Tooted

Käesolev kogumik annab läbilõike 19. saj. eesti keeleteadlase ja folkloristi Jakob Hurda (1839-1907) vanavarakogust. Siin leidub korrespondentide poolt eelmisel sajandil murdekeeles kirjapandud jutte, pärimusi, aga ka murdekirjeldusi ja murdesõnade loendeid kõigilt meie keele murdealadelt.

Kogumik on pühendatud Jakob Hurda 150. sünniaastapäevale.

Kahest köitest koosnev C.R. Jakobsoni "Kolm isamaa kõnet" 1991. aasta väljaanne sisaldab endas: "Kolm isamaa kõnet. Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga" ning "Kolm isamaa kõnet. Faksiimile-väljaanne käsikirjast".

Eestlaste vabadusvõitlus, mis algas Jüriööl aastal 1343. Nii jutustab Bartholomäus Hoeneke kirjutatud riimkroonika, mis on edasi antud Johann Renneri kroonika järgi Tõlkinud Hans Kruus. Teksti kirjutanud ja illustreerinud Paul Luhtein Jaroslavis 1943

Satiiriline jutustus

Valimik peamiselt kultuuriloolise väärtusega "Kooki Lugemise raamatutest" võetud lugemispaladest, mis räägivad elusast ja eluta loodusest.

Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommen-teeriv ja täpsustav eessõna.

Inglise suur luuletaja George Gordon Byron on maailmakirjanduses revolutsioonilise romantismi rajaja. Ta mõju ületas kiiresti kodumaa piirid, juba oma eluajal oli Byron Euroopas tunnustatum ja kuulsam kui Inglismaal.

Bibliograafia annab ülevaate Lydia Koidula trükis ilmunud töödest ja tema kohta avaldatud kirjutistest 1861-1966 nii eesti kui ka teistes keeltes. Samuti esitatakse andmed Koidula luuletuste viisistustest (trükitud noodid) ja tema ikonograafiast (reproduktsioonid ning illustratsioonid). Bibliograafias on ära toodud ka kõik L. Koidulast teada olevad fotod.

Tegevus toimub ühes Venemaa väikelinnas, mille funktsionäärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi, et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli komöödia on aktuaalne ka tänapäeval – teeb ju ahnus ja rumalus pesa ikka sinna, kus on võim.

Eesti kirjandusklassiku Juhan Liivi (1864-1913) mahukaim luulevalimik, sisaldab ka seni avaldamata värsse. Luuletuste järjestamisel on arvestatud nende trükki jõudmise kronoloogiat. Kasutatud on käsikirjalisi materjale, lisatud koostamispõhimõtted, kommentaarid ning pealkirjade ja esivärsside alfabeetiline register.

"Sõda ja rahu" on Lev Tolstoi romaan, mida peetakse tema peateoseks. "Sõjast ja rahust" teevad vene ja maailmakirjanduse tähtteose mitte üksi Lev Tolstoi realistlik jutustamisoskus, vaid ka ajaloosündmuste ja ajalooliste seoste kujutamise ning tõlgenduse sügavus.

Romaanitsükli "Andruksonide suguvõsa" teise köite peategelaseks on "Miika Valtsbergi roima" kesksete tegelaste Eeva Andruksoni ja Miika Valtsbergi poeg Toomas Andrukson, kes peab talu rajamisel rasket võitlust loodusega. Romaani läbib tööpaatos, usk rahva loovasse jõusse. Triloogia kolmas raamat on "Vallutajad".

“Tuhat ja üks ööd” on Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia muinasjuttude kogumik, mis koostati araabia keeles islami kuldajastul. Raamjutustuses räägib jutuvestja Šeherezade naistes pettunud valitsejale igal ööl ühe muinasloo, et too jutukuulamise põnevusest lükkaks edasi oma otsuse Šeherezade tappa. Muinasjutukogu kujunes sajandite vältel paljude autorite, tõlkijate ning õpetlaste koostöös kogu Lähis-Idas, Kesk-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Lood ise pärinevad muistsest ja keskaegsest Araabia, Pärsia, India, Türgi, Egiptuse ja Mesopotaamia rahvaluulest ning kirjandusest. Suur osa neist olid algselt Kalifaadi-aegsed rahvajutud; teised, sealhulgas raamjutustus, pärinevad tõenäoliselt pärsiakeelsest teosest “Hazār Afsān” (pärsia keeles otsesõnu “Tuhat juttu”), mis omakorda toetus osalt India elementidele.

Täiskasvanud lugejatele mõeldud valik "Tuhande ühe öö" vähem tuntud lugudest, mis sisaldab värssidega pikitud legende, anekdoote ja pajatusi.

Maa laisalt kohab Musta mandri rannal, põleb laotus, läigib vetevald. Kõike Tahab päike endast ära anda, vari täpiks tõmbub jalge

Sisu:

• "Vanad ja noored"
• "Kaks paari ja üksainus"
• "Kumb oli koolmeister?"
• "Lehekandja nr. 17"
• "Viimne raha"
• "Vastukaja"
• "Käbe-Kaarel ja tema noor naine"
• "Mäetaguse vanad"
• "Tähtis päev"
• "Tõsi jah!"
• "Jõulupuu"
• "Naistevõrgutaja"
• "Pöialpoiss"
• "Kärbes, prussakas ja ämblik"
• "Kaaren ja pojad"
• "Tõde"
• "Süütu armastus"
• "Kuningas ja ööbik"
• "Ööbik ja lilled"
• "Armastus"
• "Laulik"
• "Kandlemängija"
• "Poiss ja liblikas"
• "Kuulus karsklane"
• "Näkk"