Tooted
Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.
Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.
Mälestusteraamat juuniküüditamisest 1941.
Sisukord:
Saateks
Instruktsioon operatsiooni „Nõukogudevastase elemendi väljasaatmine Leedust, Lätist ja Eestist“ läbiviimise korra kohta
Mälestusi Siberisse sõidul
Lapsena külmal maal
Ühe naise mälestusi
Rein Vare päevik
Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.
Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.
Filmide ja televisiooni vahendusel meie kodudesse tulvavas Ühendriikide eluviisis on palju tuttavlikku, mille sisu -- paradoksaalne küll -- on jäänud mõnevõrra ähmaseks. Ameerika kultuur on tulvil mõisteid, mis televisioonist hoolimata on vähemalt osale meist ebaselged või koguni võõrad. Käesolevas väikeses väljaandes on püütud arusaadaval viisil seletada mõningaid Ühendriikide kultuurile iseloomulikke mõisteid. Esitusviis on populaarne ja valikuline, see ei pretendeeri ammendavusele ei märksõnavaliku ega selgituste poolest. Seda tüüpi raamat on paratamatult alati koostaja nägu. Ennekõike on käesolev raamat mõeldud abiks neile, kes uudishimust ajendatuna tahavad paremini tundma õppida ameerika kultuuri. Sõnaartikleid võib lihtsalt valikuliselt lugeda, kuid väljaannet saab kasutada ka kui käepärast teatmeteost, kui ette juhtub võõras mõiste.
13. sajandist 1860. aastateni. Esimesed kooliharidust saanud eestlased olid oletatavalt 1170. aastail Eestis misjonärina tegutsenud munk Nicolaus, Tallinna piiskop aastail 1219–1226 Wesselin ja teadaolevalt 13. sajandi algul (kuni 1206) liivlaste juures kihelkonnapreestrina tegutsenud Johannes.
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.
Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.
Raamat koondab endasse autori uuema loomingu paremiku nii realistlikus (nn Ürgar Helbe saaga) kui ka maagilises võtmes ("Proua Merle ekstaas"). Jüri Ehlvestil on seni ilmunud neli novellikogu, tema novelle on avaldatud ka soome, läti, inglise, vene ja saksa keeles, ta on pälvinud Eesti kirjanduse aastapreemia 1996. ja Friedebert Tuglase novelliauhinna 1997. aastal.
Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi!
Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, ihualasti, tüdruk … Peseb sealsamas oma valget ihu külma veega, ja jääb siis kuivama päikese kätte, sest Jako on nii lummatud, et ei taipa talle midagi ümber panna. Aga ta on aru saanud olulisimast. See haldjas on esivanemate hing. Ta on Jako abipalveid kuulda võtnud, ta on toonud hobuse. Oh, hea ratsahobune on praegu palju tarvilikum, palju kiiremini vajatav kui mõõk. “Aitäh, ema!” ütleb Jako pühalikult. “Mutter, ich?” imestab haldjas.
Kassett '92 sisaldab nelja noore autori luulekogusid: Tõnis Leemets "Kes minevikku ei mäleta", Aarne Ruben "Raevule", Meelis Salujärv "Talveaed" ja Ain Prosa "Viimased naeratused Alici'le".
Kolmas valik raadioajakirjanik Lembit Lauri poolt Eesti Raadiole tehtud saadetest "Kirjutamata memuaare" jätkab meie kaasaegsete, huvitava elusaatusega inimeste mälestuste avaldamist.
Sisukord:
- Lennuväe päevapiltnik
- Õiguse ajaloo GRAND OLD MAN
- Viimane filmimeeste vanast kaardiväest
- Kui Eesti laskurid võitsid Argentiina karika
- Toompealt Kadriorgu – mälestusi kahest lossist
- Seitseteist aastat Siberis
- Teenistuslehele kandmata ridu
- Saatuslik maandumine
- Nõukogude partisan, natsismi vang, Ameerika sõdur, GULAGi vang, eesti põllumees
- Maestro noorusmaalt
Sisukord:
¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta
¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni
¤ Salaja töörahva paradiisi
¤ Diplomaadi mälestusi
¤ Kes mõistaks õigust
¤ Vabariigiaegne Valga maavanem
¤ Minu mees oli maavanem
¤ Hirmuöö Soome lahel
¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas
¤ Mis sai kindralite autojuhist
Margery Allinghami (1904–1966) nime tunnevad paljud detektiivromaani austajad väga hästi. Oma kuulsa kaasmaalase Agatha Christie’ga võrreldes on Allingham vast parema keele ja stiiliga. Allinghami üsna mahukas romaanilooming jaguneb kahte perioodi: ajaviitekirjanduse perioodile järgneb psühholoogilise ja karakterromaani sugemetega kriminaalromaani aeg, mis saab alguse just käesolevast raamatust. Margery Allingham on öelnud: „Kui olete intelligentne inimene ja soovite elust pageda, siis vajate intelligentset eskapistlikku kirjandust.“ Seda soovitust järgides sobib suurepäraselt elust pageda just mõnda tema enda raamatusse.
Lühiromaan, mis kirjeldab elu Venemaal väikelinnas endise miilitsatöötaja pilgu läbi.
Raamat sisaldab intervjuusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õpetajatega:
- Aarne Üksküla
- Meeli Sööt
- Rudolf Allabert
- Kalju Komissarov
- Jaan Tooming
- Andres Ots
- Tõnu Tepandi
- Martin Veinmann
- Kaie Mihkelson
- Lembit Peterson
- Priit Pedajas
- Merle Karusoo
- Kaarin Raid
- Maret Mursa
- Anu Lamp
- Ingo Normet