Tooted
Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik.
Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu küla, see ürgseim ja primitiivseim ühiskondlik eluvorm, mis elu selgeima võrdkujuna on igavene ning kõigutamatu, vähemalt niikaua kui elab põlduhariv inimene. Selline on ka autori eestiline küla – igavene oma selguses ja lihtsuses, heas ja kurjas, rõõmus ja kurbuses – säärane, nagu me teda kõik veel mäletame.
Sisu:
- "Sissetungijad"
- "Lumesadu"
- "Küpsenud mari"
- "La-Ho, kivikastja"
- "Miluu"
- "Puuris"
- "Rongis"
- "Niina ja kunstnik"
- "Kammernõunik Wenzel"
- "Siga"
- "Soe vorst"
- "Tõde solgitünnis"
- "Nuga"
- "Pirnipuu"
- "Viiuldaja"
- "Mägedesse"
- "Lilled pööningul"
- "Peetruse tagasitulek"
- "Edasilükatud matused"
- "Litsid"
- "Loogika"
- "Assessor Birnbaum"
- "Vaba kunst"
- "Hull-August"
- "Ohver"
- "Postkast"
- "BA 45768"
- "Nailonsärk"
- "Printsess Ann"
- "Malviire"
- "Viiskümmend ööri"
- "Kingad"
- "Homme"
- "Päranduse loetelu"
- "Pajupuu"
- "Kroon"
- "Uus ja vana"
- "Ohvrid, Sammud esikus"
- "Vastassuunas"
- "José, kätelkäija"
- "Raamatukogus"
- "Ptiitsa"
- "Koosoleku juhataja"
- "Küsimus"
- "Janu"
- "Pierre"
- "Esitlemata"
- "Jupiter"
- "Teel paradiisi"
- "Mario"
- "Sõnade lõpp"
Lühijuttude raamatul "Kingitus" on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja "Südame rahu" taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma särava ning huvitavana.
"Tuuleviiuli" novellid on tervenisti keskendunud romantilisele armastusele, mis on ahvatlenud kirjanikku kasutama märksa lüürilisemat impressionistlikku stiili. Lisaks on taustal kujutatud kevadet, kuud, merd, luigelaulu, konnakrooksumist ja unistusi...
Rumori armastusnovellid ei ole kirjutatud puritaanliku sulega, pigem julge ja realistliku visualiteediga, tilgutades sarkasmi ja kriitilist muiet erootilise unustuse järel, kui kaine mõistus maalib õnnetust armastajast pajatsi.