Tooted
"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."
Jälle kogunevad tumedad pilved just Manchesteri kohale.
Hannah on juba mõnda aega töötanud ajalehes Kummalised Sõnumid, mis kajastab kõike iseäralikku ja imelist laiast maailmast („Kodutöö sõi koera ära”), kui korraga juhtub midagi nii iseäralikku, et see jahmatab isegi teda – tema eksmees on üleöö muutunud normaalseks, viisakaks inimeseks. Kuna justkui ära vahetatud on ka paljud teised ja tagatipuks kaob jäljetult eraklik noormees, kes ajalehele kaastööd tegi, tuleb Hannah’l ja tema kolleegidel hakata asja uurima. Peatoimetaja Vincent Banecroftist on sealjuures aina vähem abi, sest kõik ta mõtted tegelevad võimalusega, et tema naist saab kuidagi elavate maailma tagasi tuua. Selle kõige tõttu kasvab toimetuses kaos, kuigi samal ajal saab ajalehe töötajaskond täiendust ümara, toreda ja väga-väga kahtlase naisterahva näol.
Alati on aga võimalik, et ajaleht tuleb kuidagi välja ka kõige lootusetumast olukorrast. Kas ka seekord…
Doktor Spiegel on pannud kirja võlurohu, kuidas eneseusk, lootus ja positiivne meelelaad võivad korda saata imesid. Arstina on ta korduvalt näinud, mis juhtub, kui “lõppstaadiumis” patsiendid otsustavad oma haigust ja elu ise kontrollima hakata. Patsiendid, kes on õppinud oma elu armastama ja armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama. See on raamat imedest ja inimestest, kellega need imed, tänu julgusele armastada, juhtuvad. “Meis kõigis on bioloogilised “ela” ja “sure” mehhanismid … Meeleseisund avaldab mõju nii kesknärvi-, endokriin- kui ka immuunsüsteemile ning mõjutab seeläbi kehalist seisundit. Erakordsed patsiendid ilmutavad elutahet selle kõige võimsamal kujul,” kirjutab dr Bernie Siegel. Kuigi keegi meist ei tea, millal haigus võib meid või meie armastatuid tabada, on meil võimali ksiiski selleks valmis olla. Dr Siegeli hoole alla sattunud patsiendid on õppinud oma elu armastuse tervendava jõu abil muutma, rikastama ja pikendama – palju rohkem kui arstid oodata oskavad. Fakt on see, et armastus tervendab. Tingimusteta armastus on immuunsüsteemi jaoks võimsaim stimulaator. Erakordsete patsientidega – nendega, kes julgevad armastada – juhtub iga päev imesid. “Armastus, meditsiin ja imed” juhatab meile teed.
Doktor Dolittle’i maja on nii pilgeni täis tema loomadest sõpru, et inimpatsiendid ei suuda seda välja kannatada ja ei taha enam doktorit külastada. Tegelikult meeldivadki Dolittle’ile loomad palju rohkem ja ta oskab isegi nendega rääkida. Ühel päeval saab doktor aga äreva teate Aafrikast, kus möllab kohutav taud, millesse nakatuvad kõik ahvid. Doktor purjetab ahvidele appi ja kohtub teel Jolliginki kuninga ja kohutavate Berbeeria mereröövlitega. Lugedes saad teada, kas doktoril õnnestub ahvid päästa ja kes on erakordne lüka-tõmba.
Raamat, mida käes hoiate, on täiendatud ja parandatud kordustrükk Eesti ravimtaimede teisest ja kolmandast osast (2019 ja 2020), mis ilmusid varasemalt eraldi, kuid nüüd on koondatud ühtede kaante vahele.
Kokku on raamatus vaatluse all 70 Eesti ravimtaime, nende seas leidub nii maitsetaimi kui ka mõningaid väga mürgiseid taimi. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures silmas on peetud ka toimet, mis avaldub siis, kui konkreetset taime kasutada koos ravimitega.
Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed aastad, mis lahutavad meid raamatute viimaste väljaannete ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnenud põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, ent kiites sageli heaks ka selle, mida meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.
Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.
Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.
Raamat tutvustab elekterkeevituse tehnoloogia põhialuseid. Antakse ülevaade kasutatavatest seadmetest ja materjalidest. Üksikasjalikult käsitletakse erinevate materjalide keevitustehnoloogiat. Raamat on mõeldud elekterkeevitajatele-praktikutele. Õppevahendina saab seda kasutada kutsekoolide ja keevitajate väljaõpetamisel tehastes.
Sisukord:
Francis Macomberi üürike õnn
Maailma pealinn
Vanamees silla juures
Meil Michiganis
MEIE PÄEVIL
Smürna sadamas
Indiaanlaste laager
Doktor ja doktori naine
Millegi lõpp
Kolm päeva raju
Poksimeister
Väga lühike jutt
Sõduri kodu
Revolutsionäär
Mr. ja mrs. Elliot
Kass vihma käes
Keeluajal
Suusakross
Minu taat
Suur kahepalgeline jõgi
KOGUMIKUST "MEHED NAISTETA"
Võõral maal
Che ti dice la Patria
Viiskümmend tuhat
Nüüd heidan puhkama
KOGUMIKUST "VÕITJA EI SAA MIDAGI"
Pärast tormi
Puhas valgusrikas lokaal
Maailmavalgus
Jumalime, džentelmenid
Ümbersünd
Millisteks teie ei saa
Kuninganna ema
Tribuut Šveitsile
Päev surma ootel
Wyomingi vein
Mängur, nuin ja raadio
Isad ja pojad
"Ivnanhoe" tegevus toimub 1190. aastatel ristisõdade ajal. Inglismaal on tugevnenud normannide mõju ning troonil on asevalitseja prints John, Pühal maal viibiva seadusliku kuninga Richard Lõvisüdame vend, kes trooni ihaleb. Kord aga ilmub turniirile tundmatu rüütel, kiiver nägu varjamas. Vaid asjasse pühendatud teavad, et tegu on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlase Wilfred Ivanhoega, kes annab saksidele taas lootust.
On aasta 1912. Noor inglanna Elsa reisib koos antropoloogist mehe ning oma noorema õe Alice’iga, kes vajab igapidist hoolitsust, kaugele Lihavõttesaarele ekspeditsioonile. On aasta 1973. Üks teine noor naisteadlane, biogeograaf Greer saabub Lihavõttesaarele, et tegelda saare loodusliku vaesumise probleemiga. Ta kohtab saarel huvitavaid inimesi. Kaht naist, Elsat ja Greeri, justkui lahutaks kuuekümne aasta laiune ja näiliselt ületamatu ajakuristik, kuid ometi üllatab autor meid suurepärase puändiga …
Jennifer Vanderbes on sündinud 1974. aastal USAs New Yorgis. 2003. aastal ilmunud „Lihavõttesaar“ on tema esimene ilukirjanduslik teos, millele on osaks langenud tähelepanuväärne edu, sest romaani on tõlgitud ligi paarikümnesse keelde. Kuigi teos sisaldab rohkelt teabelist selle kuulsa saare, Vaikse ookeani üksiklase kohta, on tegu esmajoones romaaniga. Vastukajades on öeldud, et see romaan sulatab endasse reisiraamatu, kohati teadusliku traktaadi ja haarava armastusloo elemendid, et see pakub ühtaegu nii lugeja mõistusele, südamele kui ka hingele.
Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste „mänguasjadega“ nagu näiteks tuumaenergia.
Küsimusele, kas tulnukad on olemas, ei ole teaduslikult tõendatud vastust. Küll aga on ufoloogid registreerinud üle 40 miljoni ülestähenduse tundmatutest lendavatest objektidest ja kontaktidest ufonautidega.
Romaani tegevus toimub uue talurahvaseaduse (1856) tuleku ajal. Vilde tegelased on terve elu uut seadust oodanud. Kui see viimaks 1858. aasta jüripäeval välja kuulutatakse, nähakse paragrahve isegi unes. Ent mõisahärrad käsivad uute kontrahtidega oodata, kuni kogu maa on uuesti välja mõõdetud. Rahutus liigub nagu "maruhoog üle maa". Teose kulminatsiooniks on talupoegade vastuhakk 1858. aasta suvel Mahtra mõisas ja nende karistamine 1859. aasta veebruaris.
Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.
Romaan rahvapärimustes Ungru krahvi nime all tuntud Hiiumaa mõisnikust parun O. R. L. von Ungern-Sternbergist (1744-1811), kes saadeti karilejooksnud laevade riisumise ning rootsi kipri tapmise eest Siberisse asumisele.
Teos esitab rea humoristlikke pilte lugejale enamalt jaolt juba "Kevadest" tuttavate, vahepeal täisealiseks saanud tegelaste elujuhtumustest.
Palm Springsis kasvades unistas Pandora asjadest, mida see väike kõrbelinn talle pakkuda ei saanud. Ta igatses millegi lõbusama, glamuursema, rahuldustpakkuvama järele – nagu ta onu elu Hollywoodi agendina. Kui soovid täituksid, siis oleks ta seal…
Ja ühtäkki antakse Pandorale võimalus. Onu sureb ootamatult ja jätab Pandorale oma agentuuri. Koos lapsepõlve kallima Garyga raputab ta kõrbeliiva jalgadelt ja suundub Los Angelesi. Kuid väikesel Palm Springsi tüdrukul on Hollywoodi kohta palju õppida, eriti just kulissidetaguse karmi maailma kohta. Ta pöördub abi saamiseks onu ilusa noore assistendi poole. Ent terava mõistusega karismaatilisel Loril on oma isekad ja kättemaksuhimulised plaanid. Ta õhutab Pandora huvi rivaalagentuuri põneva omaniku vastu, sellest süütust kiindumisest kasvab hukutav kinnisidee. Ja kui Pandora armub kirglikult kaskadööri, ootab seda armastuskolmnurka ees katastroof…