Tooted

Raamat pakub erinevaid lahendusi ja põhjendusi inimesi täiskasvanueas painavatele mõtetele ja häirivatele kompleksidele ning aitab seletada rõhuvaid mälestusi. Tommy Hellsten on tuntud psühhoterapeut, kes oma raamatus suunab inimesi mõtlema lapsepõlvele, aega kust enamasti pärinevad inimesi väga varjatud kujul vaevad probleemid. Lähisõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib, kui inimene elab kõrvuti jõuliste ilmingutega ega suuda neid mõista, vaid lihtsalt sobitub olukorraga. See on raamat, mis võib paljusid raskes olukorras inimesi aidata.

Itaalia noorukil Piol on õnnestunud koos sõber Saffeti ja truu koera Volpinoga vabastada vesiiri lossist, Smürnast, Bianca-Bella. Nad põgenevad lõuna poole, et Marmarise sadama kaudu jõuda Rhodose saarele ja sealt edasi Konstantinoopolisse suunduda. Kuid vesiir Abdulhamid ibn Helu mehed on neil kannul. Vesiiri ei huvita niivõrd mitte Bianca-Bella, kui oma varanduse tagasisaamine...

Seda nappi romaani või pigem jutustust, 2011. aasta Man Bookeri auhinna võitjat, on paljud kriitikud nimetanud raamatuks mälust. Häiriv ja mõtlemapanev, autorile omases napis ja täpses, ent tähendustelt tihedas stiilis lugu viib peategelase Tony Websteri tagasi kooli- ja üliõpilaspõlve, toob talle meelde kunagised sõbrad ja armsamad. Sündmused käivitab ootamatu teade, et Tony ülikooliaegse armastatu ema on teda miskipärast oma testamendis meeles pidanud. Nõutu Tony püüab välja uurida, mis võis olla selle põhjuseks, ning tasapisi selgub, et vastuseid tuleks tal otsida eelkõige iseendast, kuigi need võivad olla üpris sügavale maetud. Nii mõnigi mälestus saab uue tähenduse ja sisu, mis aga omakorda püstitab uusi küsimusi. Tony otsingud näitavad, kuidas mälu aitab luua müüte, mis lubavad minna elus kergema vastupanu teed. Ent ometi aitab mälu neidsamu müüte purustada, olnust ja olevast ning kunagistest valikutest selgemat pilti saada, kuigi teekond minevikku võib kujuneda üpris valuliseks.

 

Tiina on sündinud 1972. aastal Rakveres. Kümme aastat kohalikus kooliteatris kaasa löömist lavastajast ema käe all ei päädinud sugugi näitleja elukutsega, kuigi toona unistuseks see oli. Tiina haridusteele on mahtunud kaubanduskoole nii siin kui Soomes, muusikateraapia tudeerimist Pedagoogilises Seminaris, reklaamhääle väljaõpet ja ajakirjanduse õpinguid. 2004. aastast on Tiina diplomeeritud psühholoog ja 2005. aastast väljaõppinud suhtlemistreener. Diplomitöö raames on ta uurinud, miks ühed inimesed on tööotsingutes edukamad kui teised ning viinud läbi hulganisti küsitlusi, selgitamaks välja tööotsimise edutegureid. Ta on publitseerinud hulgaliselt töö- ja karjääriteemalisi artikleid nii Äripäevas kui Eesti Päevalehes ning osalenud eksperdina Phare Projektis, mis keskendus karjäärinõustamise arendamisele Eestis. Lisaks peab ta loenguid arenguvestluse, tööturul hakkamasaamise ja organisatsiooni karjäärijuhtimise teemadel. Tiina CV on "kirju kui suvine kleit", nii ütleb ta ise ja arvab, et see on 70ndatel sündinud inimeste privileeg – on võinud proovida kõike ja otsida ennast läbi erinevate ametite. Ta on töötanud lasteaiakasvatajana (aasta pärast keskkooli, kui lavakasse sisse ei saanud), ettekandjana, reisikonsultandina Viking Line'is, reklaamidirektorina Tallinna Kaubamajas, peaadministraatorina Hotell Olümpias, teenindusjuhina Hotell Virus, müügisekretäri ja Tallinna filiaali juhatajana Regios. Alates 2001. aasta algusest töötab Tiina turundusjuhina CV-Online'is. Lisaks turundusjuhi igapäevatööle edendab ta ka karjääriplaneerimise temaatikat. Tiina õnnestumiste portfelli kuuluvad virtuaalne müügivõistlus "Müügiguru", virtuaalmess "Töö ja koolitus", karjääri e-kool jpm. Tiina on kahe tütre, Liisbethi (sündinud 1996) ja Martha Mia (sündinud 2005) ema. Tema hobideks on luuletamine ja argipäevapsühholoogia.

Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelased on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

Rosa Liksomi silmade läbi nähtud ja imeliselt poeetilises keeles kirja pandud reis läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Mongooliasse on lugemist väärt. Nädalateks ühte kupeesse suletud reisikaaslased, judisemapanev olme ja käärivad inimsuhted. Soomlannast arheoloogiaüliõpilane ja venelasest õnneotsija arenevad mõlemad selle pika reisi jooksul mõistma inimtunnete ja -kannatuste kõrgusi ja sügavusi. Detailsetest kirjeldustest kasvab allegooriline pilt toonasest hiigelriigist, tema linnadest ja inimestest, oludest ja suhtumistest. Pole ime, et see kõik paelus ka filmitegijaid. Sama kiiresti nagu rong tormab läbi omaaegse Nõukogude Liidu Moskvast Murmanskisse, sööstab Rosa Liksomi raamatu järgi tehtud Juho Kuosmaneni linateos "Kupee nr 6" läbi filmimaailma kõrguste, võites järjest auhindu. Film pälvis Cannes'i festivali põhivõistlusprogrammi grand prix ning kandideerib võõrkeelse filmi Oscarile. Huvitav on vaadata, mis filmis ja raamatus ühist ning mis sootuks teistmoodi lahendatud. Siiski maalivad mõlemad meeldejääva pildi suurest riigist, inimloomusest ja kultuurierinevustest. "Kupee nr 6" võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna.

Rohkete fotodega illustreeritud reisiraamat viib ööd veetma ühe mungaga kloostri torkivale diivanile Põhja-Makedoonia mägedes; papaiamoosiga pannkooke sööma Myanmari; tiirule ümber kõrvakujulise järve Hiinas, matusepeole Sulawesi saarel; maailma peaaegu kõige põhjapoolsema Lenini kuju juurde Teravmägedel, vahepeal GULAGi laagrina tegutsenud kloostrisse keset Valget merd ja veel hulka paikadesse, mille kaardilt leidmine on paras väljakutse.

Kalandus oli Eesti asukate tegevusalaks juba 9,5 aastatuhande eest. Kaluriühistute asutamine algas Eestis 1905. aastal. 1932. aastal sai teoks eesti kalurite esimene heeringapüügiretk Atlandi ookeanile.

Käesolev teos on raamat, mis peaks lugemiselamust pakkuma nii noorele kui vanale. Selma Lagerlöfi "Legendid Kristusest" on varem eesti keeles ilmunud kahel korral, kuid isegi viimasest trükist on praeguseks möödunud rohkem kui pool sajandit -- vaikiti ju vahepealsetel aastatel maha enamik piibliainelisi teoseid. "Legendid Krsitusest" ilmusid 1904. aastal. Need on fantaasiarikkad kirjeldused Uuest Testamendist, vagajutud suurtest prohvetitest ja imetegijaist. Raamatu sügav filosoofiline sisu on põimitud muinasjutuliku põnevusega. Jutud on lihtsakeelelised, kuid samas värvirikkad.

Kaks romaanivõistlust (1994, 1998) võitnud ja 2000. aasta Eduard Vilde kirjanduspreemia pälvinud autori üheksanda romaani ("Kirjailm kastepiisas", 2017) viimistlemise ajal andsid kirjandussõbrad 3. augusti 2016 Postimehe leinakuulutuste rubriigis üllatuslikult mõista ("Mälestame … laureaati …"), et sulemees on juba manalateele lahkunud. Eksitus mõjus täie tervise juures autorile meeltülendavalt – lõpetanud vaimustusega käsiloleva romaani, inspireeriti teda äkki süvenema Stephen Hawkingi töödesse, küsimustesse Kõige algusest ja Jumala olemasolust või olematusest. Romaan kujutab kolme pensionieas sõbra rännakuid Eestimaal. Üks neist on füüsikateoreetik, teine teoloog, kolmas bioloog. Nähakse palju kummalist "nagu taevas, nõnda ka maa peal" ning vahetatakse hulgaliselt teadmisi ja mõtteid. Dialoogides on kasutatud – sageli üsna meelevaldselt ehk pehmemalt öeldes mänguliselt – ohtralt detaile, tsitaate ja parafraase eesti keeles kirjutatud või eesti keelde tõlgitud asjasse puutuvast kirjavarast.

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Suure taani klassiku Jens Peter Jacobseni (1847–1885) ajaloolise tagapõhjaga romaan (1876). Selle kangelanna on tegelikult elanud isik, kes teiste tahtele alistumata sammub isepäiselt oma elurada.

1936. aasta Noor-Eesti väljaande faksiimile, mille novellid on inspiratsiooni saanud Saaremaa läänerannalt. Teost on peetud parimaks rannaelu kujutaks eesti kirjanduses ning seda loetakse ilmselt senikaua, kui Eestimaal lapsed koolis käivad. 

Sisu:

• "Meeste vahel"
• "Mere annid"
• "Aegunud õnn"
• "Elamise rahu"
• "Randlase surm"

Kui Sabrina peab esitama ajalooreferaadi, võtavad tema ja Salem ette tõsise uurimistöö koloniaalajastu Westbridge'is, reisides ajas tagasi. Sabrina nõiavõimed pitseeritakse kinni, et ta ei muudaks võluväel kogemata ajaloo kulgu. Sabrina ja Salem jäävad minevikku lõksu. Nad võivad silmusest pääsemiseks loota üksnes oma mõistusele... ent aeg hakkab otsa saama.

See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi."

Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi

Kas sa oled valmis kogema Jumala erakordset headust? Ta on just praegu valmis dramaatiliselt muutma ja rikastama su elu!

Luulekogu sisaldab valiku 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene luule kolme suurkuju – Vjatšeslav Ivanovi (1866-1949), Fjodor Sologubi (1863-1927) ja Mihhail Kuzmini (1875-1936) loomingust.

Autor, ajaloodoktor, kes on pikemat aega uurinud Eesti linnade ajalugu, käsitleb monograafilises vormis kahesaja-aastase Võru linna ajalugu. Teos hõlmab Võru looduse kirjelduse ja linna arengu sotsiaalmajanduslikke külgi kuni tänapäevani ning ilmub Eesti NSV vabastamise 40. aastapäeva puhul.