Tooted
Valikus on üle kolmekümne eesti muinasjutu inglise keeles: „Ahne hunt”, „Kuuneitsi”, „Laulev puu”, „Söepuder”, „Taevane tare”, „Ussinaine” ja palju teisi. Raamatus on ära toodud ka muinasjuttudes olevate laulude noodid. Muinasjutul ei ole sünnipaika. On inimese meel, kuhu ta pesa on teinud, kus ta haub ja nukkub, et oleks jõudu edasi minna. Ta võiks elada igavesti, rännates ühe inimese juurest teise juurde, ühe keele juurest teise juurde, ühe rahva juurest teise juurde. Muinasjutt on see, mida me iga päev oleme ja elame, aga mida me ei saa teisti väljendada kui jutustades ja vestes. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lasta sisse muinasjutt. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lubada muinasjutt tema rännakule.
A fairy tale has no birthplace. There is only the mind of the person in whom it has nested, where it roosts and metamorphoses to gain the strength to carry on. It can achieve immortality by wandering from one person to another, from one language to another, from one nation to another. A fairy tale is what we are and what we experience every day but can only express through speaking and storytelling. May all who push open the iron door to let a fairy tale enter find fortune. May all who push open the iron door let a fairy tale venture onward find fortune. This collection contains over thirty Estonian fairy tales in English: “The Greedy Wolf”, “The Moon Maiden”, “The Singing Tree”, “Coal Porridge”, “The Hut in the Heavens”, “The Snake’s Wife” and many more. It also includes the music for songs sung in the stories.
Kordustrükk.
See on lugu ühest noorest mehest, kes nägi nägemuse lainetest. Lained muutusid noorte hulkadeks, kes liikusid kõikjal üle kontinentide, kuulutades head sõnumit mässavale maailmale. Kas see nägemus võis tulla Jumalalt?
Loren Cunninghmai nägemusest on saanud rahvusvaheline organisatsioon Youth With a Mission, mis tegutseb rohkem kui sajal maal.
Leo Talgre sündis 3. veebruaril 1919 Vastseliinas, Võrumaal. Oli eesti luuraja. Põgenes 1941. aasta märtsis Nõukogude okupatsiooni eest suuskadel Soome. Liitus sama aasta juunis Erna salgaga, heideti 27. juulil 1941 langevarjuga Viitna lähedal. Osales radisti-luurajana Erna lahingutes. 1941 liitus Saksa luureüksuse Cellariusega, autasustati II klassi Raudristiga. Aastatel 1943–1944 oli Haukka grupi põhiorganiseerija. Elas varjunime all Tallinnas, nn "kindralite majas", mida ENSV ajal hakati nimetama „"valitsuse majaks". 17. detsembril 1944 hukkus Leo Talgre kinnipidamiskatsel. Tema hukkumisega seoses on levinud mitmeid versioone.
Kuigi püüdlus tuua maailma rahu läbi inimeste sisemise muutumise on keeruline, on see ainus tee. Rahu peab välja kujunema kõigepealt inimeses eneses. Ning ma usun, et armastus, kaastunne ja altruism on rahu fundamentaalsed alustalad. Kui need väärtused on inimeses välja kujunenud, siis on ta võimeline looma rahu ja harmoonia atmosfääri. See atmosfäär levib inimeselt tema perekonnale, perekonnalt kogukonnale ja lõpuks tervele maailmale. "Meelerahu igas sammus" on juhendiks teekonnale just selles suunas. Thich Nhat Hanh alustab hingamise teadvustamisest ja õpetab igapäevaelulisi askeldusi teadlikult tegema. Seejärel näitab ta meile, kuidas kasutada teadvelolekut ja keskendumist, et muuta ja ravida keerulisi psühholoogilisi seisundeid. Lõpuks näitab ta meile, kuidas on omavahel seotud isiklik sisemine rahu ja rahu Maa peal. See on väga väärtuslik raamat. See aitab inimestel muuta oma elu ja kogu elu meie ühiskonnas. Dalai-laama
Tegu on poisiohtu meeste eneseotsinguid kujutava psühholoogilise teosega. Päästja rolli satub seal soomerootslane Ilmar Forsberg, kes üritab päästa soomlasest sõjaväljakaaslase Mikkola elu. Taamale jääb eestlane Henn, kes mõjub Albert Kivika romaani „Nimed marmortahvlil” Henn Ahase teisikuna.
Prantsuse XIX sajandi kirjanduse põhihoovuseks oli realistlik proosa. Selle esimeseks laineks oli Stendhali ja Balzaci looming, mis kuulub sajandi esimesse poolde.
Guy De Maupassant (1850–1893) omakorda oleks eluaastate poolest võinud olla Flaubert’i poeg ja mõnede arvates tõepoolest oligi. Guy de Maupassant’i looming langeb umbes samasse aega kui Zola oma, kuid naturalist Zola on mees, kes seisab omaette. Teda vaevalt saab Flaubert’i kirjanduslikuks järglaseks pidada ja selleks ei tahtnud teda ka mingil tingimusel pidada "Madame Bovary" autor ise.
Teine lugu on Maupassant’iga, kes sai kirjanduslikku juhatustki otse Flaubert’ilt endalt. Ehkki Maupassant’il oli tihedat ja sõbralikku läbikäimist ka Zolaga, tuleb just temas näha prantsuse klassikalise realismi traditsioonide kõige vormikindlamat jätkajat kolmandas põlves.
Maupassant oli Flaubert’iga ühe kandi mees. Temagi pärineb Normandiast. Flaubert oli laialt tuntud, austatud ja jõuka kirurgi poeg, Maupassant küll seisuse poolest aadlik, aga vaesevõitu, seega ühiskondliku positsiooni poolest seisid perekonnad enam-vähem ühel pulgal, nende vahel oli kodust suhtlemistki.
Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi.
Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli:
- "Preili Fifi"
- "Surmamõistetu"
- "Miss Harriet"
- "Preili Perle"
- "Simoni isa"
- "Isa Milon"
- "Kuuvalgus"
- "Ehe"
- "Minu onu Jules"
- "Ristsed"
- "Rasvarull"
- "Kaks sõpra"
- "Pierrot"
- "Ratsa"
- "Väike vaat"
- "Õnn"
- "Nööpnõelad"
- "Surnu"
- "Horla"
Varem peamiselt näitekirjaniku ja prosaistina tuntud autor sukeldub tundmatusse, otsides häält jõududele, mis ei saa kõnelda, kuid kurdistavad meid jätkuvalt. See on tume sisekõne, ometi ei saa seda nimetada negatiivseks, sest kui miski on piisavalt õudne, muutub see jälle iseenda vastandiks – naljakaks ja naeruväärseks, võib-olla koguni armsaks.
Oma tegeliku tõe välja ütlemise eel leiame end ilma hääle ja suuta, kuid see, mida öelda ei tohi, oska ega saa, saab öeldud nii või teisiti. Olgu selle tõestuseks seesama raamat.
Käesolev köide tutvustab huvilistele taas vähetuntud tahke Tallinna pikast ja sisukast ajaloost.
Sisu:
Heino Gustavson 70
ARTIKLID
Tallinna mündimeistrid 16. sajandil
Võrdlev mördianalüüs Tallinna raekoja ehitusetappide määramisel
Tallinna raesaali piltvaibad
Võrdlevaid tähelepanekuid Tallinna ja Helsingi rahvastiku vitaalsusest 18. sajandil
Muudatustest Kaasani kiriku arhitektuuris
Kindlusrajatis - kasarm - vangla
Tarbekunsti Ateljee tegevusest Tallinnas 20. sajandi algul
AS Kopli Kinnisvarad
EX ARCHIVO CIVITATIS REVALIENSIS
Tallinna sadama 18. sajandi II poole portooriumiraamatud Tallinna Linnaarhiivis
Linnamuusik Ernst Jacob Tewese varaloend
Bernt Notke ja Pühavaimu kiriku peaaltar. Kunstniku kiri raele
MISTSELLID
Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi sünd
Malest vanas Tallinnas
VÄHETUNTUD PILTE
J. Pfaffi leivatööstus (1866)
Vanim teadaolev meierei kujutis Eestis (1780)
MÄLESTUSI
Naissaart mäletades
RETSENSIOONE JA ÜLEVAATEID
KROONIKA
Autori mälestused oma koolipõlvest ennesõjaaegses Eestis ning elust ja kirjanikutööst juba pagulasena Rootsis.
Sisukord:
Saateks
Mustjõe kaldalt
Raamatute käekõrval
Koolilinn Valga
Kirjandus Rakveres ja Valgas
Põgenemine
"Tuulisui" ja teised