Tooted

"Ahvirannik" on jutustus ühe indiaani perekonna lagunemisest ja leinast ning ühtaegu ka hingekeeli puudutav lugu täiskasvanuks saamise raskusest. Läbi noorukese Lisa Hilli silmade avaneb maailm, milles elavad tänapäeva indiaanlased, kus lääne kultuur põimub igipõliste traditsioonide ja uskumistega. Uskumata venna hukkumist elab Lisa mõtteis uuesti läbi nende ühise mineviku, milles olulist osa mängivad tema värvikad perekonnaliikmed: onu Mick, tulihingeline Elvise fänn ja indiaanlaste õiguste eest võitleja; vanemad, kes üritavad leida kooskõla haisla rahva pärandi ja Lääne kommete vahel; isepäine vanaema Ma-ma-oo, traditsioonide kandja. Lisal tuleb toime tulla ka teistsuguse maailmaga: vaimude, sasquatch'ide ja loomade hingedega, kes oma riukalikul moel üritavad tüdrukut kord kaitsta, kord endi maailma peibutada. 

Eden Robinson on 34-aastane indiaani kirjanik. "Ahvirannik" on ta esimene romaan ja see valiti Kanada parima romaani nimetusele kandideerivate raamatute nimistusse.

Õppematerjal "Alguses on Sõna" on mõeldud piiblitundide läbiviimiseks väikerühmadele. Õppe tunnid põhinevad Ameerika evangeelse luterliku kiriku ettevalmistatud ja 1977. a. kasutusele võetud "Word of Witness" programmil, mida kasutatakse evangeelsetes luterlikes kirikutes ka Rootsis ja Saksamaal. Eesti keelde on materjal tõlgitud Kari Latvuse koostatud raamatust "Sanasta Elämä". Õppetundide toimetamise ja kasutusele võtmise eest vastutab Suomen kirkon Seurakuntatoiminnan keskusliitto koos kristliku õppekeskusega. Eestis on vastavat koolitust korraldatud EELK usuteaduse Instituudi pedagoogilise osakonna baasil.

Kogumikku on võetud järmised näidendid:

Vladimir Beekman "Hunditubakad"

Ardi Liives "Tormihoiatus"

Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"

Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"

Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"

Dr. Heinrich Rosenthali mälestused on ühe saksastunud keskkonnast pärit, kuid eesti rahvuslikuks tegelaseks tõusnud vastuolulise mehe mälestused, mis kirja pandud saksa keeles ja sakslastele mõistmaks eestlaste püüdlusi. Ta sündis 25.06.1846, Tartus ja suri 28.05.1916, Tallinnas. Õppis 1865–1871 Tartu ülikoolis arstiteadust. Oli üks Kalevipoja õhtute algatajaid ja 1869 I üldlaulupeo pidukomitee liige. 1870. a. "Vanemuises" etendunud esimeses Eesti näitemängus, L. Koidula eestistatud "Saaremaa onupoeg" oli Heinrich Rosenthal üks osatäitjatest. Oli 1884–1895 EÜS-i vilistlaskogu esimees ehk vilistlaste talitaja, auvilistlaseks valiti 1895. a.

Psühholoogid kasutavad tänapäeval üha enam enesekaastundele tuginevaid meetodeid. Kristin Neff on selle suuna esimesi määratlejaid ja uurijaid, tema on välja töötanud ka paljude psühholoogide kasutatava enesekaastunde skaala. Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab läbikukkumisena. Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda on aga selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Me võime nii mõneski asjas silma paista, kuid alati on keegi meist targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Endast parema pildi loomiseks kipume oma mina suuremaks puhuma ja teisi alla suruma, et tunneksime end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind ‒see takistab meil oma täit potentsiaali saavutamast. Miljonid inimesed peavad iga päev ravimeid neelama paljalt selleks, et eluga toime tulla. Ebakindlus, ärevus ja depressioon on meie ühiskonnas uskumatult levinud ning suures osas tingitud enesehinnangust, sellest, et me aina kihutame ennast takka, kui tunneme, et ei tule elumängus võitjaks. Kristin Neffi põhjapanev raamat annab nõu, kuidas vähendada enesekriitilisust ning vältida selle halba mõju. Raamatus leiduvad harjutused ja tegevuskavad toetavad enesesõbralikkuse ja -kaastunde saavutamist ning aitavad toime tulla kõikvõimalike emotsionaalselt kurnavate olukordadega – lastekasvatamise, kaalust alla võtmise või mis tahes muude katsumustega. Enesekaastunne võimaldab saavutada oma täielikku potentsiaali ning elada täiuslikumat elu.

Õpivahendis on antud süstemaatiline ülevaade kommunistliku kasvatuse teooriast, didaktikast ja koolikorraldusest. Õpivahend on vajalik pedagoogikat õppivatele üliõpilastele.

Heino Kiik on oma mälestustes jõudnud noorukiikka. Sõda puudutab noormehe elu juba väga lähedalt. Ise ta küll sõtta minema ei pea, aga lähevad mitmed ta koolikaaslased Mustvee gümnaasiumist ja sõbrad Tammessaare külast. Samuti jääb kool pooleli – Mustvee gümnaasiumist tehakse laatsaret ning kooli ajal Heino "teine kodu" Kõivu pansion pommitatakse maatasa. Heino püüab haridusteed jätkata Tallinnas, kuid sellest ei tule midagi välja, ta saab tööd hoopis "Talurahvalehe" toimetuses. Et Heino haridust väga tähtsaks peab, astub ta oma vanema venna Mihkli eeskujul Räpina aianduskooli ning hiljem Tartu ülikooli geograafiat õppima. Tutvust tuleb teha ka KGB-ga – Heino isa Jaan Kiik viiakse Siberisse ning ka Heinol endal tuleb uue võimuga tegemist. Raamatust saab hea ettekujutuse sõjajärgsete aastate olukorrast pealinnas ja Tartu üliõpilase elus.

Yellowstone'i katastroofiline purse teeb tsivilisatsiooni jätkumise võimatuks. Terved rahvad põgenevad lugematute kõrvalmaailmade suhtelisse turvalisusesse. Sally Linsay, Joshua Valienté ja Lobsang tegelevad ohtliku purskejärgse puhastusega Null-Maal.

Joshua peab aga hakkama saama kriisiga, mis on talle lähemal. Pärast pikka lapsepõlve Pikkmaa sügavustes on välja ilmumas uus inimese järglaste, noorte üliarukate olendite tõug. "Normaalne" inimkond pöördub rumalusest ja hirmust aetuna nende vastu. Joshua jääb kahe tule vahele ja paistab nii, et tema jaoks on dramaatiline lõpplahendus vältimatu.

Samal ajal asub Ühendriikide mereväe komandör Maggie Kauffman uskumatule retkele ning juhib õhulaevaekspeditsiooni Pikkmaa läbiuurimata piirimaile. Sallyga võtab ühendust tema kaua kadunud olnud isa Willis Linsay, sammuri leiutaja. Ta on alati olnud isepäine uitaja, nüüd aga on ka temal kavas fantastiline reis – reis läbi Pikkmarsi. Kuid mis on tema tõelised motiivid? Nii Joshua, inimkonna kui ka Pikkmaa jaoks on kõik muutunud.

Kevin Rushby purjetab piki Aafrika rannikut Komoori saartele ja Madagaskarile. Ta kohtub neil saartel ja rannikuil elavate piraatide järeltulijatega, eluvõitluses peale- ja allajäänutega...

Adrienne Thomas on üks neid loendamatuid autoreid, kelle loominguande äratajaks oli maailmasõda. Sünnilt lotringlanna, järelikult maalt, kus käis lakkamatu võitlus sümpaatiate pärast kahe isamaa vahel, kannab ta loomingut esialgu nooruslik isamaa-armastus. Kui Saksas 1927. a. välja kuulutatakse mitu suuremat sõjaromaanide auhinda, äratab mitmes žüriis tähelepanu romaan «Sõdur Katrin». Suureks üllatuseks oli žüriile, kui I auhinnaga kroonitud teose autoriks osutus noor, 20-aastane neiu, kuna romaani tihe kompositsioon ja mehine käsitlusviis teose loojana lasksid oletada sules vilunud meeskirjanikku.