Tooted

Sunday Timesi ja New York Timesi parim bestseller kategoorias "meie aja mõjukaim intellektuaal". Reeglid? Rohkem reegleid? Tõsiselt? Kas elu ei ole juba piisavalt piiranguid täis? Ja miks üldse eeldada, et mingitest reeglitest võiks abi olla? Jordan B. Peterson väidab, et meil on reeglite suhtes vastakad tunded isegi kui teame, et need toovad meile kasu. Söakad, iseloomuga hinged tunnetavad end reeglitest veel eriti ahistatuna. Peterson väidab aga, et ilma reegliteta muutub inimene kiiresti oma ihade orjaks ning selles pole midagi vabastavat. Latid langevad ja väärtused ähmastuvad piirini, mis ei ole enam meie väärilised. Ta leiab, et parimad reeglid aitavad meil jõuda eesmärkideni ning täisväärtuslikuma, vabama eluni. Puistades tabavaid näiteid nii oma enda elust kui ka kliinilisest tööst, samuti filosoofiast, psühholoogiast ning inimkonna vanimatest müütidest, pakub ta ümbritsevale kaosele võimast vastumürki. Ta toob välja kaksteist sügavmõttelist, samas ootamatult praktilist printsiipi, kuidas elada mõtestatud elu. Ta demonstreerib ilmekalt, et eesmärk saada õnnelikuks on üsna mõttetu ning väidab, et selle asemel tuleks keskenduda hoopis elu mõtte leidmisele. Sest just see pakub kaitset kannatuste eest, millega elu meid paratamatult kostitab. Kuna inimkonnal pole veel tänapäevasel teadusel põhinevat eetikat, ei üritagi Peterson oma reeglitega lauda tühjaks lüüa ning heita tühipalja ebausuna kõrvale aastatuhandete tarkust ja meie suurimaid moraalseid saavutusi. Ta teeb seda, mida mõistlikud teejuhid on alati teinud – ta ei väida, et inimlik tarkus algab temast, vaid pöördub oma teejuhtide poole. Ja kuigi raamatu teemad on tõsised, käsitleb ta neid sageli kergel toonil ning siira mõnuga. Tunnustatud kliiniline psühholoog professor Jordan B. Peterson on tuntavalt mõjutanud tänapäevast arusaama isiksusest. Temast on saanud meie aja üks populaarsemaid mõtlejaid, kelle loengud romantilistest suhetest, Piiblist, mütoloogiast ning teistest teemadest on paelunud kümnete miljonite kuulajate tähelepanu. Ajal, mil meid on tabanud ennenägematu muutuste voog ning poliitiline polariseerumine, on tema selge ning otsekohene sõnum vastutusest ja iidsete tarkuste väärtustest leidnud kõlapinda terves maailmas.

Sisukord:
Häälikuõpetus
Vormiõpetus
Lauseõpetus
Sõnavaraõpetus

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Kaks elutarka meest, inglise psühhiaater Robin Skynner ja tema sõber koomik John Gleese, kelle huvi psühholoogia vastu tärkas juba teismeliseeas, on kirjutanud raamatu sellest, mida nad ise usuvad. Nad keskenduvad inimeste ja perekondade heaolu lätetele, seejärel vaatavad, kas nende ideed kehtivad ka väljaspool perekonda: püüavad analüüsida inimeste käitumist tööl

Aleksandr Solženitsõni suurteos annab ülevaate sotsialistliku hiigelriigi hävitus- ja karistussüsteemist. Seda raamatut võik nimetada Nõukogude Liidu esimeseks tõeseks ajalooks, mis ei hõlma küll riigi elu kõiki külgi, kuid annab teadmise põhilisest. On väljendatud lootust (F. Iskander), et see päästab inimkonna igaveseks utoopilistest unistustest ja sotsiaalsetest eksperimentidest.

Austraalia kirjanik Patrick White kujutab oma romaanis kahe inimese, mehe ja naise elukäiku, püüdes tabada selle kaudu elu kogu tema mitmekesisuses. Autori eesmärgiks on avastada tavalise taga ebatavalist, jõuda lähemale inimloomuse sügavustele, mis on mõistatuseks inimesele endalegi.

Rein Taagepera kirjutised "Akadeemias" 1996–2019 Politoloog ja poliitik, valimissüsteemide loodusseaduste tunnustatud uurija Rein Taagepera (sünd. 1933) on käesolevasse köitesse valinud ajakirjas "Akadeemia" 24 aasta jooksul avaldatud teaduslikku laadi tööd. Nelja ossa – "Olevik", "Lähiminevik", "Kaugminevik ja -tulevik" ja "Valimissüsteemid" – jaotatud raamatus leidub üksjagu graafe, valemeid ja tabeleid, mis mõndagi selgitavad. Autori sõnul on aga peamine julgus olla nõrk: "Suuta end avada ja sellega hinge kuhjuvast pääseda." Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Mõtteloo Sihtkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ja AS Giga.

Mõned lood on igaveseks pimedusse maetud. Mõned lihtsalt ootavad, kuni neid räägitakse... 1940. aasta suvel on kõikide pilgud suunatud Lõuna-Inglismaa taevasse: lahing Inglismaa pärast on just alanud. Noorel ja andekal kunstnikul Evie Lucasel on aga silmi vaid ulja noore piloodi Tony jaoks, keda ta portreteerida tahab. Aga saatusel on omad plaanid. Seitsekümmend aastat hiljem püüab äsja lesestunud kunstiajaloolane Lucy panna oma elukillud jälle kokku ja otsustab pühenduda Evie Lucasest kõneleva raamatu kirjutamisele. Talle ei anna rahu üks Evie Lucasest tehtud portree. Vahetult enne oma traagilist surma avastas Lucy abikaasa sellelt maalilt midagi, mis näis varjavat kummalist saladust. Mis see oli? Kui Lucy hakkab lähemalt uurima Evie ja selle maali lugu, tekitab see palju meelehärmi kunstniku perekonnaliikmetes. Ühtäkki avastab Lucy, et teda ohustavad inimesed nii olevikust kui ka minevikust. Nad ei kavatse ealeski lasta rääkimata tõel välja tulla.

Vene kirjanduse klassiku F. Dostojevski (1821-1881) teoste valimikus ilmuvad jutustused «Onu unenägu», «Stepantsikovo küla ja selle asukad», «Kole anekdoot», «Uba», «Imeliku inimese unenägu». Jutustustes tõuseb esile huvi «väikese inimese» vastu, usk headusse ja ligimesearmastusse, kuid neis ei puudu ka vaimukas grotesk.

Winnie ja Helen, elupõlised sõbrad, on hoidnud üle viiekümne aasta teineteise saladusi. Kui Helen otsustab, et on aeg tõde avaldada, siis teab Winnie, et ta peab oma minevikust rääkima esimesena oma tütrele Pearlile – sealhulgas midagi kohutavat, mida isegi Helen ei tea. Ja nii algab lugu Winnie teekonnast: väikeselt saarelt Shanghai lähedal 1920. aastatel läbi laastatud Hiina Teise maailmasõja ajal ja viimaks USA-sse. «Köögijumala naine» on rabav portree vaprast naisest ning lugu, mis ülistab sidet ema ja tütre vahel, see on meisterliku jutustaja looming.

Sisukord: -Doomino. Hõberebase elulugu; -Telder mustang; -Liivamäe hirve jälil; -Bingo. Lugu minu koerast; -Lobo. Currumpaw´ kuningas; -Wully. Lugu kollakast krantsist; -Hõbetäpp. Lugu mustast varesest; -Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst; -Monarh. Tallaci karuhiiglane; -Winnipegi hunt; -Agulikass; -Poiss ja ilves; -Snap. Lugu bullterjerist; -Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest; -Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika; -Tänavalaulik. Isavarblase seiklused; -Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma; -Miks tihased kord aastas aru kaotavad; -Karupoeg Johnny; -Chink; -Järelsõna; -Nimede ligikaudne hääldamine.

Sisukord:
Doomino. Hõberebase lugu
Telder mustang
Liivamäe hirve jälil
Bingo. Lugu minu koerast
Lobo, Currumpaw' kuningas
Wully. Lugu kollakast krantsist
Hõbetäpp. Lugu mustast varesest
Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst
Monarh, Tallaci karuhiiglane
Winnipegi hunt
Agulikass
Poiss ja ilves
Snap. Lugu bullterjerist
Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest
Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika
Tänavalaulik. Isavarblase seiklused
Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma
Miks tihased kord aastas aru kaotavad
Karupoeg Johnny
Chink

Teine trükk

Kuulsa nõukogude polaaruurija, Papanini ekspeditsiooni radisti mälestusteraamat.

Diloogia moodustavad "Päeva palge ees" ja "Meelespealillede hõng" keskenduvad kolhooside rajamisele. Romaanis "Päeva palge ees" on kujutatud kolhoosielu algaastaid, inimestevahelisi suhteid ja armastust maa vastu. "Meelespealillede hõng" on ajaliselt jätk eelmisele, kuid põhiolemuselt armastusromaan, ühe naise elusaatus lapsepõlvest kuni keskeani.

"Nahksuka juttude" sarja esimene raamat

Piibliaineline romaan prohvet Hooseast, kes tegutses Iisraelis 750-735 eKr. Jumal andis Hooseale käsu abielluda moraalselt langenud naisega, mistõttu Hooseas satub vastuollu preesterkonnaga ning kaotab varanduse ja saavutatud positsiooni.

Haruki Murakami „Tantsi, tantsi, tantsi” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib … kõige ootamatumatel viisidel!

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni. Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust. Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu. „Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.

Eksisteerib tohutu hulk eksiarvamusi, mis puudutavad inimese tervist. Loodetavasti leiate sellest raamatust nii mõndagi õpetlikku, mis aitab teil lahti saada mitmesugustest tervislikult elamist segavatest väärarusaamadest.