Professor Rein Taagepera pilguheit sajale aastale Eesti poliitikas. Autor kasutab oma pikka poliitilist kogemust nii paguluses kui ka kodumaal ning maailmas tunnustatud poliitikateadlasena analüüsib Eesti poliitika keerdkäike unikaalsel viisil. Raamat sisaldab politoloogilisi valemeid ja isikuportreid Eesti tähtsamate riigijuhtide kohta, käsitledes nii Eesti saatuseaastaid 1939 ja 1940 kui ka taasiseseisvumise perioodi.

Maailm tunneb Rein Taagepera (sündinud 1933. a. Tartus) ühiskonnateadlase ja politoloogina. Eestis tunneme teda ka kui poliitikut ja mäletame tema kandideerimist presidendiks 1992. aastal. Oleme lugenud tema murelikke sõnavõtte eesti rahva demograafilise olukorra ja pereväärtuste kadumise kohta. See raamat räägib Rein Taagepera lapsepõlvest ja noorusajast – kõige olulisemast eluetapist. Autori arvates on see, kuidas maailma näeme ja mõtestame, kahekümnendate eluaastate keskpaigaks paika pandud. Enamik maailmavaadet määravaid hetki on juba seljataga. Siia mahuvad esimesed mälestused Eestist, põgenemine Saksamaale ja keskkooliõpingud Marokos, kust 1954. aastal iseseisvat elu alustades lahkus Torontosse.

Rein Taagepera kolmas mälestusteraamat vaatleb autori pere elu väliselt kõige rahulikumal ajal – alates saabumisest Irvine’i kuni laulva revolutsiooni eelõhtuni. Rein Taagepera asus andma politoloogiakursusi UCI-s ning kirjutas oma mõjukaimad raamatud. Mare Taagepera asus peagi õpetama keemiat ja töötas välja avastusõppe – teaduse õpetamise tõhustamise, millega saavutas tuntuse terves USA-s ja muidugi ka Eestis. Õpetlasliku ja ühiskondliku elu kõrval jätkus aega ka kolmele lapsele, ühistele reisidele, ja juba õnnestus võõrustada ka Eestist tulnud külalisi.