Tooted

Populaarse teatmeteose tublisti täiendatud ja parandatud trükk. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteamiku "A ja O" viies trükk. Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.

Taskuteatmiku "A ja O" kuues trükk. 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2005, s.t raamat sisaldab teavet ka 2004. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. 10 teemavaldkonda: universum, maa, loodus, inimene, riik ja rahvas, majandus, tehnika, kultuur, religioon, sport.

A ja O taskuteatmike sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud isikute sünnipäevi. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid peaaegu 22 000 isiku kohta (rohkem kui pooled neist on seotud Eestiga). Igal leheküljel on ruumi ka selleks, et iga lugeja saaks sinna üles tähendada oma lemmikute sünnipäevad, maailmas ja Eestis tuntud inimeste kõrvale.

2003. aastal möödus sada aastat päevast, mil vennad Wrightid tegid teoks inimkonna ammuse unistuse -- lennata juhitava lennumasinaga. Lennundushuvilistest polnud tollal puudust ka Eestimaal. Hollandi rahvusvaheliselt tuntud lennunudsajaloolane Frederick Gerdessen, Tallina Tehnikaülikooli dotsent Toivo Kitvel ja Lennuameti inspektor Johannes Tilk annavad ülevaate nii Eestist pärit lennunduspioneeridest kui ka nende töö jätkajaist Eestis kuni aastani 1940. Raamat kirjeldab, kuidas rajati Eestis oma lennuväge, edendati lennutransporti ja ehitati lennukeid, mis ei jäänud alla mujal maailmas konstrueerituile.

Valik luulet ja kauneid kunstikujundeid armumisest ja armastusest.

Astronoomia XXI sajandi künnisel: maailmapilt, mõisted, ajakorraldus ja arengulugu Astronoomialeksikon jaguneb valdkonniti kaheksaks: astronoomiline maailmapilt, gravitatsioon ja kosmoloogia, taevalaotuse ilmingud, distsipliinid ja mõisted, vaatlusvahendid, uurimisorganisatsioonid ja -asutused, aeg ja kalender, arengulugu ja elulood. Lisaks aine- ja isikuregister. Autor on käsitletava ainevalla esitanud lugejasõbralikult ja viinud ainese raskuspunkti olevikult lähitulevikus oodatavale. Teatmeteos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööd. Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada.

Väikesemahuline üldentsüklopeedia, mille tabelid, andmejadad ja faktikirjeldused annavad mosaiikse tervikpildi Eesti loodusest, ajaloost, kultuurist ja majandusest.

Eesti Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu algatusel koostatud artiklite kogumikus analüüsivad mitme valdkonna teadlased ja spetsialistid ühiskonna turvalisust. Selles artiklikogumikus on käsitletud olulisemaid ohte ja ohuallikaid, mis võivad varitseda inimest või riiklikult korraldatud ühiskonnaelu. Vaatluse all on ennekõike need turvalisuse probleemid, mida inimesed ise esiplaanile seavad.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.

EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

Entsüklopeedia 13. köitesse on kokku toodud põhiköidete register ja lisamaterjal, mis kajastab pika ilmumistsükli jooksul maailmas toimunud muudatusi. Näiteks on ruumi leitud igapäevaellu tungivate infotehnoloogia mõistete tutvustamisele, omaette artiklid on mõistetele Internet, HTML, URL, veeb, hüpertekst, raalgraafika, Java, vektorgraafika, brauser, virtuaalreaalsus, arvutivõrk jne. Ka on lähemale nihutatud sündmuste horisonti: teatmeteoses kajastub nii Alfred Schnittke ja Frank Sinatra surm 1998. aastal kui ka sama aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Jose Saramago.

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide on esimene täiemõõduline katse jätkata 1940. aastal katkenud rahvuslike mahukate üldbiograafiliste leksikonide traditsiooni. Kuuludes ühte ritta 1920.-30. aastail ilmunud biograafiliste leksikonidega, liitub käesolev köide mõtteliseks tervikuks "Eesti Entsüklopeedia" 11. ja 12. köitega ning moodustab 15-köitelise üldentsüklopeedia sees kolmeköitelise Eesti-ainelise tervikliku teatmeteose.

"Maailma maad" lõpetab "Eesti entsüklopeedia" sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid tabelid riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, geograafiliste objektide, majandusnäitajate, riigipeade ja valitsusjuhtide kohta artikkel riikide kujunemisest ülevaade maailma suurematest organisatsioonidest rohkesti illustratsioone viited "Suurele maailma atlasele".

Sajandite jooksul on eesti koolipõllul töötanud tuhandeid õpetajaid. EKBL hõlmab neist vaid väikese osa. Märksõnastikku võeti pedagoogid, kelle tegevus ulatus igapäevasest õpetajatööst kaugemale, oli seotud koolikirjanduse või mõne muu laialdasemat tähelepanu äratanud pedagoogilise tegevusega. Leksikon sisaldab 679 isikuartiklit, neist 256le on lisatud portree. Nende 679 hulka kuulub pedagooge eri aegadest: koolmeistreid eesti kooli alguspäevadest, esimesi eesti haritlasi ja rahvusliku ärkamisaja tegelasi, samuti käesoleva sajandi üldharidus- ja kutsekoolide õpetajaid ning kõrgkoolide õppejõude, peamiselt neid, kelle pedagoogitegevus on juba lõppenud. Leksikonist leiab lugeja ka tuntud teadlasi, ühiskonnategelasi ning kunstiinimesi, kes vaid osa oma elutööst on koolile pühendanud — kõigi aegade "maa soola", kelle eeskuju ja aated on olnud eesti hariduse ja kultuuri arengus suundaandvad.

Uue EMBL-i väljaandmise mõte sündis sajandivahetusel, kui 1990. aastal ilmunud EMBL oli muutumas harulduseks ja vajadus uue, täiendatud trüki järele oli ilmne. Entsüklopeediakirjastus oli vahepeal välja andnud mitme valdkonna biograafilisi leksikone ning kui muusikud uuesti ette võeti, seati ülesandeks talletada Eesti muusikamaastikku nii ajas kui ka ruumis võimalikult laiahaardeliselt. Sel põhjusel sai märksõnastiku aluseks mitte niivõrd eelmine EMBL oma 699 artikliga, kuivõrd selle kolleegiumi juhi Avo Hirvesoo 1989 koostatud “Eesti muusikute märksõnastik", milles oli u. 1500 nime. Lisatud on loomeliitude uusi liikmed ja professionaalsete muusikakollektiivide staažikaid töötajaid (solistid, orkestrandid, koorilauljad) ning mitmesuguste erialaühenduste (EKÜ, EMTS-i, EELK Kirikumuusika Liidu, Eesti Klaveriõpetajate ja Keelpilliõpetajate Ühingu, Eesti Jazziliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, ERRS-i jt.) soovitatud muusikuid – kokku enam 3000 süva-, levi- ja rahvamuusikut, heliloojat, muusikateadlast, -pedagoogi ja -tegelast.

Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust -- meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eestis on rohkem kui sada spordialast liitu, ühendust või piirkondlikku liitu. Leksikoni on hõlmatud ka vaimsed spordialad, nagu male, kabe ja rendju. Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi: olümpiamängudel, MM- ja EM-võistlustel osalenuid ning Venemaa, NSV Liidu või Eesti meistriks tulnuid. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid.

See teatmeteos on eelkõige Eesti kutselise teatri biograafiline leksikon. Sellesse on võetud vähemalt kolm hooaega kutselises teatris töötanud lavastajad, näitlejad, lauljad, koreograafid, balletitantsijad, dirigendid, koormeistrid, orkestrandid, kontsertmeistrid, kunstnikud ja dekoraatorid. Lisaks võib siit osaliselt leida andmeid ka teatripedagoogide, poolkutselise teatri näitlejate ja lavastajate, teatriteadlaste ja -kriitikute, Eestis töötanud välismaisete teatritegelaste jt teatriga seotud inimeste kohta. Andmete esitusviis on kronoloogiline ja rõhutatult faktoloogiline.

Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks annab Eesti Entsüklopeediakirjastus välja suureformaadilise kogumiku meie kodumaa üheksast aastakümnest – "Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud". See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka. Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat. Mõnel aastal juhtus sündmusi rohkesti, mõnel aastal vähem. Paljude sündmuste tähendus jääb ühe aasta piiridesse, mõned ulatuvad kaugemale ja üksikute suursündmuste tähendus hõlmab aastakümneid. Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.

17. juunil 1929 astus mootorlaeva "St. Louis" pardalt New Yorgi sadamakaile sihvakas heledapäine noormees, taskus Eesti Vabariigi diplomaatiline pass. See oli 23aastane Ersnt Jaakson, keda ootas töö San Francisco Eesti aukonsuli sekretärina. Ameerika Ühendriikides kulges kogu tema edasine elu ja sai teoks ajalooline missioon: hoida okupatsiooniaastail peakonsulina Eesti Vabariigi järjepidevust. Kodumaad nägi Jaakson uuesti alles 63 aasta pärast. Anne Velliste on kasutanud käesoleva raamatu kokkupanekul Ernst Jaaksoni mälestuskatkeid, intervjuusid tema sõprade, tuttavate ja aatekaaslastega ning unikaalseid kirju ja dokumente. Seeläbi räägib raamat ühtlasi paljudest Põhja-Ameerika, Rootsi ja Inglismaa eestlastest, kes ei unustanud oma isamaad.

Vulca on igavene naljahammas, kes mängib flööti ja jumaldab jalgpalli, kuigi ta ise on väravavahina tõeline äpu.

Nii kaua, kui keegi suudab mäletada, on India igatsenud vabadust. Aga mitte keegi poleks suutnud uskuda, et ühe inimese pingutused lõpetavad sajandeid kestnud Briti ülemvõimu. Oma rahva etteotsa asunud Mohandas Gandhi elu oli ebatavaline. Raamat kirjeldab tema poisipõlve vempe ja teda innustanud kangelaslugusid. Läbi rahulike protestimarsside, näljastreikide ja tragöödia sai Gandhist suurim kangelane, keda India tunneb.

Jõgeva lähedal taluperemehe tütrena 1901. a. sündinud Eeva Pedriks omandas hariduse Tartus. Tema õpetajate seas oli silmapaistvaid isiksusi, näiteks kunstnik Kristjan Raud ning kirjanikud Villem Ridala ja Gustav Suits. Esimene töökoht oli Võru Õpetajate Seminar, mida juhatas mainekas kooliuuendaja Johannes Käis. Abielu keeleteadlase Martti Niinivaaraga viis ta 1930. a. Soome, kus töötas 1945-69 Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Eeva Niinivaara on Soomes rikkalikult vahendanud eesti kultuuri. Aastast 1982 annab Friedebert Tuglase Selts silmapaistvalt eesti kultuuri tutvustanuile Niinivaara-nim. stipendiumi.

Teatmik annab kinnisvaraomanikule teadmisi kinnisvara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest õigusaktidest, selgitab kinnisvara ostu-müügiga seotud toiminguid ning annab alõpetust kinnisvaraökonoomikast.

Koostaja saatesõnast: 1998. aasta suvel vaadati "Kauni kodu" konkursi raames üle umbes tuhat ilusat koduümbrust ja kohta. Maakondade ja linnade toimkonnad pakkusid välja oma parimad ning nii saadi kokku 75 võitjat. Ükski hindaja ei ole aga jõudnud igal pool ära käia. Tutvumisvõimaluse annabki nüüd raamat, kus on sees 75 pilku Eestimaale, ülevaade võistluse korraldusest, natuke ajalugu, pisut teadmiste värskendust ja arutlus, kas kodukaunistamisel on kohta ka muutuvas maailmas. Saatesõna ka konkursi algatajalt, president Lennart Merilt. Loomulikult sisaldab raamat hulgaliselt värvifotosid.

Esimene teatmeteos, milles on suur valik Eestis tegutsenud ja õppinud ning siit pärit kunstnikke, arhitekte, kunstiuurijaid ja -kogujaid ning silmapaistvate eesti kunsti ajalukku kuuluvate teoste autoreid keskajast tänapäevani, kokku 1877 nime, neist 1575-le on lisatud portree.

Marco Polo oli keskaja tuntuim rännumees. Ta sündis Venezia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Kui ta oli 15-aastane, läks ta oma esimesele kaubareisile, kaugele Hiinasse. Raamat kirjeldab tema teekonda Venezia tiheda liiklusega kanalitest Lähis-Ida turgudele, läbi kummituslike Gobi kõrbeliivade kulgeb rännak lõpuks Hubilai khaani hiilgavasse pealinna. Jutustus õhutab mõtisklema, kas Marco Polo oli kõigi aegade suurim rännumees või hoopis suurim jutuvestja.

Leksikon sisaldab ligikaudu 5000 märksõna nii elementaar- kui ka nn. kõrgema matemaatika kõigist tähtsamatest valdkondadest. Elementaarmatemaatikast on hõlmatud kõik keskkooliõpikuis leiduvad terminid, kõrgemast ja kaasaegsest matemaatikast ning eeskätt kõrgkoolides loetavate matemaatikakursuste põhimõisted. Lisadena sisaldab leksikon isikunimede ja tähistuste registri. Leksikon on mõeldud käsiraamatuks kõigile neile, kel oma töös või õpinguis on vaja kiiresti leida matemaatiliste terminite lühikesi määratlusi, olulisemaid valemeid vms.

Paljude autorite, toimetajate, retsensentide ja illustreerijate rohkem kui 10-aastase töö tulemusena valminud raamatusse on kogutud aines, millel on otsene ja mõnikord kaugemgi seos merega. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis rangelt võttes pole päris entsüklopeedilised.

Käesolev raamat ilmub Torino taliolümpiamängude künnisel, et lugejad saaksid tutvuda lume- ja jääalade reeglitega ja ühtlasi heita põgusa pilgu nende alade ajaloole.
Taliolümpial võisteldakse kuuel suusaalal – murdmaasõidus, suusahüpetes, mäesuusatamises, kahevõistluses, laskesuusatamises ja vigursuusatamises – ja neljal uisualal – kiiruisutamises, jäähokis, iluuisutamises ja lühirajauisutamises. Võisteldakse ka jääkeeglis, lumelauasõidus ning kolmel kelgualal: bobisõidus, skeletonis ja kelguspordis. Kõigi nende 15 spordiala kohta leiate teksti ja selgitavad illustratsioonid.
Raamatu lõpus on käsitletud ka selliseid alasid, mis on korduvalt üritanud olümpiamängudele pääseda, need on jääpurjetamine, suusaorienteerumine, suusabobil ja monosuusal sõit ning talvine triatlon. Lühidalt räägitakse ka sellistest aladest, mida võiks talviti Eestiski harrastada, need on broomball ehk luudpall, ringette, jäägolf, lumepolo ja joring. Tubing pakubki meil juba lõbu. Juttu on ka talvisest tehnikaspordist – nii jäärajasõidust (autoga ja mootorrattaga) kui ka maastikul mootorkelguga sõitmisest.
Ühtekokku kirjeldatakse raamatus 33 talispordiala ja -harrastust.

Igatsus õnne järele, mis on inimeseks olemise lahutamatu osa, väljendub mitmel viisil, tema kuju ja vorm sõltuvad ühiskonna arengutasemest. Läänemaailmas võtab see sageli "paradiisiotsingu" vormi, mujal võib see avalduda kas surematuse otsinguna või katsena saavutada rahu ja harmoonia seisund.Raamat on jagatud kolmeks suureks osaks. I osas, "Surematud igatsused", puuduvad nii sõna "paradiis" kui ka seda tähendav rõõmude aed. Õnne ihalemisega ei kaasne alati kujutlusvõime kasutamine ideaalse paiga maalimiseks. Siiski on paljudes ühiskondades olemas üldkujutlus õndsast puhkepaigast, olgu siis ajutisest või igavesest, mida selles raamatus ka kirjeldatakse. II osa – "Lugu Eedeni aiast" tegeleb paradiisi kui rõõmude aiaga. See käsitlus on ühine kolmele suurele monoteistlikule religioonile – judaismile, kristlusele ja islamile. III osas "Teised maailmad" jõutakse tänapäeva ja kaugemalegi, uuritakse paradiisi vaimulikku ja utoopia ilmalikku kontseptsiooni.Inimsugu on avastanud lõpmata palju viise, kuidas kujutada oma tabamatut unistust igavesest õnnest. Kuid nagu sellest raamatust nähtub, on need kõik täidetud kättesaamatu ja meeltele tabamatu igatsustundega.

"Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu nüüdisaegne leiutis" Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s. t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endast terve inimkonna ajaloo jooksul selle teatavat normaalset seisundit.... rahu on võrratult keerukam nähtus kui sõda Positiivne rahu tähendab niisugust sotsiaalset ja poliitilist korda, mida üldiselt hinnatakse ka õiglaseks. Sellise olukorra loomine võib nõuda tervete põlvkondade pingutusi, samas kui muutuv ühiskond suudab selle purustada vaid mõne aastakümnega. Nagu ma näitan seda veidi hiljem, võib niisuguse rahu olemusse paradoksaalsel moel kuuluda ka ... sõda. Kuidas ka poleks, just nii on neid asju inimkonna ajaloo jooksul mõistetud. Rahu mõiste, nagu selle lõid valgustusaja mõtlejad, ehk rahvusvaheline kord, milles sõjal kohta lihtsalt pole, on tegelikult kujutanud endast visionääride unistust läbi ajaloo. Kuid alles viimase paarisaja aasta jooksul on poliitilised juhid käsitlenud seda kui teostatavat ja soovitavat eesmärki...

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Saladin sündis Tikriti linnuses, mis asub tänapäeva Iraagis. Talle pandi nimeks Jusuf, mis tähendab muret ja kannatust. Tema lapsepõlv möödus Lähis-Ida jaoks raskel ajal. Kristlastest ristisõdijad olid vallutanud Püha Maa ning muslimitest valitsejad tülitsesid seal võimu pärast. Väikese poisina uuris ta hoolega Koraani, õppis ratsutama ja mõõka käsitlema. Kui ta suureks kasvas, siis kutsus rahvas teda nimega Saladin – "õiglane usus". Saladin suutis ühendada muslimi rahvad ja vabastada maa võõrvallutajatest.

See raamat on austusavaldus kõikidele sõpradele, kellega me jagame oma elu paljusid hetki.

Omaette valdkonna moodustavad väljaanded, mis käsitlevad sõjanduse aluseid – teooriat ja põhimõtteid, samuti sõjapidamise valdkondi, sõjaliste operatsioonide läbiviimisest kuni nende logistilise toetuseni. Esimese teosena ilmub Jeruusalemma ülikooli professori ja tänapäeva ühe tunnustatuima sõjandusteadlase Martin van Creveldi raamat tänapäeva sõja olemusest ja selles toimuvatest muutustest klassikalise sõjapidamisega võrreldes. Raamatu lugemisel kahtlemata oluliseks abivahendiks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse kirjastatud sõjandusklassikasse kuuluvad Sun Zi "Sõja seadused" ja Carl von Clausewitzi "Sõjast". Just diskussioonile viimasega ongi paljuski üles ehitatud Martin van Creveldi raamat.

Alatud: 21/XI.1918 Lõpetatud: 31/XII.1919 Käesolev trükis kujutab endast Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu lihvitud kunstiteos, vaid argine tegevus, nähtuna staabiohvitseri pilgu läbi. Imetlusväärne on see rahu ja asisus, millega on kajastatud meie ajaloo ärevaid ning kriitilisi hetki. Tähelepanu väärib kirjutajate hea eesti keel, sest tegemist oli ju põlvkonnaga, kes oli kasvanud tõsivenestamise ajal, mil nii algkool kui ka sõjakool olid venekeelsed, ja kes oli osalenud Esimeses ilmasõjas tsaariarmee ridades. Paljud meie hulgast võivad kadestada meeste head käekirja, arvestades seda, et nii mõnigi kord tuli ülestähendusi teha kas vankripäral, kaevikurinnatisel või lihtsalt põlve otsas. Kes tahab teada, kuidas sõda tegelikult välja näeb, peaks lugema just seda raamatut.

"Soome marssal C. G. Mannerheim" on viies Veijo Meri raamat eesti keeles. Tõlkija Endel Mallene on nimetanud seda ajalooliseks esseeromaaniks, kus peategelase kujunemisloo ja elutöö kõrval jälgitakse mitmes seoses juba möödunud sajandi lõpust peale ka Soome, Venemaa ja Euroopa ajalugu üldisemastki vaatenurgast nähtuna.

Sisukord:

• Sissejuhatuseks
  Tingmärgid
  Lühendid
  Koosolek ja selle kulg
  Nõupidamine ja selle kulg
  Koosoleku- ja nõupidamisorganid ning nende liikmed
  Trükitud materjalid ja dokumendid
  Konverentside töökorraldus
  Audiovisuaalsed vahendid
  Ainejuht
  Lisad
  Kasutatud kirjandus