Tooted

Hoogsalt ja pädevalt fabuleeritud lugu pakub nii põnevat lugemist kui ka süvaanalüüsi gangsterluse olemusest ning maffialike organisatsioonide toimimisest toona ja üldse.

"1993. aasta jaanuaris asusin tööle Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Sealt alates olen elanud suursaadikuna neli aastat Soomes ja neli aastat Itaalias. Eesti suursaadik olen lisaks olnud ka Maltal ja Küprosel. Välislähetuste vahel Tallinnas, välisministeeriumis, olen töötanud protokolliülemana ja peainspektorina. 2004. aasta juulikuus alustasin suursaadikuna, Eesti Vabariigi alalise esindajana ÜRO-s, New Yorgis. See raamat toetub mälule. See on minu isiklik kogemus sellest, kuidas üks inimene hakkab ajalooratta pööramise sunnil üleöö diplomaadiks ja mida ta seejuures tunneb, mõtleb ja näeb." -Jaak Jõerüüt

Kadri Kõusaare esikromaan "Ego" ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad "keeletundjaid" ja "elutundjaid", annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, on tal ometi ka märksa avaram kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas. "Ego" intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale.

Constance Chatterley on õnnetus abielus rikka aristokraadiga, kelle alakeha on sõja järel halvatud ja kes on naise ka emotsionaalselt unarusse jätnud. Üksildane Constance leiab igatsetud kire metsavaht Mellorsi käte vahel, kuid kas nii erineva ühiskondliku positsiooniga inimeste vahel saab olla tõelist armastust ja võrdsust?

Romaani „Lasnamäe lunastaja“ teema on valus ja tänapäevane – peategelaseks on Lasnamäel elav venelanna Natalja Filipovna, kes peab üksinda seisma kooliskäiva tütre heaolu eest ja võitlema oma eluvõitlust. Tema rahulikku ja kindlustatud elu vapustab koondamine heast töökohast tehases. Romaan jutustab Natalja Filipovna katsetest tekkinud olukorras hakkama saada ja oma tütart koolitada. “Lasnamäe lunastaja” on kirjutatud autorile omasel meisterlikul moel ning selles avaldub tema sügav inimesetundmine ja psühholoogiline täpsus.

Luulekogu "Näoline" sisaldab nägelikke luuletusi ja samalaadseid mõtisklevaid proosapalu.

Olemasolevat romaani peetakse Heinrich Manni teose "Väike linn" kõrval üheks parimaks luuletaja varase perioodi loominguks. See ilmus esmakordselt 1905. aastal ja kirjeldab õudset lugu professori keskkooliõpilasest, kodanlikust eksistentsist, mis langeb hiljem väikelinna kurtisaani kirele ning inspireeritud Emil Janningsi ja Marlene Dietrichi pealkirjast "Sinine ingel" kuni ühe Saksa filmi üks tõelisi õnnestumisi maailmas Heinrich Mann lõi meisterliku karikatuuri Wilhelmini perioodist.

"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt on Pilter eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.

Lauri Pilter avaldas 2004. aastal romaani lühijuttudes "Lohejas pilv", mis sai Betti Alveri debüüdipreemia ja samal aastal pälvis ta ka Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eesti Ekspressi arvustuses leiti, et "Pilter kirjutab justnagu korralik (maailmatasemel) klassik". 

Seni kirjandusteadlasena tuntud autori filosoofilis-poeetiline romaan, mis lähtub Kaunitari ja Koletise muinasjutust. Iga lugu on võimalik jutustada uuesti, teisti. Kaunitari armastus kaob, kui Koletis hakkab muutuma Printsiks. Kes on armastanud Koletist, ei suuda armastada igavat, klanitud ja tavalist Printsi. Tegemist ei ole lihtsa allegooriaga, romaan tõstatab mitmeid psühholoogilisi ja filosoofilisi probleeme ja paneb mõtlema inimese teadvuses valitsevate klišeede üle. Teemadena käsitletakse armastuse olemust ja selle kadumist, armastatu muutumist, ükskõiksust, saatust ja inimese ülesandeid elus.

Neli pikemat reisikirja, mis on sündinud erinevates maades asuvate kirjanike loomemajade külastamise viljana.

Žanriliselt kirev raamat ühendab endas reisipäevikut, ühiskonna- ja kultuurikriitikat, esseistikat ja belletristikat, mitmes laadis vaateid elule ja inimesele.

Autor kutsub lugeja endaga pihtimuslikule teekonnale, milles erinevates häälestustes ja motiivides kordub raamatu põhiteema, universaalse armastuse otsing.

Omalaadsed rännakud ajas ja ruumis kulmineeruvad raamatu poeetilises nimiloos.

Luuletusi 1989–1999

Mis on see luuletaja proosa? "Surm Tallinnas" on armastatud poeedi Jürgen Rooste esimene proosateos, novellikogu. Raamatus on pikemad ja lühemad lood, mis jutustavad elust Tallinnas, aga ka teistes Läänemere linnades. "Surm Tallinnas" on segu linnaolmest, melanhooliast ja omamoodi idealismistki. Rooste lause on korraga lühike ja lööv, kuri ja aus, punk ja šikk. Rooste proosa on väga intensiivne, sest luule õpetab loobumist liigsest ning elu siinmail on vahel kiirem kui kiirabi. Novell "Pornofilm ja pudel viina" pälvis Friedebert Tuglase novelliauhinna (2007).

Elo Viidingu uus proosaraamat "Teised" sisaldab kuus novelli ja ka siin raamatus on Elo Viidingu iga sõna täpne ja kirjutatud lood on väikesed täiuslikud tervikud. Samas, võrreldes "Püha Maamaga" ei ole sarkasm nii lõikav, lood on realistlikumad, mõtlikumad, leebemad ja tegelasi mõistvad. "Teised" räägib inimestest, kes elus on mingil põhjusel teised, mitte esimesed. "Teisteks" ongi neid muutnud võimetus konkureerida "esimestega" ja äärmuslik kohanematusetunne. Aga samas, kui poleks "teisi", poleks ka "esimesed" esimesed.

Peeter Helme on eesti noorema põlvkonna kirjanik, kes kirjutab kaasaja urbanistlikest noortest, kelle pealtnäha turvaline korrastatud elu varjab kirgi ja änge. Võrreldes autori eelnevate romaanidega – "Puudutus" (2007) ja "September" (2009) – on "Varastatud aja lõpus" üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline – ühe armastussuhte areng - ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis. Küsimused, mis romaanis kerkivad ja millele lugeja peab vastust leidma, on sügavalt inimlikud: kuidas tunda ära armastust? Kuidas armastuse emotsionaalse koormaga hakkama saada? Kuidas armastust hoida? Samas on tegemist ülimalt ausa raamatuga, sest meessoost peategelasel on harvaesinevat julgust üles tunnistada oma eksimusi.

Novellikogu "Vere jooks" koondab novelle aastatest 1999–2005, teiste hulgas tuntud jutte: "Koer ja viiul", "Nuga", "Pätt ja pihiisa", "Naise lõhn, raha lõhn" ja "Kuidas tülitada tütarlapsi". Peeter Sauter on end eesti kirjandusse kinnistanud eriomase "sauterliku" stiiliga, kui 1990. aastate alguses oli ta nn "luuserproosa" esindaja, siis nendest novellidest on mitmed tugeva sotsiaalse alatooniga. 

Raamatusse joonistas pildid Manfred Vainokivi.