Tooted

Selles raamatus on 365 originaalset, vaimukat, vastuolulist ja tõhusat ideed maailma muutmiseks õiglasemaks, vabamaks, rohelisemaks paigaks – aidates abivajajaid ning muutes elu raskemaks ärakasutajatele, saastajatele, tagakiusajatele ja liigkasuvõtjatele.

Tekstid baseeruvad Interneti aadressidel – seega saab raamatut lugedes iga esitatud idee kohta täiendavat infot huvitavama hakanud teemadel

Tartu Ülikooli emeriitprofessor, maailmamainega gastroenteroloog, Eesti Kirjanduse Seltsi auliige dr med Kaljo Villako kuulub põlvkonda, kellele oma riik oli kaheldamatu reaalsus ja kellel oli õnn käia koolis ning ülikoolis vabas Eestis, kuni lõppeva 20. sajandi suurimate roimarite sobing sellele kõigele vägivaldse lõpu tegi. Hitleri ja Stalini vanglaid seestpoolt näinuna, 1944. a hilissuve meeleheitlikus vastupanuvõitluses osalenuna paneb professor Villako oma mälestuste esimese osa lõpp-peatükile tähendusliku pealkirja Katabasis ('allaminek'). See protsess on üksikasjades kirjas tema mälestusteraamatu teises köites. Seni aga rändame 1920., 1930. ja 1940. aastate Tartus ning mujalgi, kohtame inimesi, kelle nimed on tuttavad entsüklopeediate ja ajalooraamatute lehekülgedelt ning elame kaasa noore arsti kujunemisteele, mida isik ja saatus muutsid keerukamaks, kui on tavaliselt.

Raamat käsitleb algoritme ja andmestruktuure, sh algoritmi ajaline keerukus, andmestruktuuride realiseerimine, sorteerimine, sõnetöötlus, graafitöötlus, algoritme planimeetriast ja algoritmi korrektsus.

Käesolev väljaanne on mõeldud õppematerjaliks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvamajanduse erialal õpetatava avaliku sektori ökonoomika kursuse õppijatele.

Monograafia eesmärk on anda žanri üldistatud arengulugu aastail 1900-1940.

Kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Autor on võrrelnud Eesti erakondi nii teiste riikide erakondadega kui valdkonna teooriaga. Huvitavaks teevad faktitiheda materjali minevikust kuni 2010. aasta lõpuni toimunud olulisemate poliitiliste sündmuste kirjeldused ning arvukad graafikud ja tabelid. Et viimane taoline ülevaade Eesti erakondadest ilmus 1999. aastal, on k. o kogumik heaks lugemiseks nii igale poliitikule kui valijale.

Raamatus kirjeldatakse ja analüüsitakse Eesti teleringhäälingu arengut aastatel 1991-2001. Põhjalik ülevaateartikkel televaldkonna arengust (ingl. k.). Parim kättesaadav telestatistika kogu (100 tabelit ja graafikut). Poleemilisi kirjutisi televisioonist läbi kümne aasta ligi 50 autorilt. Telekirjutiste valikbibliograafia -- viited 700 kirjutisele 30 000-st. 1000 sündmust 10-aastast perioodi haaravas telekroonikas. Teejuht tele- ja meediaveebi -- ligi 350 linki. Televaldkonna mõistete eesti-inglise seletussõnaraamat -- 450 terminit. Olulisemad dokumendid Euroopa ja Eesti ringhäälinguregulatsioonis.

Tartu Ülikooli professorite Allikmetsa ja Nurmandi "Farmakoloogia" on õpik üliõpilastele ja käsiraamat arstidele ning proviisoritele. Arstiteaduse kiire arengu tõttu vahelduvad ravimid kiiresti, kasutusest võetakse ära vähetõhusaid ja toksiliseks osutunud ravimeid, asemele tulevad uued, sealhulgas originaalse keemilise struktuuri ja toimemehhanismiga ained. Peale üliõpilaste õpetamise tuleb sageli ka arste ning farmatseute täiendada ning ümber õpetada.

Sisu:

• Rannar Susi – "Tõnise tööpäev"
• Rannar Susi – "Tulen ikka Su tähtede alla"
• Ao Sammelselg – "Röövlid"
• Rannar Susi – "Päevatee"
• Rannar Susi – "Jaanipäevaks"
• Saima Elgot Halliküla – "Kaev"
• Teno Rebane – "Õhtu"
• Rannar Susi – "Masin"
• Risto Hunt – "Kui kõik ära kadusid"
• Rannar Susi – "Muinasjutt sõnumitoojast"
• Peep Laanet – "Põllusse peidetud varandus"

Yale'i ülikooli ajalooprofessori Paul Bushkovitchi „Lühike Venemaa ajalugu" (originaali esmatrükk 2012) annab tervikliku ülevaate Venemaa ajaloost alates 9. sajandist kuni NSV Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal. Raamatus ei kõnelda mitte ainult Venemaa poliitilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kunsti ja teaduse edenemisest, impeeriumi rahvaste etnilisest ja usulisest kirevusest jpm. Enim tähelepanu pööratakse küll Venemaa 20. sajandi ajaloole, kuid ka varasemat ajalugu ei käsitleta kui pelka eellugu enamlaste võimuletulekule ja Nõukogude perioodile.

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

„Nooljate kuuskede maa“ (1896) on Sarah Orne Jewetti kuulsaim teos. Žanriliselt võiks seda nimetada „romaaniks eskiisides“ või „romaaniks lühijuttudes“ – ilukirjandusteose tüüp, mis ingliskeelses kirjanduses on ammu laialt levinud, kuid eesti kirjanduses sisuliselt tunnustamata. 1925. aasta eessõnas sellele Jewetti romaanile kirjutas end Jewetti õpilaseks pidav ameerika romaanikirjanik Willa Cather: „Kui minult palutaks nimetada kolm raamatut ameerika kirjandusest, mis võivad kauaks, kauaks elama jääda, ütleksin kohe, et need on „Tulipunane kirjatäht“, „Huckleberry Finn“ ja „Nooljate kuuskede maa“. Ma ei suuda meenutada teisi, mis aja ja muutustega nii kirkalt silmitsi seisaksid. Viimatimainitu tundub mulle oma pika rõõmsa tuleviku peegeldusest säravana. Selle ülesehitus on tihe, kuid kerge, seda koormab nii vähe raske, kahjustusi toov ja vanamoeliseks muutuv materialism. Mulle meeldib mõelda, millise heameelega, millise küllusliku avastuse tundega võtab noor ameerika kirjanduse uurija kauges tulevikus selle raamatu ja lausub: „Meistriteos!“, uhkelt, nagu oleks tema ise selle loonud.

Sarah Orne Jewett (1849–1909) kuulub 19. sajandi lõpul USA-s levinud regionalistliku ehk „kohaliku koloriidi“ kirjanduse tuntumate autorite hulka ja esindab ka samal ajal õitsele puhkenud naiskirjanduse traditsiooni. Ta sündis maa-arsti perekonnas Maine’i osariigi lõunaserva jäävas rannikulinnakeses South Berwickis ja elas peaaegu terve elu sünnilinnas. Tema seitsme romaani ja kümne novelliraamatu peamiseks teemaks on nii-öelda väikeste inimeste väärikas, alalhoidlik ja loodussõbralik elu Maine’i osariigi põhjamaiselt kargetes oludes. Jewettil oli terane silm kõnekaid pisiasju märkama ja valvas kuulmine, et kirja panna elava kõne ohtraid rikkusi. 1960.–1970. aastatest peale on Jewetti loomingu kohta kirjutatud arvukalt uurimistöid. Tema teostes hinnatakse väiksuse ilu ja lihtsuse võlu, looduslähedust ja naiselikku loomupära, milles avaldub inimsus kõige vahetumal kujul.

Raamatus võetakse vaatluse alla õigeusu osatähtsus külakomide maailmapildis äsja möödunud sajandivahetusel.Komide õigeusklikkuse määra on erinevad autorid aegade jooksul hinnanud mitmeti, ent seda peetakse siiski komidele iseloomulikuks, traditsiooniliseks usuks. Ka tänapäeval on usklikest komidest enamik õigeusklikud.

Õppimine ja õpetamine kuuluvad inimeseks saamise ja inimene olemise juurde endastmõistetava paratamatusena nagu seegi, et inimesed on nii õppijad kui õpetajad, olgu siis argielus või professionaalses tegevuses. Raamatu põhiidee on lihtne: õpetades olen õppija.

Kas inimene on mõjutatav? Kindlasti on. Kuidas inimene on mõjutatav? Sellele pole ühte vastust, kuigi mõjutamine etendab mitmes eluvaldkonnas ja ametis olulist osa. Juhtimises on hakatud mõjutamise võimalustele rohkesti tähelepanu pöörama. Üha tähtsamaks on muutunud küsimus sellest, kuidas juht saab inimesi suunata ja mõjutada. Lahenduste otsimisel on mõistetud, et üheks võtmeks on inimkäitumise seaduspärasuste tundmine ja arvestamine. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE on raamat neile, kes tahavad mõelda, kuidas käitub üksikisik, grupp või organisatsioon ning milline on nende koostoime. Siin käsitletakse inimkäitumise erinevaid aspekte, mis ilmnevad koostegevuses. Lugeja saab ülevaate teoreetilistest seisukohtadest ja eesti juhtide kogemustest. Raamat aitab juhtimisalase hariduse omandamisel, aga ka igapäevaelus tekkinud probleemide mõistmisel ning lahendamisel.

Pärimuslik ajalugu käsitleb jutustusi sellest, kuidas inimesed tunnetavad möödanikku; mida nad on läbi elanud ja mida sellest tähtsaks pidanud. Kuidas on kohanenud tänapäeva ühiskonnas väikerahvad, kes 20. sajandi ajaloosündmustes on kaotanud oma maa või keele? Miks vajab ühiskond veidrikke, kangelasi või teisigi erinevaid aegu ja ruume? Kuidas ühiskond neid loob? Kuidas seovad esivanemad erinevaid aegu ja ruume? Kuidas peegelduvad meis meie sugulased ja pere? Neil teemadel kõnelevad uurijad Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Teine kogu Lõuna-Eesti hõngulist vana head kodukootud jutukirjandust.

Autorid: Rannar Susi, Valdek Seliste, Enno Värv, Aavo Kahr, Teno Rebane, Anne Sepamaa.

Illustreerinud Anu Mõtshärg. 

Majanduspoliitikast rääkides eeldatakse, et riik on heatahtlik diktaator, kes kõike teades toimetab oma kodanike suurima heaolu nime. Samas on jälle tõsi ka suur usaldamatus poliitikute vastu, keda peetakse rahvast võõrandunuks. Majandusteadus on püüdnud oma vahenditega uurida nii seda, kuidas poliitika peaks välja nägema, kui ka seda, kuidas ja miks ta tegelikult toimib. Üldiseks lähtekohaks on arusaam, et poliitikas tehakse otsuseid nagu turul, ikka omakasust lähtudes ja võimaluste piires. Et me kodanikena naudiksime ka demokraatia vilju, eeldab poliitilise konkurentsi toimimist ja selles ilmnevate turutõrgete leevendamist. Raamat on pühendatud just demokraatia probleemidele, mida tundmata ei ole võimalik ka realistlik majanduspoliitika.

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

Katrin Kivimaa "Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850-2000" põhineb autori Leedsi Ülikoolis kaitstud doktoritööl, mis keskendus sellele, kuidas soolisustatud kujutised ja kriitikamudelid on vorminud kunsti loomist ja professionaalset kunstikirjutust. Tegemist on nn uue ehk kriitilise kunstiajaloo traditsiooniga suhestuva uurimusega, mille eesmärgiks on vaadelda kunstiteoseid ­ ja nende retseptsiooni ­ ajaloolises kontekstis ning tuua nähtavale kunsti ideelised ja ideoloogilised alustalad. Raamatus esitatud juhtumiuuringud vaatlevad eesti kunsti ajaloo peamisi perioode alates 19. sajandi teisest poolest kuni kaasaegse kunstini. Käsitletud kunsti ajatelje sisse ­ Kölerist Mare Trallani ­ mahuvad lisaks nimetatutele veel August Weizenberg, Karin Luts, Erna Brinckmann, sotsrealistlik Evald Okas, Marju Mutsu, Kai Kaljo jt.

Raamatus antakse ülevaade reklaamist, selle liikidest, kohast turunduskompleksis ja rollist turusituatsioonides. Põhitähelepanu on pööratud reklaamikampaaniate kavandamisele ja läbiviimisele. Käsitletakse kampaaniat ettevalmistavaid uuringuid, sõnumi ja meediakanalite strateegiat ning taktikat, reklaamieelarve koostamist ning reklaami efektiivsuse hindamise mooduseid.

Termineid vajab oma töös ja harrastustes iga inimene.

Raamatus on arutlused selle üle, mis on mõiste, kuidas seda kirjeldada ja nimetada, mis on termin, kust seda võtta või kuidas teha, mis on oskuskeel, kuidas hoida oma- ja võõrterminite tasakaalu, missugune peaks hea termin olema, kuidas keeled üksteist terminiloomes aitavad, missugused oskussõnastike liigid on olemas, ja palju muud.

Soliidse välismajandusalase kõrgkooliõpiku baasiks on vastava valdkonna teadusuuringud. Ühelt poolt autori teadustöö, mille käigud omandatakse teoreetiliste instrumentide sisulise käsitlemise oskus. Teiselt poolt aga vaatlusalused riigi ja regiooni majanduse uuringud, et tuua suurest teoreetiliste lähenemisviiside, mudelite ja probleemide hulgast välja antud kontekstis aktuaalne osa ning siduda see antud konkreetse riigi reaalsete majanduspoliitiliste arenguülesannetega.

Antoloogia „Valitud tõlkeluulet‟ kaks köidet (I: hiliskeskajast modernismini; II: 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni) võtavad kokku Tartu Ülikooli kauaaegse maailmakirjanduse õppejõu, tänase emeriitprofessori, ühtlasi rahvusvaheliselt tunnustatud luuletaja Jüri Talveti (sünd 1945) poole sajandi jooksul (1970–2020) valminud loometöö viljad maailmaluule tõlkijana.
I köite näited 57 poeedi loomingust esindavad lääne kultuuriruumis ja maailmakirjanduslikus kaanonis ülekaalukalt hispaania- ja ingliskeelset luulet, kuid kaasavad samuti prantsuse, portugali, katalaani, galeegi, provansi, saksa ja (riivamisi) slaavi keele- ja kultuuriala. Lähemalt on valikuid ja tõlkimise põhimõtteid iseloomustatud "Valitud tõlkeluulet‟ I köite sissejuhatuses. Mõlema köite mahukas saatekäsitluses "Seoseid ja hargnemisi‟ kirjeldab Jüri Talvet tõlgitud luule seoseid Eesti kultuuri- ja luuletraditsiooniga, nagu ka iseenda luuleloominguga.

Sisaldab autoreid: Juan Ruiz, Francesko Petrarca, Anonüüm, François Villon, Jorge Manrique, Gil Vicente, San Juan de la Cruz, Miguel de Cervantes Saavedra, Luis de Góngora, Félix Lope de Vega y Carpio, Francisco de Quevedo y Villegas, Tirso de Molina, Pedro Calderón de la Barca, Johann Wolfgang von Goethe, William Blake, Friedrich Hölderlin, William Wordsworth, George Gordon Byron, John Keats, France Prešeren, Edgar Allan Poe, Teoudor Aubanèu (Théodore Aubanel), Fredeŕic Mistral, Emily Dickinson, Lewis Carroll, Gustav Adolfo Bécquer, Gerard Manley Hopkins, Rubén Darío, Amy Lowell, Antonio Machado, Carl Sandburg, Juan Ramón Jiménes, Ezra Pound, Fernando Pessoa, Gabriela Mistral, César Vallejo, Jorge Guillén, Josep Vicent Foix, Vicente Huidobro, Joan Salvat-Papasseit, E. E. Cummings, Federico García Lorca, Vicente Aleixandre, Jorge Luis Borges, Pere Quart (Pere Quart), Nicolás Guillén, Rafael Alberti, Langston Hughes, Pablo Neruda, Theodore Roethke, Olga Bergholz, Salvador Espriu, Joan Vinyoli, Octavio Paz, Joaquín Pasos, Eunice Odio

Esseeraamat kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škrabec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud "teise" hääle - nägemuse sellest vastuolulisest piirkonnast oma rahva - eestlastega nii rahvusliku keha mõõtmeilt kui ka ajalooliste katsumuste-kannatuse läbielamiselt paljuski sarnaste - sloveenide seisukohalt. Škrabeci essee on kirglik üleskutse loobuda rajamast ideoloogilisi diskursusi ja nendega tihedalt seotud poliitilisi aktsioone rassi-tungidele, kutsungitele "oma" vägivaldselt peale panema kõigele sellele, mida tuntakse "võõrana", "teisena" ja siis ka millegi alamana. Ta ei lihtsusta samas asjade seisu, teades häs Filosoofilis-semiootilises võtmes essee kinnitab sarnaselt Juri Lotmani järeldustega seda, et utoopia tegelikkusekssaamine on ajaloos enamasti tähendanud tegelikkuse kohutavat tragöödiat või koguni hävingut.ti, et paljusid sajandite jooksul idanenud vastandumisi ei ole võimalik ületada vaid mõne või mõnekümne aastaga.