"Imeline koda" on folkloristi, luuletaja ja rännumehe Aado Lintropi omalaadne reisi- ja mõttepäevik. Autor veetis 2012. aasta märtsikuu Itaalias, Rooma lähedal väikeses linnakeses nimega Mazzano Romano. Kohaliku looduse ja elupiltide kirjelduste kõrval leiab raamatust mõtisklusi eesti kultuuri, keele ja meele üle.

Seitsmest osast koosneva luulekogu "Annapurna" keskmes on samanimeline tsükkel luuletusi, mis on kirjutatud 2009. aasta kevadel Nepaalis ümber Annapurna mäestiku matkates. Lisaks tsüklid "Unest ja varjudest" (luuletusi aastatest 2001-2009), "Sisselõiked", "Varesele valu", "Mantrad", "Veest ja värvidest" (sisaldavad kahe viimase aasta loomingut) ja "Vanast märkmikust" (luulet aastatest 1979-1988). Domineerib vabavärsiline mõttelüürika, sekka ka riimilist luulet, teemadeks inimeseks olemise valud ja rõõmud. Käesolev on autori kolmas luulekogu. Varem on ilmunud "Asuja" (1985) ning "Sõnaristi" (2000).

Käesoleva töö aluseks said 1991.a. sügistalvel rahvausundi seminari raames peetud loengud. Et autoril pole seni olnud piisavalt aega Iževskis olevate rahvaluulekogude läbitöötamiseks, on siin kasutatud vaid seniilmunud töid ja isiklikke tähelepanekuid. Pinnapealne tutvus udmurdi rahvaluulega on kahtlemata töö suurim puudus. Ent vajadus sellisegi kirjutise järele on suur, pole ju eesti keeles pärast 1928.a. trükitud O. Looritsa "Liivi rahvausundi" III köite ilmunud ühtki raamatut hõimurahvaste usundist. Laiemalt kättesaadav emakeelne usundilooline kirjavara on üldse äärmiselt napp ja koosneb vaid O. Looritsa "Eesti rahvausundi maailmavaatest", mõnest "Akadeemias" ilmunud pikemast kirjutisest (nt. U. Masingu "Taevapõdra rahvaste meelest") ja siin-seal avaldatud artiklitest.

Aado Lintropi värske luulekogu sisaldab luulet aastaist 2013–2015.

Luulekogu