Tooted
Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.
Sädelevalt humoorikas komöödia "Pisuhänd", mida peetakse eesti näitekirjanduse klassikaks, kirjutas Eduard Vilde (1865-1933) 1913. aastal. See paljastab eesti kodanluse kultuuritust ja karjerismi. Vilde pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada.
Ehitusinsener Ludvig Sander, kes naise sunnil kirjanikuks on hakanud, avaldab oma nime all koolivenna Tiit Piibelehe romaani „Pisuhänd“. Olukorrad aga muutuvad. Pisuhänd ei too mitte ainult Sanderile au ja kuulsust vaid ühtäkki hoopis oma tegelikku loojat Piibelehte teenima hakkab…
Sisu:
- "Kreutzeri sonaat"
- "Saatan"
- "Françoise"
- "Läheb kalliks. Sündinud lugu"
- "Kellel on õigus?"
- "Peremees ja sulane"
- "Isa Sergius"
- "Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost"
- "Võltsitud kupong"
"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.
Raamatus on näidend "Kirsiaed" ning novell "Jonõtš".
"Laevahukk" on india silmapaistva kirjaniku Rabindranath Tagore üks populaarsemaid teoseid. Raamatus tutvustatakse india intelligentsi keskkihi elu ülemöödunud sajandi teisel poolel. Sügavalt ning psühholoogiliselt paljastab kirjanik vastuolu inimese ja ühiskonna vahel, kus keskaegsed traditsioonid omasid veel suurt erikaalu. Romaanis jutustatakse kahe noorpaari pulmadest, mis toimuvad kõigiti kombepäraselt: peig ja mõrsja pole teineteist varemalt näinud, abielu toimub ainult vanemate soovil ning ilma vastastikuse armastuseta. Sattunud äkki tormi kätte Gangesel, hukkuvad pulmalised viimseni. Ainult juhuse läbi pääsevad noormees ja neiu, kes ennast eksikombel meheks ja naiseks peavad. Teose keel on lihtne ning dialoogile lähenev.
Sisukord:
- Esimene viinapõletaja
- Pimeduse võim
- Hariduse vili
- Elav laip
- Ja pimeduses paistab valgus
- Temast see kõik tuleb
Kogumikus on reisikirju kaheksalt väliseesti autorilt.
¤ Karl Ast-Rumor. Angkor
¤ Salme Ekbaum. Kajaksulg Superiori äärest
¤ Gert Helbemäe. Cornwalli motiive
¤ Ella Ilbak. Tere, Uus Maailm!
¤ Peeter Lindsaar. Üle Austraalia mandri
¤ Karl Ristikivi. Itaalia capriccio
¤ Valev Uibopuu. Lõuna poole
¤ Arno Vihalemm. Turisti värsipõimik
"Noorusest peale on mu hinges olnud ähmane soov ja tahe enesest seda, kes ma tõesti olen,» ütleb teose peategelane Wilhelm Meister enda kohta. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ongi Johann Wofgang Goethe romaan "isiksuse kasvatamisest", mille aluseks on humanistlik ideaal täisväärtusliku isiksuse igakülgsest vaimsest ja ühiskondlikust arengust. Kuna aga Goethe esialgsete kavatsuste kohaselt pidi teose keskpunktiks olema teater, võitleb Goethe oma romaanis diletantismi vastu kõigil kunstialadel, eriti aga näitekunstis ja tutvustab lugejaid XVIII sajandi teatriga ja rändnäitetruppidega. Wilhelm Meisteri elukäiguga seotud sündmuste kaudu saame laiahaardelise pildi selleaegsetest linnakodanluse ja aadli elust.