Tooted

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Noor mees ärkab haiglavoodis. Tal ei ole aimugi, kes ta on või kuidas ta sinna sai. Arst ütleb talle ta nime, aga ta ei mäleta seda. Ta ei mäleta midagi. Lootuses taastada enda unustatud minevik, hakkab Innokenti üles kirjutama killustatud mälupilte, mis viivad 20. sajandi algusaastate Peterburi, räägivad lapsepõlvest ja esimesest armastusest, jutustavad 1917. aasta revolutsioonist Venemaal ja sellele järgnenust. Aga kuidas suudab ta nii täpselt mäletada toonast aega – vestlusi, lõhnu ja hääli, kui kalendris on 1999. aasta ja mees on veel noor?

Jevgeni Vodolazkini „Aviaator“ on osaliselt inspireeritud kirjaniku mentori, viis aastat koonduslaagris veetnud Vene akadeemiku Dmitri Lihhatšovi mälestustest. Päeviku vormis kirja pandud romaan ei keskendu siiski sedavõrd Venemaa heitlikule ajaloole, kui pigem igapäevaste pisiasjade – puudutuste, vestluste, häälte ja lõhnade – tähtsustamisele. Kas nendes peitubki õnn? Kolme tegelaskuju kirjelduste kaudu jõuavad lugejani armastus ja kaotusvalu ning realistlik pilt nii 20. sajandi algusaastate kui ka 1990. aastate Venemaa argielust ja tõekspidamistest. 

Romaan, millest leiab vihjeid nii Bulgakovi kõrgteosele „Valge kaardivägi“ kui ka Dostojevski „Kuritööle ja karistusele“, kindlustab Vodolazkini positsiooni Vene nüüdisaegsel kirjandusmaastikul. Jevgeni Vodolazkin, keda kutsutakse ka uueks Umberto Ecoks ja Venemaa Márqueziks, sündis 1964. aastal Kiievis ning elab Peterburis. Ta on vanavene kirjanduse, Venemaa keskaja ja folkloori ekspert ning erialateadmised on leidnud olulisel määral kasutust ka kirjaniku loomingus. Varasemalt on eesti keeles Vodolazkinilt ilmunud romaan „Lavr“ (2014), mis pälvis Venemaa maineka kirjanduspreemia Bolšaja Kniga ja Jasnaja Poljana auhinna. Vodolazkini teoseid on avaldatud enam kui 30 keeles. Originaali pealkiri Авиатор

Raamat "Eesti rahareform 1992" võtab kokku Eesti krooni saamisloo alates nelja mehe ettepanekust "Edasis" 26. septembril 1987 kuni kuumade rahavahetuspäevadeni 1992. aasta juunis. Väljaande kirjastas "Postimees" ning see valmis koostöös Eesti Pangaga.

Koolinoortele mõeldud sõnastikus on umbes 25 000 märksõna, lisaks on toodud vajalikud grammatilised vormid, tugevatel verbidel ka põhivormid. Eraldi peatükina on toodud lühiülevaade õigekirjast, nimisõnade soo määramisest ja mitmuse moodustamisest.

5. trükk

Elu presidendi kõrval on kõike muud kui tavaline. Selle raamatu on oma mälestuste põhjal kirja pannud Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini abikaasa Naina Jeltsina. Siiras ja vahetu lugu kirjeldab kolkaküla tüdruku teekonda maailma ladviku hulka – saatuse tahtel sai Naina Jeltsina elust murrangulisel ajajärgul osa suure riigi ajaloost. Presidendi abikaasana nägi ta väga lähedalt erakordseid ajaloolisi sündmusi – Venemaa esimesed üldrahvalikud presidendivalimised, 1991. aasta augustiputš, NSV Liidu kokkuvarisemine, 1993. aasta poliitiline kriis, 1998. aasta finantskriis ja paljud teised. Esialgu lastele ja lapselastele jäädvustatud memuaaridest on suur osa seotud Boriss Jeltsiniga, kellega Naina elas koos üle viiekümne aasta. Saame teada, kuidas nad kohtusid, kuidas arenesid nende suhted, kuidas kasvas nende pere. Mälestused hõlmavad pika ajavahemiku 1930. aastatest kuni meie päevini, pakkudes ajalooliselt huvipakkuvat ja ehedat pilti elust Venemaal. Raamatut illustreerivad üle 100 mustvalge ja värvifoto autori noorpõlvest, Jeltsinite eraelust ja presidendipaari ametlikest visiitidest. Varem avalikkusele kättesaamatud fotod avaldatakse Jekaterinburgis asuva Boriss Jeltsini presidendikeskuse arhiivi loal.

Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi. Samal ajal, kui värske riigipea astub esimest korda kongressi ette, saab välisteenistuse noor ametnik Anahita Dahir oma telefoni segase sõnumi. Ta mõistab liiga hilja, et sõnum oli kiirustades kodeeritud hoiatus. Vastse välisministri silme ees rullub lahti katastroofiline stsenaarium. Peatselt saab selgeks, et esialgu terrorirünnakutena tundunud sündmuste haare on hirmuäratavam, kui võimukoridorides aimata osati. Sel ajal, kui USA rahvusvahelisel areenil vähikäiku tegi, on vallandunud tuumarelva väljatöötamise võidujooks. Sündmused hargnevad lahti Washingtonis, Euroopa suurlinnades, Pakistanis ja Iraanis ning silmitsi tuleb seista nii terroriorganisatsiooni, Vene maffia kui ka siseringis peituvate vaenlastega. USA endise välisministri Hillary Clintoni ja Kanada menukaima krimiromaanide autori Louise Penny kahasse kirjutatud poliitpõnevik „Hirmu paine all“ on ühtviisi nii rabavalt usutav kui ka vastupandamatult kaasahaarav.

On aasta 1806 ja Inglismaad kimbutab sõda Napoleoniga. Keset ärevat aega kogunevad Yorki Võlurite ühingu liikmed, et arutleda, miks praktiline võlukunst sajandeid tagasi välja suri. Ootamatult selgub, et üks võlur, kes ka võluda oskab, on siiski veel alles – eraklik härra Norrell. Londonisse sõites äratab ta surnuist üles kauni naise ja kutsub prantslaste hirmutamiseks kohale kummituslike laevade armee. Olukord saab uue pöörde, kui välja ilmub teinegi võlur, kes on valmis tujukale Norrellile väljakutse esitama. Veel nooruke, ent geniaalse andega, nägus ja julge Jonathan Strange on kõiges vanameistri vastand. Alguse saab kahe suurmehe ohtlik jõukatsumine. Kui võlurid hakkavad oma eesmärkide saavutamiseks mustast maagiast abi otsima, käivitub saatuslik sündmustejada, mille kohutavad tagajärjed varjutavad ka Inglismaa-Prantsusmaa vahelise lahingu. "Jonathan Strange ja härra Norrell" on Briti fantaasiakirjanduse klassiku Susanne Clarke’i tuntuim romaan, mille põhjal on valminud ka film. 2021. aastal ilmus Postimehe Kirjastuses Clarke’i värskeim romaan "Piranesi".

„Kapitooliumi emahunt“ on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamatus on juttu sellest, kuidas seitsmele künkale rajati Rooma linn, kes olid selle esimesed valitsejad, milliseid jumalaid austati ja kuidas seda tehti, milliste väliste ja sisemiste vastastega tuli rinda pista ning millised tõekspidamised ja väärtused roomlastest suurrahva tegid. Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.

Põhja-Aafrika rannikul asuvas Orani linnas algab katk mitme kuulutusliku sündmusega, mida inimesed kummatigi tähele ei pane. Järk-järgult saab tõvest aga kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus, mis kustutab mineviku ning paiskab oma ohvrid äärmuslikku kannatustejadasse, hullusesse, aga ka kaastundesse. Neutraalseks jääda sooviv katku-kroonika kirjeldab fakte ja arve ning näitab linnas toimuvaid muutusi. Kuidas astuda vastu surmavale epideemiale ja jääda inimeseks? On see üleüldse võimalik?

Hinnatud teadlase ja kunagise USA senaatori S. I. Hayakawa (1906–1992) populaarteaduslike teoste klassikasse kuuluv "Keel mõttes ja teos" on kaasahaarav käsitlus keele olemusest ja viisidest, kuidas keel meie mõtlemist ja maailmast arusaamist kujundab. Tegu on tervikliku sissejuhatusega keelesemantikasse, mis pakub põhjaliku ülevaate keele funktsioonidest. Me saame sõnade abil nii teisi veenda ja mõjutada kui ka objektiivset infot edasi anda, nii eelarvamusi ja viha õhutada kui ka koostööd ja teineteisemõistmist luua. Mõistes, kuidas keel toimib, milliseid ohte ja võimalusi see endas peidab, õpime tundma inimese toimimise üht olulisemat külge. See, esmakordselt 1949. aastal ilmunud raamat on palju aastaid hiljem sama aktuaalne, pakkudes ka tänapäeva lugejale vajalikke teadmisi meid ümbritsevate sõnumite mõistmiseks. Eestikeelse tõlke aluseks on teose viies, 1991. aastal ilmunud täiendatud väljaanne, mida on kaasajastanud Hayakawa poeg, ajakirjanik Alan R. Hayakawa.

31aastane Casey Peabody ei tea, kuidas eluga edasi minna. Hiljaaegu lõppenud armusuhe ja ema ootamatu surm on tema hinge jätnud tuikava tühimiku. Kunagise golfitalendi postkasti saabuvad nüüd peamiselt võlateated – üks ähvardavam kui teine. Casey tuleb ettekandjatööga hädavaevu ots otsaga välja ja üürib kitsukest hallituslõhnalist garaažituba. Seal ootab teda aga viimane allesjäänud pidepunkt ja trööst: kuue aasta eest alustatud romaan, mille kallal kirjanduslike ambitsioonidega naine unetundide arvel töötab. Ja siis leiab Casey end ühtäkki veel armukolmnurgast, mis ähvardab ta lõplikult tasakaalust välja viia. Lily Kingi „Kirjanikud ja armastajad“ on südamlik, intelligentne, humoorikas ja unustamatu lugu armastusest, loovusest, eneseleidmisest ning sellest hirmuäratavast, ent võimalusterohkest hetkest elus, kui üks ajajärk on lõppemas ja teine algamas.

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.

Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.

Briti biokeemik dr Rupert Sheldrake (snd 1942) ühendab vaimsed otsingud teadlase vaatepunktiga. Raamat on jätk teosele „Teadus ja vaimne praktika" (eesti keeles 2020). Sheldrake näitab, et vaimsele sfäärile võib läheneda väga erineval viisil ning kõigil suundadel on teaduslikult mõõdetav mõju. Mida rohkem teadlased selliste praktikate ja teadvuse uurimisega tegelevad, seda kiiremini mureneb barjäär, mille oleme ise teaduse ja vaimse sfääri vahele ehitanud. Kui eelmises raamatus vaatles Sheldrake eri religioonidele iseloomulikke tegevusi, siis nüüd on luubi all praktikad, mida tavaliselt ei seostata vaimsete kogemustega nagu näiteks õppetunnid loomadelt ja sportlikud harrastused.

2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi. Autorist Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate "Fareed Zakaria GPS" juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas "The Future of Freedom" ja "The Post-American World", milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.

Jaak Sarapuu ja Mihkel Zilmeri lühilugude kogumikust leiab nostalgilisi mõtisklusi, aga ka külaelusündmuste jahmatavaid pöördeid, meie rikkalikust ajaloopärandist tingitud juhtumisi ning värvikaid tegelasi. Nende kaante vahelt leiab ka tänaseks päevaks vaat et rahvalauluks saanud laulu "Kuni su küla veel elabˮ sünniloo ning originaalnoodi koos kooriseade näitega. Lisaks on seal ka muid laule. 

"Kuni su küla veel elab, elad sina ka.ˮ Nii laulsid ansambli Rajacas noored poisid, nende hulgas tunnustatud doktor Mihkel Zilmer 45 aastat tagasi. Aga murelik küsimus, mis meist saab, on jätkuvalt ajakohane.

Jaak Sarapuu on pärast Valga 1. keskkooli lõpetamist õppinud lühiajaliselt Tartu ülikoolis õigusteadust ning Tallinna konservatooriumis näitekunsti. Seejärel astus ta uuesti Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloolasena. Ta on töötanud aastaid õpetajana ning kirjastajana. Aastate jooksul on ta kirjutanud lühijutte külaelust, ajaloolisi jutustusi Eestimaa muinasajast ning ajaloolise romaani Lembitust. Tema loomingut on tõlgitud vene, bulgaaria ja läti keelde. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Sarapuu on kusjuures Mihkel Zilmeri onupoeg.

Mihkel Zilmer on arstiteadlane, meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor. Ta on juhendanud 25 doktoritööd ja mitmed tema õpilased on nüüdseks professorid. Lisaks on ta paljude patentide ja inimorganismi biokeemia ning tervisliku söömise õpikute ja raamatute autor ("Meditsiiniline biokeemia", "Vitamiinid", "Mineraalained", "Normaalne söömine", "Normaalne joomine" jm). Zilmer on kahel korral autasustatud Eesti Vabariigi kõrgeima autasuga arstiteaduses. On kirjutanud ka palju laule: "Eestimaa (Tuhanded külad)", "Armsas Tartus Vana Ülikoolˮ, "Ikka lühemaks jääb meie luule", "Pühi oma palgelt viimne pisar" jt. Selles raamatus ilmub tema esimene ilukirjanduslik lugu.

Ivan Turgenevi (1818–1883) jutustuste kogumik „Küti kirjad“ on pühendatud 19. sajandi Venemaa hunnitult metsikule, mitmepalgelisele maastikule ja selle elanikele. Saakloomade kannul mööda steppe ja metsasalusid uitav kütt kirjutab märkmikusse tähelepanekuid teda ümbritseva looduse ilust, halastamatust kliimast ja neis karmides tingimustes ellujääjatest.

Berk Vaheri "Lugulaul" on tekstikogu, mis ühendab proosalise ja poeetilise väljendusviisi, liikudes jutustamise, keelemängu ja strukturaalse eksperimenteerimise piiril. Tekstid ei allu klassikalisele narratiivile, vaid kujunevad fragmentidest, kordustest ja vahepausidest. Kogu vältel muutub jutt ise teemaks, lugu ei ole ainult see, mida räägitakse, vaid ka see, kuidas rääkimine toimub.

Autor kasutab katkestusi ja nihkeid, et rõhutada teksti kui protsessi, mitte valmisvormi. Hääled vahelduvad, vaatepunktid libisevad ühest teise, sageli ilma selge piirita. Lugejale ei pakuta valmis tähendusi, vaid antakse märguandeid, suundi, katkiseid mustreid, mille põhjal tuleb orienteeruda. Tekst on iseenda kommentaar ja läbivaatamine, milles aeg ja ruum laotuvad pigem keele kui süžee kaudu.

Lugulaul ei kujuta maailmast ega inimesest tervikpilti, vaid suunab tähelepanu sellele, kuidas lausung kujuneb ja kaob. Teos eeldab lugejalt osalemist, viibimist keele liikumises, kus tähendus võib tekkida ootamatutes kohtumistes, mitte kindlates struktuurides. Kogu on ühtaegu tehniline ja tundlik, mänguline ja takerdunud, moodustades teksti, mis jääb nihkesse isegi siis, kui lausung lõpeb.

"Lugulaul" on eksperimentaalne romaan, mida on peetud eestimaise postmodernistliku kirjanduse üheks kõige stiilipuhtaimaks näiteks.

Inimesed ei ole sugugi ainus liik, kellel on võime armastada, vihata ja karta, tunda häbi, süütunnet ja jälestust või olla kaastundlik. Frans de Waal alustab oma lugu šimpansimatriarh Mama ja bioloog Jan van Hooffi sõprusest ja tõestab seejärel värvikate näidetega, kui sarnased on inimeste ja loomade emotsioonid. Haarav jutustus puudutab nii südant kui ka mõistust ja avab silmad, kuidas peaks teisi elusolendeid paremini kohtlema. Aleksei Turovski ütleb raamatu tagakaanel: "Mulle on saanud osaks au vestelda Inglise kuninganna Elizabeth II-ga. Jutt oli koertest, hobustest ja ahvidest. Hüvastijätuks tõdes kuninganna, et päeva lõpus ei olegi me nii väga erinevad. Käesolev raamat tõestab nende sõnade õigsust teravmeelsel, teaduslikult pädeval ja meeli ning mõistust avardaval viisil. Nautige, kõrgemad primaadid!" Frans de Waal on on üks maailma tuntumaid biolooge. Ta sai kuulsaks raamatuga "Chimpanzee Politics" ("Šimpansipoliitika", 1982), kus ta võrdles võimu üle võitlevate šimpanside intriige inimpoliitikute tegutsemisega. Hollandi-USA etoloog ja zooloog tõmbab oma raamatutes ja teadusartiklites paralleele primaatide ja inimeste käitumise vahele. Viimasel ajal on tema huvi keskendunud loomade koostööle, empaatia päritolule ja inimese moraalsuse evolutsioonile. Teos on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega ning ilmub sarjas "Postimehe raamat".

Elie Wiesel (1928–2016) oli Rumeenia juudi päritolu ameerika kirjanik ja õpetlane, kes pühendas oma elu holokausti mälestuste jäädvustamisele ning oli ülemaailmselt tuntud inimõiguste eestkõneleja. 1986. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. „Öö“ on Elie Wieseli isiklikel kogemustel põhineva triloogia esimene osa. Autor kirjeldab oma ellujäämist ja läbielamisi teismelisena Teise maailmasõja lõpuaastail. Lugu algab Sigheti linna juudi kogukonnas ning kulmineerub Auschwitzi ja Buchenwaldi kontsentratsioonilaagrite halastamatus tegelikkuses. Painava jutustuse võtab kokku valus tõde: kus puudub inimlikkus, seal jumal sureb. Originaali pealkiri La Nuit.

Metsikul Šotimaa mägismaastikul hargneb lugu 16aastasest Janetist – alates tema halvaendelisest sünnist kuni enneaegse surmani. Üksildane, omapärane ja intelligentne neiu, kes on oma vanematele üksnes „kehvemat sorti poiss“ ning õdede ja venna silmis veider tüütus, otsib lohutust raamatutest ja loodusest, loomade ja lindude seltsist. Kalvinistliku perekonna moto „Moriens sed invictus“, suremas alistumata, on kohane epitaaf julgele Janetile, kelle vankumatus ja äge vastuseis oma loovuse aeglasele lämmatamisele teeb temast tänapäeva kirjanduse ühe meeldejäävaima kangelanna. Elspeth Barker mängib elegantselt tähendustega, põimib nõtkesse proosasse tabavaid tähelepanekuid ja jutustab loo, mis on nii tumedalt traagiline kui ka aukartustäratavalt kaunis.

Arturo Bandinile, ülemaailmse majanduskriisi ajal Colorado väikelinnas elavale Itaalia sisserändajate vanimale pojale, osutub talv rängaks. Kui isa näiliselt pere hülgab, jääb teismelise Arturo ülesandeks killud kokku korjata, ehkki tema sisimas möllab segadus, südame on vallutanud esimene armastus ja hinges pakitsevad võimatuna näivad unistused. Moodsa ameerika kirjanduse meistriteos «Oota kevadeni, Bandini» on värvikate tegelastega poeetiline ja liigutav lugu rõhuvast vaesusest, frustreeritud maskuliinsusest, traagilistest armusuhetest ja tormilise noorukiea katsumustest. 1909. aastal sündinud John Fante alustas kirjutamist 20aastaselt ja avaldas esimese lühijutu kolm aastat hiljem. Esikromaan «Oota kevadeni, Bandini» ilmus 1938. aastal ning on sissejuhatus Bandini-tetraloogiasse, kuhu kuuluvad ka «The Road to Los Angeles» ja «Ask the Dust». Viljaka stsenaristina töötas ta ka terve rea Hollywoodi filmide juures. 1955. aastal haigestus Fante diabeeti. 1978. aastal tõi see kaasa pimedaksjäämise, kahe aasta jooksul amputeeriti mõlemad jalad. Ta jätkas kirjutamist, dikteerides naisele Joyce'ile Bandini-tetraloogia viimast osa «Dreams from Bunker Hill», mis ilmus 1982. aastal. Fante suri aasta hiljem. PEN tunnustas Fantet 1987. aastal postuumselt elutööauhinnaga Kirjanik Charles Bukowski nimetas John Fantet oma jumalaks – meheks, kes avaldas sügavaimat mõju tema kirjanikuteele. Ta pühendas Fantele luuletusi ning olevat loometee alguses tihti teistele hõiganud: «Ma olen Arturo Bandini!»

Painajapoe tegelastel jooksevad üle selja külmavärinad, ent üldse mitte jubedusest. Poes möllab kohutav lumetorm! Sarja kolmandas lustakas raamatus püüavad Ninni, Pets ja Härra Iseära poodi päästa uue jääaja küüsist. See oleks lihtsam, kui neile ei jääks kõikjal ette üks pirakas pugelik. Mida ta küll poes teeb? Kuhu viivad lumised jäljed? Mida hakata pihta purikaks külmunud Süldi Seepiaga? See on üks hirmus lumine lugu – loe ja värise! Lastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud raamat on kaasahaarava sisuga ja kirjutatud lihtsas keeles, teksti toetavad värvikad ja detailsed illustratsioonid. Soomes sündinud raamatusarja on tõlgitud üle maailma 22 keelde.

Painajapoe tegelastel jooksevad üle selja külmavärinad, ent üldse mitte jubedusest. Poes möllab kohutav lumetorm! Sarja kolmandas lustakas raamatus püüavad Ninni, Pets ja Härra Iseära poodi päästa uue jääaja küüsist. See oleks lihtsam, kui neile ei jääks kõikjal ette üks pirakas pugelik. Mida ta küll poes teeb? Kuhu viivad lumised jäljed? Mida hakata pihta purikaks külmunud Süldi Seepiaga? See on üks hirmus lumine lugu – loe ja värise! Lastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud raamat on kaasahaarava sisuga ja kirjutatud lihtsas keeles, teksti toetavad värvikad ja detailsed illustratsioonid. Soomes sündinud raamatusarja on tõlgitud üle maailma 22 keelde.

Haarav perekonnasaaga 20. sajandi keskpaiga glamuursest New Yorgist räägib nelja noore naise elust, keda esialgu ei ühenda mitte miski peale peresidemete. Aga on see vast perekond. Itaaliast pärit Gianni ja Tessa on väärikad ja lugupeetud ühiskonnaliikmed, kes on visalt hoolitsenud selle eest, et nende elu Greenwich Village’is jõuaks haljale järjele, tagades oma tütrele ja kolmele pojale jõuka ja turvatud elu. Ent kõik pole päris nii, nagu näib. On ainult aja küsimus, mil hästikindlustatud perekonna elu võtab traagilisi pöördeid: majale langeb maffia vari ja selgub heaolu hind. Peretütre ja kolme minia sünged saladused muudavad nad lahutamatuks ja neist saavad üksteise laste ristiemad. Kui mehed peavad avalikkusest ja ärist taanduma, astuvad Filomena, Petrina, Lucy ja Amie nende asemele, et võidelda kogu hingest perekonna hea nime ja tuleviku eest. Kõige tähtsam on perekond.

Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Bestselleriks saanud raamatus lahkab Michael Knowles metoodiliselt käimasolevat kultuurisõda, mille üks osapool on seadnud eesmärgiks nii põhjalikud muutused, et võib rääkida katsest Lääne kultuur lammutada. Autor vaatleb selle liikumise ideoloogilisi lätteid, arengut ja avaldusi, nagu poliitkorrektsuse juurutamine, võitlus kolonialismi, seksismi ja rassismiga (Black Lives Matter), monumentide purustamine jm.

Praegu on Euroopa proovilepaneku aeg, ütleb George Friedman sarjas "Postimehe raamat" ilmuva teose eessõnas. Millised on kaasaja Euroopa poliitilised, kultuurilised ja geograafilised tulipunktid ja kus on nende juured? Autor vaatleb piirkonniti maailmajao ajalugu ning kunagiste impeeriumide ‒ Hispaania, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa ‒ sajandeid kestnud võimuvõitlusi ning territoriaalküsimusi. Nende tuha all hõõguvates minevikukonfliktides peituvad mitmedki tänaste kriiside põhjused, mis mõjutavad Euroopa kodanike igapäevaelu ja tulevikku. Maailmas tunnustatud mõtleja värske ülevaade ajaloo ja tänapäeva seostest aitab paremini hinnata rahu haprust ja mõista selle väärtust.

Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu.

See väike ajalooraamat viib meid põnevale reisile läbi inimloomingu 100 000 aasta. Alustades eelajalooliste inimeste jäetud jälgedest, näitab Charlotte Mullins meile varaseid meistriteoseid, nagu terrakotaarmee ja Exekiase maalitud vaasid, ning jutustab renessansiajastu lugu, tutvustades Giottot ja Donatellot, van Eycki ja Michelangelot. Läbi 20. sajandi turbulentsi jälgib ta, kuidas kunstnikud rühmadesse koonduvad ja lahku lähevad, ning vaatleb teerajajaid, nagu Frida Kahlo, Jacob Lawrence ja Georgia O'Keeffe. Tänapäevast rääkides heidab ta pilgu sellistele kunstnikele nagu Ai Weiwei ja Shirin Neshat, kes arendavad kunsti kui vastupanu ühiskonnas esinevatele probleemidele ja väärnähtustele.

"Valekoidik" tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik. John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev "Valekoidik", mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on "globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast".

Enam kui paar tuhat aastat tagasi valmistatud vanakreeka keraamikat on tänapäevani säilinud rohkesti ning selle maalingud on suurepärane allikas antiikaja inimese eluolu ning maailmapildi tundmaõppimiseks. Kreeka vaaside kaunid pildid ja mitmekesine vormivalik annavad tunnistust nii kreeklaste praktilisest meelelaadist, väljendusrikkusest kui iluihalusest. Kreeka vaaside elukaare juurde kuulub ka nende sajanditepikkune uurimislugu, mis avab samm-sammult vaaside ja nende maalingute valmistamise tehnoloogia arengu, otsib tõlgendusi maalingute ideestikule ja inimeste eluviisile. Esmakordselt eesti keeles vanakreeka keraamikast süsteemset ülevaadet pakkuv raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad maailma asjadest ja arengutest, kuid kindlasti antiigi- ja kunstihuvilistele.