Ühe uitaja Egerti reisipäevik Euroopast pakub lugejale sürreaalse situatsiooni, kus võib end ära tunda ühtaegu nii jutustajas kui ka neis, keda ta visandab, raputades seeläbi ärkvele mugavalt unelema jäänud väikekodanlase, kelle koorest ronib välja varjusurmas olev anarhist, ühiskonna heakskiitu otsiv isend, kelle suurim ulm on üksindus. Isiksuse kahestumine kui selline sobib selle teosega ka sisuliselt, sest tegu ei ole ainult reisipäevikuga, vaid samuti sügavale enesesse sukeldumisega, mille kestel jäävad sukelduja teele nii bipolaarsus, skisofreenia kui ka muud psühhoanalüütikutele huvi pakkuvad seisundid, mida saab kõrvaltvaataja kõrvaltvaatajana kõrvalt vaadata.

Selles raamatus viib autor lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades köitvalt suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.
Raamat on illustreeritud fotodega.

Selle raamatu veergudel jagab autor lugejaga oma vahetuid, eredaid muljeid Taani maast ja rahvast. Nende muljete aluseks on tavaline turismimatk. Säärase matka ajaline piiratus ning programmi koormatus seavad kirjaniku küllalt raske ülesande ette: tohutust tähelepanekutehulgast, kõigest läbisegi nähtust-kuuldust tuleb algul hoolikalt välja noppida peamised, iseloomustavad üksikasjad. Alles sel kombel n.-ö. rikastatud materjalist kujuneb pingsa töö tulemusena järeldustes ja üldistustes tõsioludele vastav, objektiivne pilt tegelikkusest.

Oli 2003. aasta. Põhjamaa serval pesitsevas väikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli jõudnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel tõotas see tõmmata lina üle sotsialistliku majanduse laiba ning muuta kõik säravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku sädeleva lääne vastse liikmena, maadlesin mina enda saatusega. Põhja-Euroopa oli mind peibutanud kalliskiviliku veetlusega, ent nüüd pidin tegelema tehtud otsuse tagajärgedega. Olin kui kits kahe heinakuhja vahel: mind sikutasid edasi-tagasi mu suure ameerika-itaalia perekonna vajadused ja maa, mille "metsarahvaga" oli keeruline sõbruneda. Päevad kahanesid rusuvalt lühikeseks ja asendusid põhjamaiste öödega ning mu peas kestis tormiline vaidlus saatuse ja vaba tahte vahel. Olin 23, värske abikaasa, peatne isa. Kas seda kõike olingi ma tahtnud? Justin Petrone