"Maailma ajalugu 10½ peatükis" on briti kirjanduse suurkuju Julian Barnesi üks enim kõne- ja uurimisainet pakkunud romaane. Väljamõeldist ja ajaloolis-faktilist ainest humoorikalt ning elegantselt põimides seab autor löögi alla kogu kirja pandud ajaloo tervikuna. Ja pakub asemele oma loo - stiilse, nüansipeene ning ootamatute seostega ajas ja ruumis.

Teekond algab Noa laevalt ja lõpeb paradiisis, mis jagatakse igale inimesele kätte vastavalt sellele, millist taevariiki ta igatseb. Ja tavaliselt igatsevad inimesed lõppematut elu... Kuid paremat, iseenesestki mõista.

Pühendunud frankofiilina on Barnes esimene inglane, kes on võitnud 2 suurimat Prantsuse kirjandusauhinda - Prix Médicis ja Prix Fémina. Ühtlasi on ta Prantsusmaal enimhinnatud inglise kaasaegne autor, kuna kehastab prantslaste arusaamade järgi kõike inglaslikku, mahtudes ilusasti selliste nimede sekka nagu Tristram Shandy, Edward Lear ja Monty Python.

Seda nappi romaani või pigem jutustust, 2011. aasta Man Bookeri auhinna võitjat, on paljud kriitikud nimetanud raamatuks mälust. Häiriv ja mõtlemapanev, autorile omases napis ja täpses, ent tähendustelt tihedas stiilis lugu viib peategelase Tony Websteri tagasi kooli- ja üliõpilaspõlve, toob talle meelde kunagised sõbrad ja armsamad. Sündmused käivitab ootamatu teade, et Tony ülikooliaegse armastatu ema on teda miskipärast oma testamendis meeles pidanud. Nõutu Tony püüab välja uurida, mis võis olla selle põhjuseks, ning tasapisi selgub, et vastuseid tuleks tal otsida eelkõige iseendast, kuigi need võivad olla üpris sügavale maetud. Nii mõnigi mälestus saab uue tähenduse ja sisu, mis aga omakorda püstitab uusi küsimusi. Tony otsingud näitavad, kuidas mälu aitab luua müüte, mis lubavad minna elus kergema vastupanu teed. Ent ometi aitab mälu neidsamu müüte purustada, olnust ja olevast ning kunagistest valikutest selgemat pilti saada, kuigi teekond minevikku võib kujuneda üpris valuliseks.