Tooted

Saksa arhitekt ja insener Balthasar Neumann võis vanul päevil tagasi vaadata rikkale elule täis tööd ja loomingut. Tihedalt oli ta elutee seotud Würzburgi vürtpiiskoppidega, kelle teenistuses ta oli. Kuus piiskoppi oli valitsenud tema ajal, nende erinevate iseloomudega seostusid ka tõusud ja mõõnad Balthasar Neumanni loomingulises biograafias. Järgides oma kutstumust, oli ta kuju andnud oma nägemustele, loonud paljud-paljud kirikud, lossid ja kindlused Frangi- ja Švaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus ning eelkõige Würzburgi piiskopilossis, mis rõõmu ja tuska tuues oli tööülesande ja murelapsena saatnud ta rahutu elu kõiki etappe.

Professor Rein Taagepera pilguheit sajale aastale Eesti poliitikas. Autor kasutab oma pikka poliitilist kogemust nii paguluses kui ka kodumaal ning maailmas tunnustatud poliitikateadlasena analüüsib Eesti poliitika keerdkäike unikaalsel viisil. Raamat sisaldab politoloogilisi valemeid ja isikuportreid Eesti tähtsamate riigijuhtide kohta, käsitledes nii Eesti saatuseaastaid 1939 ja 1940 kui ka taasiseseisvumise perioodi.

See on lugu ühest noorest mehest, kes nägi nägemuse lainetest. Lained muutusid noorte hulkadeks, kes liikusid kõikjal üle kontinentide, kuulutades head sõnumit mässavale maailmale. Kas see nägemus võis tulla Jumalalt?

Loren Cunninghmai nägemusest on saanud rahvusvaheline organisatsioon Youth With a Mission, mis tegutseb rohkem kui sajal maal.

Allegooriline satiir ilmus esmakordselt 1857. a. ning on saanud rumalate ja põikpäiste inimeste üldnimeks. Kilplaste ennekuulmata narruste ja alpuse kaudu naeruvääristab kirjanik igasugu vaimset piiratust, mõttetut ja sõgedat sagimist ning vähimagi taibukuse puudumist.

Tegu on poisiohtu meeste eneseotsinguid kujutava psühholoogilise teosega. Päästja rolli satub seal soomerootslane Ilmar Forsberg, kes üritab päästa soomlasest sõjaväljakaaslase Mikkola elu. Taamale jääb eestlane Henn, kes mõjub Albert Kivika romaani „Nimed marmortahvlil” Henn Ahase teisikuna.

Prantsuse XIX sajandi kirjanduse põhihoovuseks oli realistlik proosa. Selle esimeseks laineks oli Stendhali ja Balzaci looming, mis kuulub sajandi esimesse poolde.

Guy De Maupassant (1850–1893) omakorda oleks eluaastate poolest võinud olla Flaubert’i poeg ja mõnede arvates tõepoolest oligi. Guy de Maupassant’i looming langeb umbes samasse aega kui Zola oma, kuid naturalist Zola on mees, kes seisab omaette. Teda vaevalt saab Flaubert’i kirjanduslikuks järglaseks pidada ja selleks ei tahtnud teda ka mingil tingimusel pidada "Madame Bovary" autor ise.

Teine lugu on Maupassant’iga, kes sai kirjanduslikku juhatustki otse Flaubert’ilt endalt. Ehkki Maupassant’il oli tihedat ja sõbralikku läbikäimist ka Zolaga, tuleb just temas näha prantsuse klassikalise realismi traditsioonide kõige vormikindlamat jätkajat kolmandas põlves.

Maupassant oli Flaubert’iga ühe kandi mees. Temagi pärineb Normandiast. Flaubert oli laialt tuntud, austatud ja jõuka kirurgi poeg, Maupassant küll seisuse poolest aadlik, aga vaesevõitu, seega ühiskondliku positsiooni poolest seisid perekonnad enam-vähem ühel pulgal, nende vahel oli kodust suhtlemistki.

Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi.

Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli:

• "Preili Fifi"
• "Surmamõistetu"
• "Miss Harriet"
• "Preili Perle"
• "Simoni isa"
• "Isa Milon"
• "Kuuvalgus"
• "Ehe"
• "Minu onu Jules"
• "Ristsed"
• "Rasvarull"
• "Kaks sõpra"
• "Pierrot"
• "Ratsa"
• "Väike vaat"
• "Õnn"
• "Nööpnõelad"
• "Surnu"
• "Horla"

Sõltumatu Tantsu Ühenduse 20. juubeliaastat tähistav raamat koondab artikleid nii STÜ minevikust, olevikust ja tulevikust kui ka kaasaegsest tantsust laiemalt. Kogumik jälgib, kuidas STÜ on 20 aasta jooksul loonud ruumi kohtumiseks kehalise mõtlemise ja eksperimentaalsusega. Isiklikud lood, vestlused ja mõtisklused jutustavad STÜ kui Eesti kaasaegse tantsu eestkõneleja ajaloost ning selle mõjust kogu tantsuväljale.

Varem peamiselt näitekirjaniku ja prosaistina tuntud autor sukeldub tundmatusse, otsides häält jõududele, mis ei saa kõnelda, kuid kurdistavad meid jätkuvalt. See on tume sisekõne, ometi ei saa seda nimetada negatiivseks, sest kui miski on piisavalt õudne, muutub see jälle iseenda vastandiks – naljakaks ja naeruväärseks, võib-olla koguni armsaks.

Oma tegeliku tõe välja ütlemise eel leiame end ilma hääle ja suuta, kuid see, mida öelda ei tohi, oska ega saa, saab öeldud nii või teisiti. Olgu selle tõestuseks seesama raamat.

Käesolev köide tutvustab huvilistele taas vähetuntud tahke Tallinna pikast ja sisukast ajaloost.

Sisu:
Heino Gustavson 70
ARTIKLID
Tallinna mündimeistrid 16. sajandil
Võrdlev mördianalüüs Tallinna raekoja ehitusetappide määramisel
Tallinna raesaali piltvaibad
Võrdlevaid tähelepanekuid Tallinna ja Helsingi rahvastiku vitaalsusest 18. sajandil
Muudatustest Kaasani kiriku arhitektuuris
Kindlusrajatis - kasarm - vangla
Tarbekunsti Ateljee tegevusest Tallinnas 20. sajandi algul
AS Kopli Kinnisvarad
EX ARCHIVO CIVITATIS REVALIENSIS
Tallinna sadama 18. sajandi II poole portooriumiraamatud Tallinna Linnaarhiivis
Linnamuusik Ernst Jacob Tewese varaloend
Bernt Notke ja Pühavaimu kiriku peaaltar. Kunstniku kiri raele
MISTSELLID
Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi sünd
Malest vanas Tallinnas
VÄHETUNTUD PILTE
J. Pfaffi leivatööstus (1866)
Vanim teadaolev meierei kujutis Eestis (1780)
MÄLESTUSI
Naissaart mäletades
RETSENSIOONE JA ÜLEVAATEID
KROONIKA

Autori mälestused oma koolipõlvest ennesõjaaegses Eestis ning elust ja kirjanikutööst juba pagulasena Rootsis.

Sisukord:
Saateks
Mustjõe kaldalt
Raamatute käekõrval
Koolilinn Valga
Kirjandus Rakveres ja Valgas
Põgenemine
"Tuulisui" ja teised