Tooted

Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.

Torm oli raevutsenud kogu öö, nüüd aga tüündis see äkki ja tekkis surmavaikus ... Haldor Bessason ärkas sellest vaikusest. Ta oli lamanud vajununa sügavasse ja unenägudeta unne. Ta ei maganud kunagi paremini kui siis, kui paha ilm möllas vana turbamaja ümber ... Nüüd ta ärkas ja kuulatas imestusega pimeduses – kas tõesti oli nii vaikseks jäänud? Esimestel sekunditel ei võinud ta kuulda ühtki häält. Õhk oli natuke raske ja sumbunud väikses laepealses kambris. Oli kottpime ja ta ei võinud näha ühtki valgusekuma. Ta pööras enese teisele küljele ja kobas kätega pimeduses, mingist rahutusest äkki haaratud. Ta leidis sooja keha ümara õla ja käsivarre. Rahu ja julgeoleku tunne tuli talle jälle tagasi, ta ringutas ja ohkas mõnutundest.

Sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: "Esivanemate varandus", "Kodused jutud" ja "Narvast-Tallinna".

Ülevaade Georg Lurichi elukäigust, kaasaegsetest ning kreeka-rooma maadlusest.

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

Autor kirjeldab oma India-huvi tärkamist ning pärast Teist maailmasõda avanenud võimalust seda riiki ise külastada. Marsruut läks läbi Lvovi ja Praha Bombaysse. Indias külastati Šiva koobast, Kalkutat, Holi, Benarest, Delhit, Agrat, Tadž-Mahali ja Aurangabadi. Illustreeritud fotodega.

"Inimeste maas" kirjeldab Antoine de Saint-Exupéry sündmusi oma elust ja seiklustest lendurina. Kirjanik toonitab inimese ausust iseenda ning austust teiste inimeste vastu; vajadust püüelda vaimse rikkuse ja hinge väärikuse poole, mis peab seonduma vastutustundega.

Tsemendivabrik Jaksuküla poisid Teotahtelised poisid

Raamat tutvustab Kalevipoega puudutavaid paiku ja muistendeid üle Eesti. Käsitletakse Kalevipoja kivimuistiseid, maapinnavorme, ehitusi ning mälestusi eepose koostajatest. Sisaldab ka kohanimede registrit.

 

Eesti kergejõustiku edetabel läbi aegade

Luulekogumikku on koondatud kõik need luuletused, mis autori arvates ta senisest loomingust võiksid leida arvestamist ja avaldamist ka edaspidi ning seepärast kannab kogumik alapealkirja "Kogutud luuletused". Välja on jäetud värsid, mis tunduvad praegu väheküpseina kas kunstiliselt teostuselt või mõttejõu ebaselguselt ja löövuselt. Sisuliselt on silmas peetud autori loomingu peateema, töötava inimese, inimese-looja teema arendamist seoses autori vaadete ja ellusuhtumise kujunemisega.

Valik leedu kirjanike novelliloomingut. Kogumikus on esindatud järgmiste autorite novellid:
Petras Cvirka
Antanas Vienuolis
Jonas Marcinkevićius
Juozas Baltušis
Jonas Šimkus
Jonas Dovydaitis
Mykolas Sluckis
Aleksas Baltrunas
Antanas Pakalnis
Kazys Marukas
Algirdas Pocius
Vytautas Sirijos Gira

Kogumikus on 3 ajaloolist uurimust, 5 kultuuriloolist kirjutist ning 29 kirjanduskriitilist artiklit.

Sisukord:

• Esimene viinapõletaja
• Pimeduse võim
• Hariduse vili
• Elav laip
• Ja pimeduses paistab valgus
• Temast see kõik tuleb

Osvald Tooming (26. jaanuar 1914 Vigala vald, Vigala kihelkond, kuni 6. juuni 1992, Tartu) oli eesti kirjanik. Õppis 1935–1939 Tartu Ülikoolis õigusteadust, töötas 1934–1941 ajakirjanikuna. 1941–1942 oli saksa ja 1951–1955 nõukogude okupatsioonivõimu vang. Kirjutanud romaane, jutte, näidendeid ja publitsistikat. Käsitlenud eeskätt maaelu ning inimese ja looduse suhet.

Raamatus käsitletakse ulatuslikult mitmesuguseid raadiotehnilisi rakenduslikke probleeme, millega raadio erialal töötajad oma igapäevases töös kokku puutuvad. Eeskätt on aga raamat mõeldud raadiohuvilisele noorsoole. Peale kokkuvõtliku raadiotehnika üldiste teoreetiliste aluste käsitleb raamat üksikasjaliselt elektronlampide, madalsagedusvõimendajate, amatöörsaatjate ja amatööri praktikas esinevate mõõteriistade ehitust ja tööd. Nende seadmete konstrueerimiseks on antud piisavas ulatuses arvutuslikke andmeid. Erilist rõhku on raamatus pandud kõrgekvaliteediliste madalsageduslike ülekandeseadmete ja ultralühilaine-vastuvõtjate kavandamisele. On toodud teatmematerjali kodumaiste raadiolampide kohta tunnussarjade ja suuruste näol, mis on vältimatud mitmesuguste raadio- ja elektronseadmete konstrueerimisel.

India muinasjutud ja lood, mis sisaldavad mitmesuguseid jutte sõduritest, šaakalitestest, brahmaanidest, kaupmeestest ja teistest tegelastest. Kogumik sisaldab selliseid lugusid nagu "Muinasjutt sõdur Ramanandast", "Karistatud liigkasuvõtja", "Võlu-urn", "Nupukas linnupüüdja", "Kaval šaakal" ja palju teisi.

„Noorusest peale on mu hinges olnud ähmane soov ja tahe enesest seda, kes ma tõesti olen,“ ütleb teose peategelane Wilhelm Meister enda kohta.

„Wilhelm Meisteri õpiaastad“ ongi Johann Wofgang Goethe romaan „isiksuse kasvatamisest“, mille aluseks on humanistlik ideaal täisväärtusliku isiksuse igakülgsest vaimsest ja ühiskondlikust arengust. Kuna aga Goethe esialgsete kavatsuste kohaselt pidi teose keskpunktiks olema teater, võitleb Goethe oma romaanis diletantismi vastu kõigil kunstialadel, eriti aga näitekunstis ja tutvustab lugejaid XVIII sajandi teatriga ja rändnäitetruppidega. Wilhelm Meisteri elukäiguga seotud sündmuste kaudu saame laiahaardelise pildi selleaegsetest linnakodanluse ja aadli elust.