Tooted

Menuka põneviku „Kriidimees" autori uus õudusromaan, mis paneb taas kord külmajudinad mööda selgroogu jooksma. Ühel ööl läks Annie kaduma. Haihtus omaenda voodist. Toimusid otsingud, tehti üleskutseid. Kõik uskusid kõige hullemat. Ja siis imeväel tuli ta nelikümmend kaheksa tundi hiljem tagasi. Aga ta ei suutnud või ei tahtnud rääkida, mis temaga oli juhtunud.

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik.

Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu küla, see ürgseim ja primitiivseim ühiskondlik eluvorm, mis elu selgeima võrdkujuna on igavene ning kõigutamatu, vähemalt niikaua kui elab põlduhariv inimene. Selline on ka autori eestiline küla – igavene oma selguses ja lihtsuses, heas ja kurjas, rõõmus ja kurbuses – säärane, nagu me teda kõik veel mäletame. 

 

Kaugel elavhõbehelkjas ilmameres asub väike üksildane tinakarva maa. See pisitilluke kaljutükk on suure merega võrreldes umbes nagu liivatera tantsusaali põrandal. Aga läbi suurendusklaasi paistab see liivaterake ometi terve maailmana, kus on mäed ja orud, väinad ja fjordid ning majad koos väikeste inimestega. Jah, ja ühes kohas asub seal koguni terve pisike vana linn – kaid ja pakkhooned, tänavad ja teed ning äkiliselt mäkketõusvad kujad, õued ja platsid ja surnuaiad. Ei puudu ka kõrgendikul seisev vana kirik, mille tornist avaneb vaade linnakese katustele ja taamal kõikvõimsale merele.

Selles tornis istusidki ühel tuulisel õhtupoolikul hulgakese aastate eest üks mees ja kolm poisikest ning kuulasid tuulekandle heitlikult vahelduvaid helisid. Need olid kellamees Kornelius ja tema kolm poega – Moritz, Sirius ja Väike-Kornelius …

Niimoodi algab Fääri saarte tuntuima kirjaniku William Heineseni romaan „Kadunud moosekandid“, mis esimest korda ilmus eesti keeles aastal 1984. Raamatu tõlkis Arvo Alas ja ka käesolev väljaanne sisaldab sedasama suurepärast tõlget. Selle uustrükiga tähistame kirjaniku juubelit – raamatu ilmumise aastal möödus tema sünnist 125 aastat. William Heinesen oli mitmekülgne kunstiinimene ja raamatust leiab näiteid tema kunstiloomingust. Kaanepildi autor on tema kunstnikust poeg Zacharias Heinesen.

Õpikus on antud ülevaade maadlusspordi ajaloost, õpetamise ja treeningu alustest ning toodud põhilised maadlusvõtted. Peale selle on lühidalt puudutatud mitmesuguseid organisatoorseid ja planeerimise probleeme. Raamat sobib kasutamiseks nii treeneritele kui ka sportlastele, et tõsta nende tehniliste oskuste ja teoreetiliste teadmiste taset.

304-leheküljeline raamat kajastab sõnas ja pildis Koeru alevi ja kihelkonna ajalugu, inimesi ja nende eluolu kuni 1930. aastate lõpuni. Raamatus on 520 fotot ja rohkem kui 150 muud illustratsiooni (plaanid, maakaardid, märgid, medalid, esemed jm). Pildialbumis on kolmteist peatükki, milles antakse ülevaade Koeru kirikust, kalmistustest, kihelkonna mõisatest, koolidest, kultuurielust, Vaali Vabariigi väljakuulutamisest 1905.aastal, koerulastest Vabadussõjas ja majanduselust.

Ma ei suutnud oma silmi uskuda, nähes, kuidas kuus suurt vihast härga tormas jooksva rahvahulga taga. Härgade järel tulid araverelisemad jooksjad, kelle hüüded ajasid loomad täielikku marru. Paari minutiga olid kõik meist möödas, välja arvatud salk mehi, kes üksteise peal tolmus püherdasid. Ennast hunnikust üles ajades nad laulsid ja jõid samadest nahklähkritest, mis olid rahva seas ringi käinud. Ma ei suutnud aru saada, kuidas neid mehi surnuks ei trambitud. Olin hingetu. "Chica!" Mercedes säras elavusest. "See härgade jooks on alles algus. See toimub festivali ajal igal hommikul. See on ainus aeg aastas, kui härjad on San Ferminesis võimul," naeris ta. "Täna pärastlõunal läheme härjavõitlusele, Corrida de Torosile. Meil on kutse ühe kuulsa härjavõitleja, mu hea sõbra Manolo Arriegase looži." "Kunagi olin ma ühte härjavõitlejasse armunud, kaunisse Jose de Malagasse," meenutasin naeratades. "Ma hüüdsin teda alati Joselitoks, tegelikult ühe kuulsa härjavõitleja järgi, kes..." "Palun ilma faktideta," nähvas Mercedes vahele ning tema häälest kostis eksimatult armukadedust.

Ülesannetekogu neile kõrgkoolidele, kus matemaatikat ei õpita põhiainena. Ülesannete valik vastab 350–450-tunnilisele kõrgema matemaatika kursusele. Pearõhk on asetatud näiteülesannetele ja nende üksikasjalistele lahendustele.

Valik leedu kirjanike novelliloomingut. Kogumikus on esindatud järgmiste autorite novellid:
Petras Cvirka
Antanas Vienuolis
Jonas Marcinkevićius
Juozas Baltušis
Jonas Šimkus
Jonas Dovydaitis
Mykolas Sluckis
Aleksas Baltrunas
Antanas Pakalnis
Kazys Marukas
Algirdas Pocius
Vytautas Sirijos Gira

1921. aasta augusti lõpul pakuti Oskar Kallasele saadikukohta Londonis. Oskar Kallas kõhkles veel esialgu mõnevõrra, kuid Aino Kallas nägi kohe selle ettepaneku suuri võimalusi ja veenis abikaasat nõustuma: "Mis siis! – hüpakem siis ometi kord ookeani. Piisab tiikidest!" Oskar Kallase kõrval sai Aino Kallasest tuntud isik nii Londonis resideerivate diplomaatide kui ka Londoni intellektuaalide hulgas. See oli Aino Kallase jaoks nii loominguline kui ka seltskondlik tippaeg. Käesoleva raamatu kaante vahele on kokku kogutud enam-vähem kõik, mida Aino Kallas on oma Inglismaa-aastate kohta mälestuskildude vormis avaldanud.

See lummav raamat pakub avarapilgulise sissevaate eksootiliste loomade ja neist hoolivate arstide maailma. Staažikad zooveterinaarid jutustavad tegelikult juhtunud lugusid julgetest meditsiinilistest protseduuridest, mida nad on sooritanud erinevate loomadega - alates tonne kaaluva jõehobu hambajuurekanali täitmisest kuni mõnekümnegrammise akvaariumikala opereerimiseni. Sellest, kuidas kaelkirjaku pikk murtud jalg õnnestus lahastada või võidusõiduhobustele kavandatud kaitserauad said alla pandud laastava jalahaigusega ninasarvikule, millest tuleneb ka raamatu pealkiri. Lood, igaüks hämmastavalt erinev, on jutustatud kaasatundvalt ja sooja huumoriga, mõnikord on need kurvad, kuid sellest hoolimata alati köitvad. See on raamat, millega võite minna reisima või mida saate lugeda õhtul enne uinumist.

Ümbertrükk väliseesti kirjaniku kahest kogust tervikuna, millele lisandub ulatuslik valik tema seni kogumata toodangust luuletajana ja luuletõlkijana läbi aastakümnete. Ilmar Laaban esindab sürrealismi isikupärast varianti värrsluule ja poeetilise aforismi valdkondades.

Psühhopaatiline isiksus on ühest küljest särav ja ligitõmbav, teisalt aga jäine ja ettearvamatu. Talle on iseloomulikud fantaasiaküllasus, tegutsemistahe, uudishimu, pädevus, enesekindlus, põnevuseiha ja impulsiivsus. Psühhopaadist kurjategija võib olla nii pimestavalt kütkestav, et jätab täiesti varju oma pahupoole – selle, et fassaadi taga on enesekeskne, isekas, kalk ja manipuleeriv jõhkard. Kevin Dutton valgustab psühhopaatia tagamaid ja otsib vastust küsimusele, kas psühhopaatidele omasest karismaatilisusest ja sihikindlusest on võimalik midagi õppida. Psühhopaatilisi omadusi piiritleda püüdes tutvustab autor tänapäevaseid neuroteaduse uuringuid, kohtub ülirange režiimiga vanglas hoitavate psühhopaatidest kurjategijatega ning katsetab transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil ka enese peal, mis tunne on olla psühhopaat. Inimese isiksus on keerukas ja tänapäeval on piir n-ö normaalse ja haige psüühika vahel üha enam hägustumas. Raamatu "Psühhopaatide tarkus" autor võrdleb isiksust helipuldiga, mille arvukad liugurid on isiksuseomaduste skaalal igaühel isemoodi paika timmitud. Uuringud on näidanud, et meie seas leidub hulganisti nn funktsionaalseid psühhopaate, kelle helipuldil on maksimumi peale seatud vaid muist psühhopaatilisi omadusi määravaid liugureid. Need inimesed pole mitte sarimõrvarid, vaid vastupidi, väga nõudlikel elualadel edukalt toime tulevad ühiskonnaliikmed – tipp-poliitikud, -arstid, -börsimaaklerid, -ärimehed. Särava isiksus, otsusekindlus ja jäägitu eesmärgile pühendatus annab neile teiste ees eelise. Psühhopaatiliste joontega isikutel on ajast aega olnud ühiskonnas oma eelised ja ka tänapäeva maailmas annavad enesekindlus, sarmikus, kartmatus, halastamatus ja sihikindlus kindlasti kätte nii mõnegi trumbi.

Ra I ja Ra II ekspeditsioonid toimusid aastatel 1969-70. Nendega kinnitas Thor Heyerdahl oma hüpoteesi, et muinasegiptuse meremehed võisid papüüruslaevadel Atlandi ületada. See tõsiasi muutis märgatavalt arusaamu Uue ja Vana Maailma võimalikest kontaktidest ja vastasmõjudest.

Käesolev raamat annab põhjaliku ülevaate ekspeditsioonide ettevalmistamisest ja käigust, alustades laevade ehitamisega ja lõpetades heitlusega tormisel ookeanil.

Raamat kaasneb näitusega "Rooma stiilis. Maneristlik graafika Eesti kogudest" Mikkeli muuseumis (21.10.2017–11.03.2018) ja pakub lugejatele võimalust silmitseda enamiku ajast hoidlates peituvate 16. sajandi võluvate ja ülimalt meisterlike gravüüride pilte. Raamat sisaldab mahukat, manerismi olemust ja maneristlikku graafikat käsitlevat artiklit Venemaa silmapaistvalt kunstiajaloolaselt, Riikliku Ermitaaži Itaalia graafika kogu hoidjalt Arkadi Ippolitovilt. Selle artikli näol on tegemist ainsa selle ajastu kunsti kokkuvõtlikult käsitleva avaldatud kirjutisega eesti keeles. Manerismiperioodi estampe on Eesti kogudes suhteliselt vähe, kuid eri kollektsioonidest pärit graafilisi lehti koondades oli võimalik esitada mitmekülgne ja paljusid manerismi käsitlemise puhul olulisi teemasid ning suundumusi kajastav tervik. Reprodutseeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi kogust, Eesti Rahvusraamatukogust, Rahvusarhiivist, erakollektsioonidest ning märkimisväärne hulk olulisi teoseid pärineb Tartu Ülikooli kogudest, mis on praegu jagunenud Tartu Ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi kollektsioonide vahel. Raamat "Rooma stiilis" avalikustab esmakordselt kõiki neid teoseid koos, luues laiapõhjalise ülevaate Eestis leiduvast maneristlikust graafikakunstist.

Tuntud koolimees ja kultuuritegelane astub lugejate ette mälestusteosega, mille kirju kangas on kootud väga vahelduvaist ja värvirikkaist lõngadest. Siin jutustatakse Tartumaa külaelust läinud sajandi lõpul, mitut liiki koolidest maal ja linnas, õpetaja- ja ajakirjanikutegevusest kesk rahutu aja keeriseid, Esimese maailmasõja tagalaelust, revolutsioonidest, rahvuslike väeosade loomisest ja nende tegevusest, Tartu sõjatsensori kogemustest Vabadussõja ajal ja paljust muust. Teose käsitlusviis on rahvalik, põhitoon humoristlik ning jutustus ladus ja kaasakiskuv.

Kui need ebatavalised sündmused, mida eelolevas kirjeldasin tänapäevastena, võisid aset leida Urvaste kirikus a. 1736, siis probleemid ei ole vananenud sugugi mitte vahepealse rohkem kui kahesaja aasta jooksul. Koguni vastupidi. Maailma tunnetamine, elu salapärasuse lahtimõtestamine, hea ja kurja äratundmine, hinge ja Jumala olemasolu, lunastuse otsimine, üksikisiku ja ühiskonna vastuolu küsimused - kõik need seisavad tulipunktis tänapäevalgi. Ühtegi vähem pealiskaudset lugejat ei jäta puudutamata suurenev ebakindlus ta mõttemaailmas ja eluski. Meie ümber oleva, näiliselt kindla maailma varisemine ei ole aatomi lõhestamise ajal midagi ootamatut. Nii ei olegi käesolev ainult muinasjutt, vaid kibe tõde. Mis sünniks siis, kui maailmapilt, mida oleme hoolikalt teadmisi korjates eneses ehitanud, osutub hoopis teistsuguseks? Kuidas talitame, kui see, mida oleme arvanud uskuvat - olgu see Jumal või miski muu - äkki kehastunult meie ees seisab? Kas langeme põlvili ja tunnistame: «Olen nõder uskuma!» või läheme lihtsalt rutates edasi nagu pimedad ja kurdid? Bernard Kangro

Vennad Arkadi ja Georgi Vainerid on tuntud kriminaalromaanide ja -jutustuste loojaina. Mõlemad on hariduselt juristid. Arkadi Vainer võitles hulk aastaid vanemuurijana kuritegevuse vastu, Georgi Vainer on tegutsenud ajakirjanikuna, TASS-i kirjasaatjana. 1968. aastast pühendusid nad täielikult kirjanikutööle. Vendade Vainerite loomingumaneeris seostub žanriomane süžeepinge oskuslikult psühholoogilise inimeseuuringuga. Vainerite kriminaalromaanid pole üksnes intellektuaalne mäng, muinaslood täiskasvanuile – nad on elulähedased, neis on ajastu hõngu ja huvitavalt nähtud tegelaskujusid, neis kasutatakse ulatuslikult dokumentaalset materjali.

"Tuuleviiuli" novellid on tervenisti keskendunud romantilisele armastusele, mis on ahvatlenud kirjanikku kasutama märksa lüürilisemat impressionistlikku stiili. Lisaks on taustal kujutatud kevadet, kuud, merd, luigelaulu, konnakrooksumist ja unistusi...

Rumori armastusnovellid ei ole kirjutatud puritaanliku sulega, pigem julge ja realistliku visualiteediga, tilgutades sarkasmi ja kriitilist muiet erootilise unustuse järel, kui kaine mõistus maalib õnnetust armastajast pajatsi. 

Eesti tuntud ufoloogi Igor Volke mahukas raamat sisaldab läbi aegade juhtunud anomaalsete nähtuste kirjeldusi kogu maailmas ja Eestis eraldi. Tõsilood on illustreeritud rohke fotomaterjali ning joonistega. Tegemist on esmakordse Eestis ilmuva nii mahuka anomaalseid nähtusi kirjeldava raamatuga.Eesti osa raamatus näitab, et siingi toimivad samalaadsed nähtused. "Kõik näevad aeg-ajalt neid, ainult et paljud ei tea, et on näinud, mõned on aga nähtu unustanud," ütleb Volke.

Raamat "Ülo Sooster" on ajendatud kunstniku 100. sünniaastapäevast, kuid on oma ambitsioonilt ja lähenemiselt palju enamat kui juubelinäituse kataloog. See täiendab, avardab ja kaasajastab Eesti 20. sajandi teise poole kunsti suurkuju senist retseptsiooni, pakkudes tema loomingule uusi vaatenurki ning tuues kunstiteaduslikku käibesse seni vähemtuntud materjali.

See väike ajalooraamat viib meid põnevale reisile läbi inimloomingu 100 000 aasta. Alustades eelajalooliste inimeste jäetud jälgedest, näitab Charlotte Mullins meile varaseid meistriteoseid, nagu terrakotaarmee ja Exekiase maalitud vaasid, ning jutustab renessansiajastu lugu, tutvustades Giottot ja Donatellot, van Eycki ja Michelangelot. Läbi 20. sajandi turbulentsi jälgib ta, kuidas kunstnikud rühmadesse koonduvad ja lahku lähevad, ning vaatleb teerajajaid, nagu Frida Kahlo, Jacob Lawrence ja Georgia O'Keeffe. Tänapäevast rääkides heidab ta pilgu sellistele kunstnikele nagu Ai Weiwei ja Shirin Neshat, kes arendavad kunsti kui vastupanu ühiskonnas esinevatele probleemidele ja väärnähtustele.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Kadrioru kunstimuuseumis toimuva näitusega "Vene valitsejad" (20.10.2006-27.05.2007 ja 15.06.–09.09.2007) kaasnev mahukas raamat sisaldab oma ala tunnustatud erialaspetsialistide artikleid nii Venemaalt (Riiklik Ermitaaž) kui ka Eestist (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikool).

Teemad: Vene valitsejate portreed Eesti muuseumide kogudes; Vene valitsejate külaskäigud Eestimaale; Vene valitsejate portreed Riikliku Ermitaaži näitustel jne. Raamat on rikkalikult illustreeritud ja sisaldab Vene keiserlike ordenite loetelu, teoste kataloogiosa ja Vene valitsejate eluloolisi andmeid.