Tooted
Rööptekst inglise ja vene keeles. Год 1940-й: до и после. The year 1940: before and after.
Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.
Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.
Ajaloodoktor, Norra Kuningliku Teadusliku Ühingu liige, professor Aron Gurevitš sündis 1924. aastal Moskvas. Pärast Mosva Riikliku Ülikooli lõpetamist ja aspirantuuri NSVL TA Ajaloo Instituudis töötas ta õppejõuna Kalinini Pedagoogilises Instituudis ning seejärel NSVL TA Filosoofia Instituudis. 1969. aastal alustas ta tööd NSVL TA Üldajaloo Instituudi juhtivteadurina. Aron Gurevitši sulest on ilmunud mitmeid monograafiaid Lääne-Euroopa keskaja kultuuri ja varase keskaja sotsiaalsete suhete ajaloost: “Viikingite retked” (1966, e.k. 1975), “Feodaalse Norra vabatalupojad” (1967), “Lääne-Euroopa feodalismi geneesi probleemid” (1970), “Ajalugu ja saaga” (1972), “”Edda” ja saaga” (1979). Tema kõige tuntumateks töödeks on käesolev “Keskaja inimese maailmapilt” (1972, teine, parandatud ja täiendatud trükk 1984) ja “Keskaja rahvuskultuuri probleemid” (1981), mis on tõlgitud viieteistkümnesse keelde.
Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist
Järjekorras seitsmes aastaraamat koondab endas algupärased rikkalikult illustreeritud artiklid Eesti parimatelt looduse ja teadusega tegelejatelt. Lugejal on võimalus kaasa teha paarkümmend mõttelist rännakut maailma eri paikade loodusesse, aja-ja kultuuriloo sügavusse ning isegi Universumi avarustesse. Rännak ja rändurid on sümbolid erinevate teemade avamiseks. Eesti rahvakultuur ja selle muutumine, uued võimalused arheoloogiliste leidude kaudu meie eelkäijatest oluliselt rohkem teada saada, rännakud imelisse loodusesse nii kodus kui ka teistel kontinentidel. Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmoseajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palverännakule? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsimused, mida selle raamatu kaante vahel vaagida saab. Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.
Romaanis pöördub Vetemaa jälle teda varemgi huvitanud teema, teaduse eetilisuse ja/või ebaeetilisuse juurde, sedapuhku nii stiililiselt kui geograafiliselt lennuka põnevusromaani vormis. Kaasaegse põnevuskirjanduse hea tava kohaselt rohkete, kuid lõpuks ootamatul viisil sõlmuvate süžeeliinide haare ulatub geenitehnoloogiast, rahvusvahelistesse infoserveritesse sisse murdmisest ja maailma võimsaimate luureteenistuste niiditõmbamisest üksiku ja üksildase inimese siseheitlusteni, mis nn inimtegurina globaalsetes afäärides üllatavalt oluliseks võivad kujuneda. Loomulikult ei puudu teosest ka eht-vetemaalikud filosoofilised kõrvalepõiked meeste ja naiste vaheliste suhete ning inimese ja "suure maailma" süsteemi igavesest konfliktist.