Tooted

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Ümbrispaberil on kirjas "Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid", tiitellehel "Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid"

Sisukord:
Gustav Suitsu tee ja töö. Kõne G. Suitsu juubeliaktusel Stokholmis 30. nov. 1953. (1956)
Gustav Suitsust ülikoolikateedris. Märkmeid ja mälestusi. (1963)
Noor Karl Ast ja ta teisik. (1961)
Pärispäevast järelvalguseni. Mõtterännakuid Marie Underi luule tagamaadel. (1978)
Üks varajane luuletervitus. Artur Adsonist ja Võrumaast (1964)
Noor Gailit. Eluloolisi ja muid andmeid. 1960)
Õhtust hommikuvalgeni. Gailitiga Stokholmis. (1962)
Vahemäng "Lendavad sead". Märkmeid Albert Kivikase juubeli puhul. (1968)
Märkmeid Mälgust, merest ja muust. (1960)
Paar sammukest Karl Ristikivi noorus mail. (1962)
Karl Ristikivi viimne päevik. (1977)
Peipsi tagamaadelt linnakuma poole. Märkmeid Arvo Mägi noorusmaalt. (1963)
Mängutoosi ja vana Tallinna võlus. Mõningaid jooni Gert Helbemäe noorusest. (1963)
Kuuekümnene Helbemäe. Kõne Helbemäele Londonis. (1963)
Kolm kohtumist. Lühi- ja lähipilte Peeter Lindsaarest. (1966)
Reedetud generatsiooni nägu. Juttu on Arved Viirlaiust. (1972)
Jaks odaheites 61.31. Märkmeid Ilmar Jaksi noorusmaadelt. (1973)
"Mu pill püsüs tutuan timmin..." Meenutusi Raimond Kolga murdeluulest. (1974)

Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute autoritest, kes on elanud sel ajal eksiilis. Bibliograafiline ülevaade ja lühike biofraafiline teatmik on valik umbes 2600-st eestikeelsest trükisest ja nende autoreist.

Tartu-ainelise kaksiktriloogia teine osa, mis keskendub 1930ndate üliõpilaselule, mille tähtsündmused on volbriöö tähistamine, ball Vanemuises ja paadiretk Emajõel.

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Sisukord:
Saatesõnana teistkordseks tulemiseks
Hanesule liigutajaist kirjanikeni. Uitmõtteid Gustav Suitsu kirjandusloo puhul
Kreutzwaldist ja Gustav Suitsust. Mõni sõna "Noore Kreutzwaldi" kohta
"Romaani" ja romaani tulek meie kirjandusse. Kajastusi ühest kaugest ajast
"...kahest kokku igatsev laulja-rändaja" Ernst Ennot meenutades
Ränikivist Linnutee poole. Tunnusjoon Henrik Visnapuu luulest
Eelõitseng ja järelvalgus. Mõtisklusi Marie Underi puhul
Sügis, öö ja ummik. Ääremärkusi August Alle värsilehtedele
Mait Metsanurgast ja jumalast. Ühe kinnismotiivi lugu
A. H Tammsaare kirjadest Ameerikasse. Väljalõikeid kirjavahetusest Andres Pranspilliga
Üks kirjutamata kiri Tammsaarele. Marginaale AHT pentaloogiale ja selle tõlgendamisele
Kaugemale, kaugemale avaruse täheplejaadide all. Mälestuskilde Tuglasest. Olematu interuvjuu Tuglasega
"Viskumas viimne täring/langemas lõpukaart"' Henrik Adamson võõrsilt nähtuna
Peer Gynt — kes vastaks? Riivamisi Karl Ast-Rumorist
Karl August Hindrey ja nõiad. Intervjuu Karl Augusti ja nõiaga
Ühe romaanitsükli algus. Märkmeid August Jakobsoni "Vaikse õhtu sünniloost"
"Meie kohus on sundida saledasse stroofi/ elementide pime raev". Heiti Talviku "Kohtupäeva" loomingu laustast
Vananematu Ants Oras. Vilkeid üle viie-kümne jõudnud AO-st
Tuumale lähemale. Ants Orase esseevalimikku lugedes
Otto A Webermann – Eesti ruumi kultuuriloolane. In memoriam ühele sõbrale
"Üle maa, üle vee viib ränduri tee..." Hajapilte muutlikust ajast ja August Annistist kahe kohtumise vahel
Värve varakevadise vikerkaare alt. Lühimärkmeid Ristikivi kirjandusliku teekonna algusest
Ristikivi "Mõrsjaliniku" sünniloost. Autori päevikumärkmeid ja lugeja lisandusi
Aletheia. Uitmõtteid epiloogina lisatud
Autori bibliografiat
Nimede register

Rootsis (Lundis) elava eesti kirjaniku (s.1910) romaan sõjaeelsest Tartu üliõpilaselust, mis on ühtlasi esimene raamat Tartu-ainelises kaksiktriloogias. Romaan on kirjutatud 1958.a.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

Bernard Kangro "Seitsmes päev" on Linus Asseri, ühe eestlasest literaadi, päevik Lundis septembris/oktoobris 1972, kus ta uurib Tallinna asutaja, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elu, tegevust, haigusi ja surma.

Kui need ebatavalised sündmused, mida eelolevas kirjeldasin tänapäevastena, võisid aset leida Urvaste kirikus a. 1736, siis probleemid ei ole vananenud sugugi mitte vahepealse rohkem kui kahesaja aasta jooksul. Koguni vastupidi. Maailma tunnetamine, elu salapärasuse lahtimõtestamine, hea ja kurja äratundmine, hinge ja Jumala olemasolu, lunastuse otsimine, üksikisiku ja ühiskonna vastuolu küsimused - kõik need seisavad tulipunktis tänapäevalgi. Ühtegi vähem pealiskaudset lugejat ei jäta puudutamata suurenev ebakindlus ta mõttemaailmas ja eluski. Meie ümber oleva, näiliselt kindla maailma varisemine ei ole aatomi lõhestamise ajal midagi ootamatut. Nii ei olegi käesolev ainult muinasjutt, vaid kibe tõde. Mis sünniks siis, kui maailmapilt, mida oleme hoolikalt teadmisi korjates eneses ehitanud, osutub hoopis teistsuguseks? Kuidas talitame, kui see, mida oleme arvanud uskuvat - olgu see Jumal või miski muu - äkki kehastunult meie ees seisab? Kas langeme põlvili ja tunnistame: «Olen nõder uskuma!» või läheme lihtsalt rutates edasi nagu pimedad ja kurdid? Bernard Kangro