Tooted

Kahesuunaline sõnaraamat hõlmab norra ja eesti keele keskset sõnavara. Eestlasest kasutaja jaoks on eestikeelne sissejuhatus norra keelde, mis toimib ülevaatliku ja kompaktse õpikuna.

Eve oli alati teadnud, et kunagi elab ta Pariisis. Unistuse täitumine lükkus aga aina kaugemasse tulevikku – kuni noor naine jättis kõik ajutiselt sinnapaika, et veeta 12 kuud Prantsusmaal. Tema kavatsused Pariisi üüritoakeses pesitseda, rahulikult kontoritööl käia ja kohalikku kultuuri nautida asenduvad uutega, kui tal tekib suhe oma ülemuse, laia joonega ärimehe Laurentiga. Koos reisivad nad mööda Euroopat, Aasiat ja Ameerikat ning Eve proovib sisse elada trofeenaise rolli – sest seda temalt ju oodatakse? Peagi leiab ta, et raha ei tee alati elu lihtsamaks, ning sekeldusi tuleb aina juurde (üks neist hea jutu ja ilusate silmadega). Lisaks kõigele rõhub naist saladus, mida varjata on lihtne, aga süütunnet vähendada võimatu.

1535. aastaks on sepa poeg Thomas Cromwell tagasihoidlikust sünnikodust kaugele jõudnud: ta on Henry VIII peaminister ning tema õnn on tõusuteel nagu ka Henry teisel naisel Anne Boleynil, kelle pärast Henry on Roomaga riidu läinud ja oma kiriku asutanud. Paraku saadavad Henry teod Inglismaa ohtlikku isolatsiooni, pealegi ei täida Anne lubadust sünnitada poeg, kes kindlustaks Tudorite vereliini. Romaan uurib Inglismaa ajaloo üht kõige salapärasemat ja hirmuäratavamat episoodi: Anne Boleyni hävingut.

Raamatusse "Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel." on valitud tippfotograafide jäädvustatud hetked ja meeleolud unustamatust peost.Tänavune XXVI laulu- ja XIX tantsupidu sündisid aja puudutusest. Raamatus on suvise laulu- ja tantsupeo puudutused, päevapiltidel talletatud aja lugu. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi, Aet Maatee sõnul tarvitseb vaid võtta kätte mahukas fotoraamat "Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel" ning peo puudutused on jälle siin, meie keskel. Tsitaadid on eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Menu Kirjastus ja Nikon Nordic AB Eesti filiaal koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.

Viktor Amani (1912–2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose "En bok om Estlands svenskar" I köites. Ülevaates kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda

Eestlaste raske põli on nüüd ametlikult lõppenud, sest „Tõeraamat“ juhatab meid tahes-tahtmata erilise vägevuse poole! Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi ... avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate „Tõeraamatut“. Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski. Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatulaadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas.

Spetsialistid kinnitavad, et „Tõeraamatu“ lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalset ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt! Vanarahvas räägib, et kui „Tõeraamat“ kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu „Eesti Vabariigi eelmised elud“ teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. ... ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa!

Üks eesti loetumaid huumorisaite Avanejad asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee „reptiili-uudistele“. Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).

 

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat' et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enamasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly me ju peaaegu ei tunne neid.

„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.“

 

Kui mitu korda jaksab üks mees oma elus kannapöörde teha ja uuesti alustada? Nüüdsel ajal esineb ta Lawrence Alexanderi nime all ristluslaevadel, lahutades kergete klaveripaladega reisijate meelt. Ühel päeval aga toob ootamatu teade meelde varasemad eluetapid: lapsepõlve ja nooruse Laurits Simonsenina Stockholmis, suurkodanlikus peres, lootuse saada kuulsaks pianistiks, selle purunemise, abiellumise Siljaga, kelle vanemad on kunagised sõjapõgenikud Eestist. Kümnendal pulma-aastapäeval aga selgub üks tõsiasi, mille peale Laurits katkestab suhted oma vanematega ning otsustab koos naise ja kooliminekueas tütar Liisiga kolida Tallinnasse. Uus elu hiljuti taasiseseisvunud Eestis hakkab kenasti sujuma, kuni saabub saatuslik septembriöö 1994… Anne von Canal (snd 1973) on õppinud skandinavistikat ja germanistikat, tõlkinud norra ja rootsi keelest ja tegutses kümme aastat kirjastusalal, enne kui pühendus kirjutamisele. „Ei meri ega maa” on tema debüütromaan, mis on pühendatud parvlaev Estonia hukkumise 20. aastapäevale.

FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.

Maria Juur soovitab: "Mulle meeldib selline maalähedane eesti asi."

Lugu algab seal, kus kõik lood peaksid lõppema – voodis. Nicolas elab juba kaks aastat Pauline'iga koos, nii et see ei ole esimene kord, kui nad teineteise vastas on ja Pauline naeratab tal käest kinni võttes mitmetähenduslikult. Nad teavad neid liigutusi peast, liigutusi, mis täidavad territooriumi rahustavate ja tuttavlike asjadega. Sel päeval juhtub ometi midagi ennekuulmatut. Nicolas lebab selili ja Pauline, kes on just rinnahoidja ära võtnud, sulgeb kergelt silmad nagu tavaliselt, kui nauding hakkab maailma leebelt unustusehõlma matma. Äkitselt tekk kerkib ja nähtavale ilmub kolmas pea.

"Elust kirju" algab lapsepõlvest, kulgeb läbi konarliku kooliea ja haiguste tudengiseisusesse, hüppab läbi Indiast, Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, jääb kauemaks New Yorki, kolib Tartusse ja siis Viljandisse, otsib elu mõtet, aga tavaliselt lihtsalt elab...

See raamat on lihtne teejuht, kuidas paremini mõista oma ­emot­sioone. Selles Osho armastatumatest esinemistest pärit­ meeldejäävate ja sisukate tsitaatide valikus võtab ta käsile kolm suurimat emotsiooni: hirmu, viha ja kadeduse. Kui tärka­vad need emotsioonid, oleme sageli dilemma ees, kas neid väljenda­da või alla suruda. Oma tunnete väljendamine võib teisi haavata või tekitada veelgi suurema konflikti ja eksiarvamuse. Aga tunnete allasurumine, isegi heasoovlik­kusena näiva „enese­kontrolli” abil, ei tee neid tundeid olematuks. Me ­tunneme end siis endiselt halvasti, või veel halvem, plahvatame mõne ­tühise asja peale, mis on lahti rebinud vana ravimata emotsionaalse­ haava. Osho pakub enda väljendamise või allasurumise asemel kol­­mandat võimalust. Ta pakub süvenemist oma emot­­­sioo­­nide põhjustesse ja harjumust emotsioo­­ne nende­ tärkamisel jälgida, olles avatud õppe­tundi­dele,­­ mida ­­ need püüavad meile õpetada. Lõpuks leia­me,­­­­­­­ et isegi kõige katsumusterohkemad olukorrad ei ­­suuda meid enam ärritada ega põhjusta meile valu.

Lustakas lühilugudega fotoraamat "Harilik eestlane" on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks modernset sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavad fakte ja humoorikaid fotosid ning koostoimes loovad nad mõnusa terviku nüüdisaja eestlasest. Raamat on suurepärane teejuht välismaalasele, mõistmaks muidu kinnise iseloomuga eestlast ja integreerumaks Eesti ühiskonda. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Head eestlase olemuse avastamist!

"Imeline koda" on folkloristi, luuletaja ja rännumehe Aado Lintropi omalaadne reisi- ja mõttepäevik. Autor veetis 2012. aasta märtsikuu Itaalias, Rooma lähedal väikeses linnakeses nimega Mazzano Romano. Kohaliku looduse ja elupiltide kirjelduste kõrval leiab raamatust mõtisklusi eesti kultuuri, keele ja meele üle.

4. muudetud ja täiendatud trükk. Õppevahend on karistusõiguse üldkursuse vastava teema, samuti valikkursuste (nt karistusõiguse eriseminar) omandamiseks. Käsikiri on lõpetatud 1. juuni 2011 seisuga.

See Kaarli-Ülemõisa küla ajaloo raamat on tänuraamat neile sõbralikele Ülemõisa kooli vilistlastele, kes üksteist innustades ja abistades tõid heatahtliku lugeja ette oma suguvõsa hinnalise pärandi, mis näitab, kuidas rohkem kui pooleteise sajandi jooksul elasid eesti talud, külad ning maainimesed.
Raamatu "Jää püsima, Eesti küla!" koostanud vilistlased on hoidnud oma suguvõsa inimpõlvede pikkust ajalugu, on sellest teadmisi ja elujõudu ammutanud. Loodan, et iga lugeja leiab siit oma iva!
1. juunil 2013
Silvi Saar

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli "Teekonna" seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga.

Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne "Teekonda" oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamisoskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

Eesti ühe tuntuima metsavenna Aksel Mõttuse päeviku I osa, mis jutustab mälestusi sõjaperioodist. Saame ülevaate mobilisatsioonist, väljaõppest Debica Heidelaagris ja kogemustest Bad Tölzi SS-junkrutekoolis, Neveli rinde perioodist ja kaitselahingutest Eestis. Raamatule lisab väärtust Mõttuse oma käega visandatud lahinguskeemid.

Teosest „Kehale meeldib tõde” leiab lugeja arvukatel teemadel kirjutatud mõtisklusi, mille teljeks ja üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks pöörata pilku lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll”, kellest tuleb igal juhul hoiduda, või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema...

2013. aastal Nobeli kirjandusauhinna võitnud Kanada autori Alice Munro esimene eestindus tutvustab kirjaniku novelliparemikku.“Kerjustüdruku” kümnes novellis avaneb kahe naise lugu, milles nende elu keerdkäigud, eri vanuses kogetud hirmud, painavad kahtlused ja ilmutuslikud hetked põimuvad elavate piltide mustriks. Tüdruk, naine, ema, näitleja, õppejõud, armastaja, hooldaja, hooldekodu elanik ? kõik need rollid loob Munro talle omase napi kujundikeelega, mille sügavus on ometi andnud põhjust võrrelda tema jutte romaanidega. Flo ja Rose’i lood, mis saavad alguse fiktiivsest Kanada väikelinnast Hanrattyst ajavahemikul teisest maailmasõjast kuni 1960. aastateni, ei lõpe raamatu viimasel leheküljel, lummates lugejat veel kaua pärast seda, kui ta on raamatu käest pannud.

Konstantinos Kavafis (1863–1933) on kreeka kirjanduse suurkuju, kellest saab alguse tänapäeva kreeka luule. Kavafise kodulinn oli Egiptuse Aleksandria, kunagine hellenistlik pealinn. Tema luule jaguneb ajalooliseks, filosoofilisteks ja erootiliseks haruks; muuhulgas tõi ta uuskreeka luulesse homoseksuaalse armastuse teema. Eluajal ei avaldanud Kavafis ühtegi raamatut, vaid levitas luuletusi lahtistel lehtedel. Oma luuletuste kallal töötas ta kaua, sageli pikki aastaid, lihvides neid täiuslikkuseni. Kavafise kõige tuntumad tekstid on "Ithaka", "Oodates barbareid" ja "Jumal hülgab Antoniuse", mille keskmes on antiikne mütoloogia ja ajalugu.

Kolmekümneseks saamisel on omad plussid ja miinused... Callie Grey jaoks tähendab oma vanusega leppimine seda, et tema poiss-sõber-kaldkriips-ülemus on ammu abieluettepanekuga hiljaks jäänud. Ja et ta on kõigest väga valesti aru saanud, sest Mark on äkitselt teatanud oma kihlusest firma uue Preili Täiuslikuga. Kui see pole veel piisavalt halb, siis otsustab ema korraldada talle suure juubelipeo... perekonna matusebüroos. Halb muutub veelgi hullemaks, kui Callie loob suhted linna vallalise ja mitte eriti südamliku loomaarstiga selleks, et Marki tähelepanu võita. Mis siis, kui Ian McFarland tunneb end loomade seltsis mugavamalt? Mis siis, kui ta on ametlik, distsiplineeritud ja pisut pinges? Sõbralik, lõbutseda armastav ja spontaanne Callie otsustab, et Ianile kulub ära iseloomu parandamine. Ent pagan – kui mees teda ära ei hirmuta, siis võib ta tegelikult armuda Vermonti kõige vähem abiellumislootust pakkuvasse vabasse poissmehesse.

Raamat sisaldab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhi Anders Härmi kolme loeng-performance'i teksti aastatest 2002–2012: "Ole purjus, ole väga, väga purjus…", "Kokkamine ja sittumine", "Päästes Sofi Oksaneni".

Autor tutvustab vähem tuntud osa K. Pätsi eluloost, mis on seotud riigimehe teega Kuksema vallast Järvamaa Valijate Kogu kaudu Eestimaa kubermangu Maanõukokku 1917. a. Raamatus esitatakse huvitavaid fakte riigivanema sidemetest Eestimaa südamega, Järva kaitsepataljoni loomisest, puude istutamisest, kontaktidest Tapa, Jäneda, Aegviidu, Aravete, Türi, Paide jm paikadega. Kaassõnad Trivimi Vellistelt ja Paide linnapealt Alo Aasmalt. Raamat sisaldab rohkesti fotosid ja dokumente arhiividest ning erakogudest.

Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse "irrealismi" kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida helisid, esitatakse kunsti definitsioon, tuuakse näiteid nägemistaju leidlikkusest, antakse ülevaade eelsokraatikutest, vaetakse testide, õigsuse ja kehtivuse vahekorda ning pakutakse kriteeriume maailmaversioonide hindamiseks. Juttu on kunstist ja näidistest, tõest, tajust ja tunnetusest, faktidest ja fabritseeringuest, tegelikkusest ja tehislikkusest, väidetest ja värvustest. Järelsõna Goodmani elust ja tööst on kirjutanud Tartu ülikooli professor Daniel Cohnitz koos Marcus Rossbergiga.

Kui palju tähti sa näed, kui vaatad öötaevasse? Ja kui palju on neid, mida sa ei näe?

Kujutle vaid – universumis on rohkem tähti kui kõikides maailma randades liivateri! Mida me näeme, kui üles vaatame, on selle kõrval vaid nagu peotäis liiva. Oleme avastanud universumi, mis on niivõrd suur, et mitte ainult meie tilluke planeet või nõrguke Päike, vaid isegi meie Linnutee galaktika on selles vaid üks vaevumärgatav valgustäpike.

Selles raamatus heidame pilgu imedele universumis ja meie Maal, kuid veelgi olulisem – me käsitleme meie endi olemasolu imesid. Ajaloo varastest päevadest peale on inimesed pead murdnud suurte küsimuste üle. Miks me siin oleme? Kuhu oleme teel? Mis juhtub, kui me sureme?

Mõned usuvad, et teadus annab vastuse kõikidele küsimustele, teised tunnevad puudust vastustest inimsüdame sügavamaile igatsustele. Tule avastuste teekonnale ja leia lisaks elu imedele ka kujuteldamatu armastus. 

John T. Baldwin, PhD, on USAs Andrewsi ülikoolis teoloogia professor.
L. James Gibson, PhD, on USAs Loma Linda ülikooli Maateaduste Uurimisinstituudi direktor.
Jerry D. Thomas on kirjanik ja toimetaja.

Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. Tema esimene raamat "Varastatud oranž jalgratas" (2008) on tänaseks samanimelise lastetükina Eesti Draamateatris lavalaudadele jõudnud. Kuldne Lurich on kuues seiklusraamat, kus Supilinna noordetektiivid lahendavad kõige raskemat juhtumit, mis neile ette tulnud. Tartu Spordimuuseumist kaob salapärastel asjaoludel kuldne Georg Lurichi kuju. Politsei on nõutu, nagu ka muuseumi personal ning appi kutsutakse salaselts Ramps - vennad Olav ja Anton, sõbrannad Sadu, Reilika ja Mari ning loomulikult ka Mati, detektiivininaga Prantsuse buldog.

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Raamatu autor Kaalu Kirme ei käsitle eestlaste ajalugu ainult kannatusterohke võitlusena ning heroilis-traagilises valguses, vaid näeb meie minevikus ka elurõõmsaid ja isegi lõbusaid seiku. See pole mitte austuse puudus esiisade raske elukäigu vastu, vaid soov koos lugejaga rõõmu tunda ka nende kustumatust optimismist ja naeruga eluraskusi ületavast jõust.

8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid.

155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu

Leonid Mletšinit (sünd. 1957) tunneb eesti lugeja kui kirjastuses Varrak ilmunud raamatute "KGB", "Välisministrid", "Brežnev" ja "Andropov" autorit. 2013. aastal Tartus Prima Vista festivalil vastas Mletšin küsimusele, millist oma raamatut ta soovitaks järgmisena tõlkida: "See võiks olla "Lenin. Venemaa võrgutamine", mis ilmus 2011. aastal. Seda kirjutama hakates avastasin teatud üllatusena, et raamatuid Leninist on küll palju, aga korralikku käsitlust Vene autoritelt ei olegi. Leninist kirjutades on keskendutud tema tegevusele revolutsionäärina, teda on nähtud partei vaatevinklist. Kellelgi aga pole olnud eesmärki näidata, kui sügavalt Lenini ning tema lähikondsete ideede ja tegude mõjul inimene ja ühiskond tegelikult muutusid." Mletšini "Leninis" näeme Leninit ennast suhteliselt vähe. Pildi juhist loob "õukond" – Lenini võitluskaaslased ja kaasajooksikud.

Lilleküla ajalugu 1940-1991 käsitleb suhteliselt lühikest perioodi. Minu eesmärgiks oli välja tuua selle linnaosa eripära ning seetõttu on suur tähelepanu pööratud linnaosa igapäevasele miljööle ja olustikule. Mitmeid teemasid nagu potipõllundus, eramute ehitus, sealsete käitiste tegevus, kaubandus-teenindus, hariduselu, isetegevus ja spordielu jm. valdkonnad kogu sellel perioodil on põhjalikult käsitletud. Kuna I ja II Lilleküla raamatu kogumaht on ligi 1000 lehekülge, siis praeguseks on see üks paremini läbiuuritud linnaosasid. Robert Nerman Märksõnad: Lilleküla (Tallinn) Tallinn linnaosad kodulugu linnaajalugu nõukogude aeg elanikud hooned linnamajandus tööstus ettevõtted asutused linnaplaneerimine tänavad 1940-ndad 20. saj. 2. pool

Lions-liikumisest Eestis aastatel 2009-2014

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.

Kuriteopaik pakub kõige õudsemat pilti, mida Baseli komissar Hunkeler oma ametis seni on näinud... Uurimise käigus siiski selgub, et ohver on esmalt maha lastud ja siis alles aiamajakese katusepalgi külge riputatud. Juhtum muutub üha mõistatuslikumaks, sest ilmnevad jäljed, mis viivad sõjajärgsesse minevikku ja näitavad kogu mõrvalugu hoopis teise nurga alt.

See raamat sai alguse Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala kolmanda kursuse erialapraktika ülesandest. Kahe esimese õpinguaasta jooksul omandatud traditsiooniliste tekstiilide valmistamisel ja kaunistamisel kasutusel olnud võtted – kudumine, heegeldamine, tikkimine – oli võimalik kolmandal aastal rakendada oma isikliku fantaasia teenistusse, et luua traditsioonil põhinevaid, omanäolisi, kaasaegseid esemeid. Raamat sisaldab 22 käsitööprojekti, mis annavad lugejale inspiratsiooni, et uuendada mõnd kappi seisma jäänud riideeset, kas siis tikkides, heegeldades, kududes või õmmeldes.

Rööptekst vene keeles. Raamat sisaldab lugusid Jõhvist, käsitleb kodulugu, linnaajalugu, eluolu ja sündmusi Jõhvis.