Tooted

Oli aasta 1936, kui isa minule Tallinnas Tornide väljakul üht linna kaunistavat fontääni tutvustas. Ennäe, seal ta meid ootaski, imeilus pronksi valatud noorik, pea kohal lai vaagen, millelt nirisemas õrnad veejoad metalasele tumedale ihule. Küllap rõõmustas ta meiega kohtumise üle. Salapärane naisefiguur keset sillerdavat veepinda, mida ümbritses massiivne Soome graniidist peenelt viimistletud ääris. Tookord ei osanud ma arvatagi, et see punakas graniiditükk võib saada mind isaga ühendavaks sümboolseks lüliks.

Heini Paasi koostatud monograafia „Herman Halliste 1900–1973. Skulptor” on põhjalik käsitlus eesti skulptori elust ja loomingulisest pärandist, mis avab kunstniku teekonna 20. sajandi keerulisel ja muutlikul kultuurimaastikul. Raamat annab ülevaate Halliste kujunemisest kunstnikuks, tema õpingutest, töödest ning ideelistest ja vormilistest otsingutest. Teos käsitleb nii tema monumentaalskulptuure kui ka väiksemaid plastilisi vorme, tuues esile nende isikupärase stiili ja ainestiku mitmekesisuse, mis ulatus rahvuslikust temaatikast portreeloomini

Eesti ühe olulisema kunstikoguja Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni kataloog toob lugejateni muuseumikuraatorite valiku kogu pärlitest, tutvustades selle väärtuslikemaid, Euroopa kunstiloos kaasa rääkivaid teoseid. Samuti käsitleb raamat mitmeid küsitava autori ja valmimisdaatumiga šedöövreid, siit võib leida koopiaid, kordusi ja alles avastamist vajavaid töid, mis omal parimal moel iseloomustavad kunstiajaloo mitmekihilist loomust ning Johannes Mikkeli kui kollektsionääri lootusi, ootusi ja suurt kunstiarmastust. Johannes Mikkeli kunstikogule pühendatud muuseum avati 1997. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina Kadrioru lossi endises köögimajas.

Luulekogu, vahepaladeks päevikuvormis mõtisklused.

Eesti Kunstnike Liidu 22. aastanäituse osalejad valis žürii koosseisus Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liidu asepresident), Riivo Anton (kunstitoetaja), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president), Stella Mõttus (Vana-Võromaa Kultuurikoja ja Kanal galerii galerist) ja Siim Preiman (Kunstihoone kuraator). Taotluste üldine tase oli žürii sõnul erakordselt kõrge: 244 osalemissoovist valiti näitusele 72 kunstnikku.

Vano Allsalu hinnangul on üle põlvkondade ulatuvad küsimused ja eripalgeliste teoste ning autorite vastastikused kõnetused selle näituse üks põnevamatest tasanditest: „Kevadnäitusel ilmutab eesti kunst end liigirikka kooslusena – see on mitmekesisuse manifestatsioon, erinevate kunstniku-minade, vaimsete hoiakute ja visuaalsete käekirjade kokkusaamiskoht. Saame ülevaate sellest, millised teemad ja tunded on nende silmis ja südames olulised.“

Raamat sisaldab nõuandeid ja soovitusi, kuidas • kasutada valusaid tundeid tarkuse, osavõtlikkuse ja julguse arendamiseks • luua teistega suheldes avatust ja tõelist lähedust • muuta oma negatiivseid käitumismustreid • töötada kaootiliste olukordadega • õppida edendama osavõtlikku ja mõjusat sotsiaalset tegevust Otse meie käeulatuses on sügava õnne võimalus. Ometi laseme selle tavaliselt endast mööda – iroonilisel kombel just valu ja kannatuste eest pageda üritades. Pema Chödrön jagab meile traditsioonilisel budistlikul tarkusel tuginevaid julgeid ja osavõtlikke nõuandeid rasketel aegadel tegutsemiseks. Nõuandeid, mis on vastuolus meie tavaharjumuste ja -ootustega. Tema õpetuste kohaselt tõuseb kestev kasu vaid ühest kannatusele lähenemise viisist – me võime sõbralikult ja uudishimu ilmutades valulike olukordade poole liikuda, võime selles olemuslikult pidetus olukorras lõdvestuda. Just seal, keset kaost, on peidus hävimatu tõde ja armastus. PEMA CHöDRöN on USA päritolu budistlik nunn, kes elab ja õpetab Põhja-Ameerika esimeses lääne inimestele loodud tiibeti kloostris Gampo Abbey’s (Cape Breton, Nova Scotia, Kanada). Ta on tunnustatud meditatsiooniõpetaja Chögyam Trungpa üks olulisemaid õpilasi ja mitme raamatu autor (nt “The Wisdom of No Escape” ja “Start Where You Are”). Eesti keeles on 2007. aastal kirjastuselt Pilgrim ilmunud tema teos “Rahu sõja ajal”, mis õpetab rahu säilitamist kriisiaegadel.

Kataloog annab lühiülevaate Tallinnas toimuvate graafikanäituste ja graafikatriennaali ajaloolisest taustast ning tutvustab X triennaalil osalevate eesti, läti, leedu, itaalia, jaapani, suurbritannia ja saksa kunstnike loomingut.

Coco Chanelist Miuccia Pradani, Madeleine Vionnet'st Stella McCartneyni – selles raamatus esitletakse tähtsamaid naissoost moeloojaid, räägitakse nende elust ja loomingust. Lugeja võtab ette põneva ja lõbusa retke läbi noorema moeajaloo, kohates ka teisi ekstsentrilisi võtmefiguure, nagu kunstnik Sonia Delaunayd, kunagist Vogue'i-kuningannat Diana Vreelandi ja korsetitegijat mr Pearli.

Teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.

Eerik Kivirähk ärkas hommikul ägedast südamekloppimisest. Külm higi kattis tema otsaesist, kogu tema keha värises nagu palavikus. Ta avas silmad, kuid õudne unenägu ei tahtnud ikka veel lahkuda. Äsjane lämbumishädaoht sügavas maa-aluses kestis edasi. Ta ei suutnud kuidagi tajuda oma ümbruse reaalsust. See nagu ei olnud tema kodu, vaid mingi võõras, ebatõeline ning peletav kong. Selles ei olnud ühtegi pidet, millest tema kõikuv enesetunne oleks võinud kinni haarata.

Sisukord:
- Aallotari jäljed
- Aallotari hõbekarikas
- Aallotar jutustab orjakaupmehest
- Prints Kanervo jutustab kasest
- Talvemuinasjutt Tuuletukast ja Pilvehabemest
- Knut Pillimees
- Ahti kingitus
- Metsakaru
- Refanut
- Kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai
- Tuletikk
- Sipelga käik arsti juurde
- Kaks korda kaks on neli
- Suviküla Syyne
- Turu lossi haldjataat
- Rätsepast, kes Soome- ja Rootsimaa kokku õmbles

Satiiriline romaan ühe tundmatu Aafrika riigi uue noore keisri meeleheitlikest püüdlustest oma maa tsiviliseerida. Progress iga hinna eest - see on Oxfordi ülikooli lõpetanud musta nahavärviga ainuvalitseja lipukiri. Romaani tragikoomilises tegevustikus võib leida paralleele ka Eesti eluga 1990ndatel aastatel.

See raamat on juba aastakümneid olnud ammendamatuks muljete ja andmete allikaks kõigile, keda huvitab XX sajandi esimese kolmandiku vene kirjanduse ajalugu.

Tarkpea käib IIId klassis. Peale tema käivad seal veel Padaäss, Söör ja Lilibeth -- Tarkpea sõbrad. Ühel päeval avastab Lilibeth, et tema rahakott on kadunud. Kuna see ei jää viimaseks kadunud asjaks ja kuna õpetajad ei tee midagi kooli siginenud pikanäpumehe kinni püüdmiseks, asub Tarkpea oma sõpradega ise varga jälgi ajama.

Prantslannast ema ja süürlasest isa vanima poja lugu viib meid kolonel al-Gaddafi Liibüast Hafez al-Assadi Süüriasse, põigates ka Bretagne’i, Rennes’i ja Cap Fréheli. Sarja teine osa hõlmab aastaid 1984–1985.

„Tuleviku araablane. Lapsepõlv Lähis-Idas (1978–2011)” on hinnatud koomiksikunstniku Riad Sattoufi 6-osaline autobiograafiline sari. See on üks viimase kümnendi menukamaid prantsuse graafilisi romaane, mida on kokku müüdud üle kolme miljoni eksemplari. Teos on pälvinud Prantsuse tähtsaima koomiksiauhinna Le Fauve d’or’i ning sari on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Aasta koomiksi auhinnaga on tunnustatud ka tõlkeid.

Riad Sattouf on prantsuse-süüria karikaturist, koomiksikunstnik ja filmirežissöör, kelle käekirja tunnevad lugejad üle maailma iseloomuliku graafilise joone ja satiiriliste argielu anekdootide poolest. Aastatel 2004–2014 töötas Sattouf Prantsuse satiirilises nädalalehes Charlie Hebdo, kus ilmus tema tuntud koomiksisari „Noorte salajane elu” („La vie secrète des jeunes”). Sattoufi meisterlikud ja leidlikud pildid on põimitud lapseliku naiivsuse, ajaloolise konteksti ja teravmeelse huumoriga sedavõrd tabavalt, et kutsuvad lugejas esile vaheldumisi külmavärinaid ja naerupuhanguid.

Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Ameerika kirjaniku Frances H. Burnetti (1849-1924) maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu väikesest ameerika poisist, kes endale ootamatult saab oma Inglismaal elava põlisaadlikust vanaisa pärijaks. Väikese Cedricu aval ja sõbralik loomus võidab elus ja pärijais pettunud sünge lossihärra südame ja lähendab teda taas inimestele. Cedricu imepärane käekäik toob õnne ka kõigile tema ameerika sõpradele.

Sõltumata sellest, kas töö saab tehtud kodukontoris või viivad jalad hommikuti tööle, pole vaimse tervise toetamine töö kontekstis olnud kunagi varem sedavõrd oluline kui nüüd. Pinged, stress, arusaamatused ning pidev ülekoormus ootavad õhinal ees igal sammul olenemata sellest, millisel ametil või formaadis töiseid tunde teha. James Routledge'i "Vaimne tervis töökohal" aitab mõista põhjuseid, miks on eneseteostus, tervis, õnnelikkus ja heaolu sinu "motivatsioonipaketist" lahkunud ning mida teha selleks, et neid oma tööellu tagasi tuua. Routledge tunnistab, et ta on tihti isegi kogenud tunnet, mis ütleb, et ta pole piisavalt pädev ja hea. Ta teab, mida tähendab olla hirmunud, eksinud ja segaduses. "Tunda piinlikkust selle pärast, kuidas sa end tunned, karta, et sinuga on midagi korrast ära. Ma tean, mis tunne on kannatada. Ma tean, mis tunne on võtta see teema töökohal üles ja mõista, et sa oled ainus, kes seda oluliseks peab." Routledge ütleb, et me vajame vastumürki töömaailmale, mis kriiskab kui pöörane: kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Ihkame küll vaimse tervise osas püsivaid muutusi, kuid see pole võimalik, kui oled läbipõlenud. Ka sellele raamatule soovitab Routledge läheneda aegamisi, määrates ise oma tempo. Eesmärgiks on ju luua midagi jätkusuutlikku, püsivat. Raamat "Vaimne tervis töökohal" on sulle, sinu ülemusele, kolleegidele, kaaslastele, perekonnale ja sõpradele, et teha töökeskkonnas püsivaid muutusi. Et tunda end teisiti, paremini.

Elise tõusis ning noormees tuli otsejoones tema suunas. Eliset nähes jäi ta seisma ja vaatas tüdrukut. Viha tema silmis lahtus täielikult ning asendus üllatusega. "Sina siin?" Elise naeratas irooniliselt. "Sa näed viirastust. Mind tegelikult pole siin." Raul raputas pahaselt pead ning läks ära.Ta teeb seda meelega. Miks ta ikkagi minu vastu nii külm on? Igal juhul on ta huvitav isiksus. Minu põlgab ära, aga selle Oliveriga läheb koos koju...