

Luulet nooremale koolieale.

Naerukild

Täna päike üle aasa
justkui helmeid pilluks.
Ühe neist võid võtta kaasa
väikseks naerukilluks.
Lähed - sild on silla taga,
küll on palju sildu!
Ära pihust pilla aga
oma naerukildu ...
Õhtul, kui ei ole päikest,
tuhmub sammukaja,
hädasti on seda väikest
naeruraasu vaja.