Tooted

A. H. Tammsaare mõlemad näidendid kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka. "Juudit" ilmus esmakordselt aastal 1921, viimistletud kujul teist korda aastal 1936. Näidendit on aastakümnete jooksul mitmeid kordi eesti teatrites lavastatud. "Kuningal on külm" ilmus esmakordselt aastal 1936.

Sügisel hilja, kui algasid sajud ja kurjad ilmad, oli metsavahil kahju, et rebane ei poe magama tema tarvis pandud onni, kus ta oleks varjatud tuulte ja vihma eest. Ta tõstis küll onni toaseina äärest haopinu juurde ja asetas sissekäigu rebase magamisaseme kõrvale, mis kubude tüügaste all, aga ka nüüd ei läinud rebane varju otsima, vaid magas endisel paigal. Piitsu oleks küll hea meelega onni pugenud, et asuda Mossa läheduses, aga tema ei pääsenud august sisse, sest see oli meelega ainult rebase suuruse kohaselt tehtud. Nõnda pidi Piitsu tahes või tahtmata kuuse alt lahkuma, et kusagil ulualust otsida, kui möllasid sügisesed tormised sajud. Ühel hommikul, kui Ats läks välja oma Mossat vaatama, tuli ta suure kisaga tuppa tagasi, et see olevat kadunud. "Ää aa ikka hullu juttu," vastas temale ema. "Kes ta siis ära viis. Või on kett katki?" "Kett on maas, aga Mossat ei ole," kinnitas Ats.

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Sisu:
Lühiartiklid
Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid
Kirjandusküsimused
Teatrikirjad
Reisimärkmed

Lootusrikas ja ausast tööst lugupidav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga laenuga ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab peremehe nägemuse järgi saama koht, mis kasvava pere ja järeltulijate eest hoolitseb. Algab elukestev võitlus looduse ja saatuse vingerpussidega, millele lisanduvad veel mõõduvõtmised kiusliku naabrimehe, Oru Pearuga.

"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

Romaan