Tooted

Põhjalik ülevaade kuulsa vene kunstniku-raamatuillustraatori Dementi Šmarinovi (1907–1999) elust ja loomingust. Šmarinov on laialdaselt tuntud eelkõige vene klassikalise ja nõukogude kirjanduse teoste suurepärase illustreerijana. Lisaks sellele on ta viljelenud vabagraafikat, poliitilist plakatit, monumentaal-dekoratiivkunsti ja maali. Monograafias on rohkelt mustvalgeid reprosid ja illustratsioone.

20. sajandi silmapaistva saksa luuletaja, prosaisti ja noorsookirjaniku Erich Kästneri (1899-1974) romaan on lugu hingepõhjani ausa ja õiglase meelega «moralistist» Jakob Fabianist. Paiguti irooniliselt, paiguti nukra huumoriga pajatab autor tema juhtumustest Hitleri-eelse Berliini boheemlaslikes ringkondades.

Lauri Leesi saatesõnast: „Küsida prantslaselt, kas ta on lugenud „Kirju minu veskilt“, on sama, mis küsida eestlaselt, kas ta on lugenud „Kevadet“. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine’i ja Daudet’ vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliõpikud kas just õhemad, aga espriilt argisemad küll.

Daudet’ veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provance’i, trubaduuride maale, mille värviküllust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis õppisid ning ka Daudet’ sünnimaad aeg-ajalt külastasid.“

Poola ajaloolase jutustus, mis viib lugeja I sajandisse e.m.a., viimaste Ptolemaiose soost Egiptuse kuningate ja esmajoones kuninganna Kleopatra valitsemisaega, tollaste võimuvõitluste ja intriigide keerisesse, Pompeiuse, Caesari ja Antoniuse vallutuste perioodi. Raamat on kirjutatud haaravalt, poliitilised sündmused ja sõjaretked vahelduvad Kleopatra armudraamadega kuni kangelanna traagilise lõpuni.

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Tiina on sündinud 1972. aastal Rakveres. Kümme aastat kohalikus kooliteatris kaasa löömist lavastajast ema käe all ei päädinud sugugi näitleja elukutsega, kuigi toona unistuseks see oli. Tiina haridusteele on mahtunud kaubanduskoole nii siin kui Soomes, muusikateraapia tudeerimist Pedagoogilises Seminaris, reklaamhääle väljaõpet ja ajakirjanduse õpinguid. 2004. aastast on Tiina diplomeeritud psühholoog ja 2005. aastast väljaõppinud suhtlemistreener. Diplomitöö raames on ta uurinud, miks ühed inimesed on tööotsingutes edukamad kui teised ning viinud läbi hulganisti küsitlusi, selgitamaks välja tööotsimise edutegureid. Ta on publitseerinud hulgaliselt töö- ja karjääriteemalisi artikleid nii Äripäevas kui Eesti Päevalehes ning osalenud eksperdina Phare Projektis, mis keskendus karjäärinõustamise arendamisele Eestis. Lisaks peab ta loenguid arenguvestluse, tööturul hakkamasaamise ja organisatsiooni karjäärijuhtimise teemadel. Tiina CV on "kirju kui suvine kleit", nii ütleb ta ise ja arvab, et see on 70ndatel sündinud inimeste privileeg – on võinud proovida kõike ja otsida ennast läbi erinevate ametite. Ta on töötanud lasteaiakasvatajana (aasta pärast keskkooli, kui lavakasse sisse ei saanud), ettekandjana, reisikonsultandina Viking Line'is, reklaamidirektorina Tallinna Kaubamajas, peaadministraatorina Hotell Olümpias, teenindusjuhina Hotell Virus, müügisekretäri ja Tallinna filiaali juhatajana Regios. Alates 2001. aasta algusest töötab Tiina turundusjuhina CV-Online'is. Lisaks turundusjuhi igapäevatööle edendab ta ka karjääriplaneerimise temaatikat. Tiina õnnestumiste portfelli kuuluvad virtuaalne müügivõistlus "Müügiguru", virtuaalmess "Töö ja koolitus", karjääri e-kool jpm. Tiina on kahe tütre, Liisbethi (sündinud 1996) ja Martha Mia (sündinud 2005) ema. Tema hobideks on luuletamine ja argipäevapsühholoogia.

Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelased on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

Rosa Liksomi silmade läbi nähtud ja imeliselt poeetilises keeles kirja pandud reis läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse on lugemist väärt. Nädalateks ühte kupeesse suletud reisikaaslased, judisemapanev olme ja käärivad inimsuhted. Soomlannast arheoloogiaüliõpilane ja venelasest õnneotsija arenevad mõlemad selle pika reisi jooksul mõistma inimtunnete ja -kannatuste kõrgusi ja sügavusi. Detailsetest kirjeldustest kasvab allegooriline pilt toonasest hiigelriigist, tema linnadest ja inimestest, oludest ja suhtumistest. Pole ime, et see kõik paelus ka filmitegijaid. Sama kiiresti nagu rong tormab läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Murmanskisse, sööstab Rosa Liksomi raamatu järgi tehtud Juho Kuosmaneni linateos "Kupee nr 6" läbi filmimaailma kõrguste, võites järjest auhindu. Film pälvis Cannes'i festivali põhivõistlusprogrammi grand prix ning kandideerib võõrkeelse filmi Oscarile. Huvitav on vaadata, mis filmis ja raamatus ühist ning mis sootuks teistmoodi lahendatud. Siiski maalivad mõlemad meeldejääva pildi suurest riigist, inimloomusest ja kultuurierinevustest. "Kupee nr 6" võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna.

Kalandus oli Eesti asukate tegevusalaks juba 9,5 aastatuhande eest. Kaluriühistute asutamine algas Eestis 1905. aastal. 1932. aastal sai teoks eesti kalurite esimene heeringapüügiretk Atlandi ookeanile.

Käesolev teos on raamat, mis peaks lugemiselamust pakkuma nii noorele kui vanale. Selma Lagerlöfi "Legendid Kristusest" on varem eesti keeles ilmunud kahel korral, kuid isegi viimasest trükist on praeguseks möödunud rohkem kui pool sajandit -- vaikiti ju vahepealsetel aastatel maha enamik piibliainelisi teoseid. "Legendid Krsitusest" ilmusid 1904. aastal. Need on fantaasiarikkad kirjeldused Uuest Testamendist, vagajutud suurtest prohvetitest ja imetegijaist. Raamatu sügav filosoofiline sisu on põimitud muinasjutuliku põnevusega. Jutud on lihtsakeelelised, kuid samas värvirikkad.

Kaks romaanivõistlust (1994, 1998) võitnud ja 2000. aasta Eduard Vilde kirjanduspreemia pälvinud autori üheksanda romaani ("Kirjailm kastepiisas", 2017) viimistlemise ajal andsid kirjandussõbrad 3. augusti 2016 Postimehe leinakuulutuste rubriigis üllatuslikult mõista ("Mälestame … laureaati …"), et sulemees on juba manalateele lahkunud. Eksitus mõjus täie tervise juures autorile meeltülendavalt – lõpetanud vaimustusega käsiloleva romaani, inspireeriti teda äkki süvenema Stephen Hawkingi töödesse, küsimustesse Kõige algusest ja Jumala olemasolust või olematusest. Romaan kujutab kolme pensionieas sõbra rännakuid Eestimaal. Üks neist on füüsikateoreetik, teine teoloog, kolmas bioloog. Nähakse palju kummalist "nagu taevas, nõnda ka maa peal" ning vahetatakse hulgaliselt teadmisi ja mõtteid. Dialoogides on kasutatud – sageli üsna meelevaldselt ehk pehmemalt öeldes mänguliselt – ohtralt detaile, tsitaate ja parafraase eesti keeles kirjutatud või eesti keelde tõlgitud asjasse puutuvast kirjavarast.

Kogumik koondab 2005. aasta mais peetud rahvusvahelise seminari «Noor-Eesti 100» ettekandeid, lisades Noor-Eesti uurimisele seni läbitöötamata vaatenurki ning uusi leidusid. Ülekaalus on pigem alternatiivsed kui kanoonilised lähenemised rühmituse missioonile. Võrdlusmomenti naabermaade sama perioodi kirjandusega lisavad Läti ja Leedu uurijate artiklid.

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Kogumikku on jäädvustatud Jõgevamaa põllumajandusjuhid.

Sisu:

• Nõukogudeaegse põllumajanduse mured ja rõõmud
• Põllumajandus Eestis aastatel 1948–1991
• Läbi majandijuhi silmade

Suure taani klassiku Jens Peter Jacobseni (1847–1885) ajaloolise tagapõhjaga romaan (1876). Selle kangelanna on tegelikult elanud isik, kes teiste tahtele alistumata sammub isepäiselt oma elurada.

1936. aasta Noor-Eesti väljaande faksiimile, mille novellid on inspiratsiooni saanud Saaremaa läänerannalt. Teost on peetud parimaks rannaelu kujutaks eesti kirjanduses ning seda loetakse ilmselt senikaua, kui Eestimaal lapsed koolis käivad. 

Sisu:

• "Meeste vahel"
• "Mere annid"
• "Aegunud õnn"
• "Elamise rahu"
• "Randlase surm"

Kui Sabrina peab esitama ajalooreferaadi, võtavad tema ja Salem ette tõsise uurimistöö koloniaalajastu Westbridge'is, reisides ajas tagasi. Sabrina nõiavõimed pitseeritakse kinni, et ta ei muudaks võluväel kogemata ajaloo kulgu. Sabrina ja Salem jäävad minevikku lõksu. Nad võivad silmusest pääsemiseks loota üksnes oma mõistusele... ent aeg hakkab otsa saama.

Rudolf Rimmeli luulekogu, mis sisaldab poeemi ja luuletusi.

Kas sa oled valmis kogema Jumala erakordset headust? Ta on just praegu valmis dramaatiliselt muutma ja rikastama su elu!

Selles köites pakume kaheksat lühiuurimust. R. Kangropool esitab uusi seisukohti Tallinna hilisgooti etikukividest ja V. Vende Gertrudi kiriku minevikust. K. Robert tutvustab Tallinna esitrükkalit Chr. Reusner vanemat ning S. Mäeväli peatub Issanda Muutmise peakiriku ümberehitusel ja remontidel 18.-20. sajandini. M. Pihlamägi ja H. Gustavson käsitlevad Tallinna tööstuse ajalugu. K. Hallas analüüsib elegantselt arhitekt Jacques Rosenbaumi maneristlikku historitsismi Tallinnas ning L. Lõhmus ja H. Walter annavad ülevaate Nõmme omavalitsusest 1917-1940, millel peaks olema praktilist tähendust halduslikust seisukohast. Järgnevad mistsellid (V. Vende, L. Gens), mälestused ja ülevaated (V. Miller, J. Põldmäe) ning vanad ürikud ja pildid (T. Kala, T. Leimus ja H. Gustavson). Köite lõpetavad annotatsioonid ja ülevaated

"Seal mere taga ei hoolita sellest kõrvalisest maanurgast, aga meile tähendab selle maa häda tõelist häda. Miks? Seepärast, et me oleme siin sündinud ja kasvanud. Me tahame hoida seda tervena nagu oma kodu. Mis rahvas oleme siis meie, kes me nii tuld võtame ja kannatame selle kehva kodumaa saatuse pärast? Meie oleme soomlased, meie kõik, vaimulikud, rüütlid, kodanikud ja sõjamehed, ja seetõttu on meis selle maa vastu ühine tunne, mida nood meretagused härrad ei mõista. Kui see maa, mida meie isad on harinud, langeb vaenlase kätte, siis teame, et variseme meiegi ja meie kodu ning kirik kaovad maa pealt. Seetõttu tunneme tarvidust ohverdada kogu oma vara ja elu ühise ähvardatud kodu kaitseks. Seepärast on meie kohus päästa Viiburi!"

Luulekogu sisaldab valiku 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene luule kolme suurkuju – Vjatšeslav Ivanovi (1866-1949), Fjodor Sologubi (1863-1927) ja Mihhail Kuzmini (1875-1936) loomingust.

Autor, ajaloodoktor, kes on pikemat aega uurinud Eesti linnade ajalugu, käsitleb monograafilises vormis kahesaja-aastase Võru linna ajalugu. Teos hõlmab Võru looduse kirjelduse ja linna arengu sotsiaalmajanduslikke külgi kuni tänapäevani ning ilmub Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva puhul.