Usundid ja religioon

Me peame alati vaatama, kuhu me tahame teel olla ja vastavalt sellele tegutsema. Selle, kuhu maailm läheb, jätame Jumala hooleks, tema on maailma loonud ja mingid eesmärgid on tal selle loomisega olnud.

Küsimusi esitades või hinnangut andes peame meeles pidama, et vastused, mida saame, võivad olla väga erinevad, olenedes sellest, kellelt ja mida me küsime.

Tänane inimene ei ole üldsegi originaalne. Tal pole vaja usku, sest tema elu probleemid lahendab tehnika ja mäng.

Haljand Udam

Kui otsite vastuseid oma elu paljudele küsimustele, on teile suureks abiks, isegi sõbraks õpetlase, esseisti ja Idamaade tarkuse asjatundja Haljand Udami (1936–2005) uus raamat „Traditsiooni jõud”. Siit leiate valiku Udami enamikus seni avaldamata suulisest ja kirjalikust mõtteloost.

Teosest võib leida kinnituse, et teaduslikud tõed, majandussuhted ja poliitiline kord ei oma inimühiskonna üle nii suurt võimu, nagu on arvatud, ega ka mõjuta inimesi sel viisil, nagu seda teevad kultuur, traditsioonide jõud, vaimsed ja spirituaalsed tõekspidamised.

Tallinna Jaani kirikus aastail 2011‒2023 peetud hardushetkede raamat „Kõige eest tänan ikka Sind” on pühendatud teose autori teoloogiadoktor Toomas Pauli 85. sünnipäevale 29. oktoobril.

Raamatus on avaldatud valik vaimuliku, kiriku- ja kultuuriloolase Toomas Pauli mõttevaramu hilisemast perioodist – mõtisklused maailmast, inimesest, usuõpetusest, Jumalast. Siit leiate helgust, armastust, rõõmsaid avastusi ja palju lootust. Autor ärgitab nauditava kergusega lugejat kaasa mõtlema meie ajastu ja ühiskonna nähtuste üle, inimelu nähtamatute seoste üle. Raamat ei jaga valmis retsepte elamiseks, kuid annab lihtsal ja arusaadaval viisil võimaluse Jumala ja ligimesega lähedaseks koosolemiseks.

Hannah ja Ole Nydahli aastatepikkused rännakud ja otsingud jõudsid sihile 1968. aastal, mil nad kohtusid Nepalis väärikate Tiibeti laamadega. Need meditatsioonimeistrid, kes olid põgenenud kommunistliku Hiina okupatsiooni ajal Indiasse ning seisid silmitsi oma ajatu tarkuse hääbumisega, olid lahkelt valmis innukatele taanlastele edasi andma Suure Pitseri (mahamudra) vaadet ja Teemanditee budismi meetodeid.

Kas Koraan nõuab džihaadi? Mida tähendas sünagoog juudi rahva ellujäämise jaoks? Kust võime leida nirvaana? Kuidas õhutavad religioossed veendumused tänapäeva konflikte Lähis-Idas? "Uskumused, mis muutsid maailma" vastab nendele ja teistele põhiküsimustele selles põhjalikus sissejuhatuses suurtesse religioonidesse. Juutide väljarändest ligi 3000 aastat tagasi kuni shinto tähtsuseni tänapäeva Jaapanis tuuakse päevavalgele maailma olulisemate religioonide ajalood ning paljastatakse igaühe taga peituvad tõekspidamised. Tegu pole mitte üksnes valgustava uurimusega sellest, kuidas usud on läbi ajaloo arenenud, vaid ajalise mõtisklusega teemal, kuidas religioossed uskumused endiselt meie maailma kujundavad. Käsitletud religioonide hulka kuuluvad judaism, kristlus, islam, hinduism, džainism, zoroastrism, sikhism, budism, konfutsianism, taoism ja sintoism.

Piiblitekstid pakuvad huvi ennekõike usklikele, kuid ka ajaloolased on süvenenud vana ja uue testamendi maailma, et luua nende põhjal ettekujutus ajast, mil sündisid suured tsivilisatsioonid. Kuigi piiblilugude ajaloolisust ei saa enamasti tõestada, võivad need tugineda tegelikult toimunud sündmustele. Seetõttu otsivadki näiteks geoloogid jälgi veeuputusest, millest jutustab Noa laeva piiblilugu. Kliimateadlased ja bioloogid püüavad kindlaks teha, milliste sündmustega võiks seletada Egiptust kimbutanud nuhtlusi. Piibliteadlased murravad pead isegi selle üle, milline looduskatastroof võis hävitada Soodoma ja Gomorra. Kas piiblilood paradiisist, Moosesest ja Noa laevast võivad olla tõsi? Uurime lähemalt arheoloogide avastatud leide. Vana testament räägib juudi rahva kujunemisloost. Tegelikkus on keerulisem ning selgub, et juutide minevikust on üllatavalt vähe teada. Kuidas nägi välja Vahemere piirkond piiblis kirjeldatud sündmuste ajal? Vanad potitükid ja mesi annavad uusi teadmisi tolle aja kultuurist ja kliimast. Ajaloolased kalduvad arvama, et Jeesus oli ajalooline isik, kuid muus osas lähevad nende seisukohad Jumala ja Inimese Poja elust lahku. Kitsekarjuse poolt 1947. aastal Surnumere lähedalt leitud kirjarulle nimetati sajandi avastuseks. Nende tekst sisaldab iidse Juudamaa kohta väärtuslikku teavet. Teadlased murravad pead, kas juutide rangetel kommetel ja rituaalidel, näiteks ümberlõikamisel ja koššertoidul, võivad olla hügieenilised tagamõtted. Keskajal võis kirikuis leiduda meie mõistes lausa pornograafilist kunsti. Miks preestrid siivutuid teoseid talusid ja need isegi heaks kiitsid?

Arne Hiobi teos heidab valgust vene religioonifilosoofia kujunemisele, klassikalisele kõrgajale ning religioonifilosoofia põhiprobleemidele. Tutvustatakse tähtsamaid filosoofe ning nende töid Venemaal ja välismaal. Raamatus leiavad käsitlemist slavofiilid (Homjakov, Kirejevski , Danilevski, Leontjev) ja suured kirjanikud (Tolstoi, Dostojevski, Solženitsõn), Solovjovist lähtuv vool (Florenski, Bulgakov, Berdjajev, Iljin) ja „euraaslaste koolkond" (Trubetskoi, Gumiljov, Dugin), samuti Venemaa bütsantsi traditsioon (Florovski, Schmemann, Men) jt.

Rémi Brague (snd 08.09.1947) on prantsuse filosoof ja ajaloolane, kreeka filosoofia ning keskaja araabia ja juudi mõtteloo asjatundja, kes õpetab neid distsipliine Pariisi Panthéon-Sorbonne’i ülikoolis ning Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikoolis. Rémi Brague on Institut de France’i liige.

Sügava ja erakordselt laialdase eruditsiooniga autorina (valdab paljusid keeli, sealhulgas vanu) on ta avaldanud paarkümmend raamatut, mis käsitlevad antiik- ja keskaja mõttelugu, kristluse kohta tänapäeval, hariduse temaatikat ja muud. Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta käesoleva esseega, mis ilmus esmakordselt aastal 1992 ja mida ta sestpeale korduvalt on täiendanud ja ümber töötanud. Tema viimati ilmunud raamat (2018) kannab pealkirja „Sur la religion“ („Religioonist“).

Raamatusse on kogutud Pereraadio palvel kirjutatud vaimulikud mõtisklused, mis said loetud raadios AD 2019. Vaimulikke tekste kirjutatakse tavaliselt konkreetsele Piibli kirjakohale mõeldes, kuid mitte tingimata. Seega on raamatus väga erinevaid tekste. Mis aga puutub Piibli kirjakohtadesse, siis jätsin need kohati üsna pikad, sest Piiblisse süvenedes leiame me palju teadmisi selle aja kontekstis, mil need on kirja pandud. Natuke keerulisem on mõista, mida annavad need teadmised meile praegu. Muidugi on meil raskem tunnetada tegelikkust eestlastena siin ja praegu, kui elades juudina tolleaegses Palestiinas, mil sündmused aset leidsid. Kuid küsimust, mida annab see ajalooline tekst ja teadmine mulle isiklikult praeguses elus, tuleks küsida alati, et mõista loetut sügavamalt. Mingil hetkel on inimene valmis kokku puutuma millegagi, mis on temast mõõtmatult suurem, armastavam ja mis olulisim – tingimusteta mõõtmatult andestavam, kui inimene seda kunagi olla suudab. Kui me mõistame, vähemalt püüame mõista – armu, mis Jumalast hoovab, avardub ka meie eneste süda, mis teeb armu ja helduse jagamise igapäevaseks vajaduseks. Sest kuigi me ei saa ära teenida Jumala armu, on midagi, mida saab teha – olla armuline Jumala vastu. Jumal ju suur ja võimas, mis armu Temal siis vaja, aga unustades armu Jumala vastu, ei jagu seda ka inimestele. Armuline Jumala vastu? Eesti keeles tuleb ikka vastu olla, kuigi oled poolt, olgu siis: olla armuline Jumalale. Olla lahke ja armuline Jumalale, sest inimesed tulevad ja lähevad, aga Jumal on, Tema ei kao kuhugi.

Teose tõlkija Anu Põldsam ütleb oma saatesõnas, et judaism on kirju nii horisontaalses plaanis ehk oma esindajate poolest kui ka sügavuti minnes ehk selle õpetuse tõlgendamise ja selle järgi elamise osas ning lisaks sellele on ta pidevas endaksjäämise ja kohanemise protsessis, muutudes ning oma olemuse juurde jäädes. Leo Baeck oli mõtleja ja õpetlane, ent samal ajal ka rabi ja kogukonna juht. "Judaismi olemus" nägi ilmavalgust aastal 1905 vastusena protestantliku teoloogi Adolf von Harnacki aastal 1900 avaldatud teosele "Kristluse olemus". Baecki jaoks oli kristlus romantiline ja judaism klassikaline religioon. Kui kristlus oli tema arvates suunatud üksikute hingede päästmisele, siis judaismi eesmärgiks on kogu inimkonna kollektiivne lunastus.

Igatsus õnne järele, mis on inimeseks olemise lahutamatu osa, väljendub mitmel viisil, tema kuju ja vorm sõltuvad ühiskonna arengutasemest. Läänemaailmas võtab see sageli "paradiisiotsingu" vormi, mujal võib see avalduda kas surematuse otsinguna või katsena saavutada rahu ja harmoonia seisund.Raamat on jagatud kolmeks suureks osaks. I osas, "Surematud igatsused", puuduvad nii sõna "paradiis" kui ka seda tähendav rõõmude aed. Õnne ihalemisega ei kaasne alati kujutlusvõime kasutamine ideaalse paiga maalimiseks. Siiski on paljudes ühiskondades olemas üldkujutlus õndsast puhkepaigast, olgu siis ajutisest või igavesest, mida selles raamatus ka kirjeldatakse. II osa – "Lugu Eedeni aiast" tegeleb paradiisi kui rõõmude aiaga. See käsitlus on ühine kolmele suurele monoteistlikule religioonile – judaismile, kristlusele ja islamile. III osas "Teised maailmad" jõutakse tänapäeva ja kaugemalegi, uuritakse paradiisi vaimulikku ja utoopia ilmalikku kontseptsiooni.Inimsugu on avastanud lõpmata palju viise, kuidas kujutada oma tabamatut unistust igavesest õnnest. Kuid nagu sellest raamatust nähtub, on need kõik täidetud kättesaamatu ja meeltele tabamatu igatsustundega.

Rahil Patelil oli kõik olemas. Ta töötas ühes maailma kuulsaimas ja mõjuvõimsaimas hinduistlikus organisatsioonis ja tema nõu võtsid kuulda nii maailma tipp-poliitikud kui tuntud ühiskonna- ja majandus tegelased. Ta oli kõrgelt haritud inspireeriv kõneleja, kes võitis rahvahulki hinduismile maailma kõigil kontinentidel. Ta suhtus oma preestrikutsesse äärmiselt tõsiselt. Kuid edule vaatamata kasvas ta südames rahulolematus. Tundus, et mida iganes ta tegi, siis Jumala tähelepanu väljateenimiseks sellest ikka ei piisanud. Igatsusest armastava Jumala järele sukeldus ta aina sügavamale hinduismi pühakirjadesse, proovis erinevad meditatsioonitehnikaid, kuid kõike tulutult. Kuni ta ootamatult kohtus ülestõusnud Kristusega!

"Dialoogid loomulikust religioonist" on mitmehäälne kirjanduslik meistriteos. Selles uuritakse, kas me saame maailma vaatlemise põhjal järeldada midagi Jumala olemise ja olemuse kohta ning kas see, mida Jumala kohta usutakse, on kooskõlas sellega, mida me maailma kohta teame.

Eruditsiooniküllane "Loomulik usundilugu" vaatleb jumalausu juuri inimese tunnetes ning järgib religiooni kõikumisi salliva, kuid vastuolulise polüteismi ning dogmaatilise monoteismi vahel.

Raamatule on lisatud Hume'i lühike autobiograafia ning esseed "Ebausust ja entusiasmist", "Enesetapust" ja "Hinge surematusest".

Tere tulemast teekonnale! Sel aastal veedame 365 päeva, jalutades koos Paulusega mööda Kirja roomlastele. Astume edasi salm-salmilt ja kaalume nende tähendust oma elule. Kiri roomlastele on suurepärane materjal igapäevaseks piibliuurimiseks, sest see katab kõik kristliku elu ja usu vajalikud aspektid. Lisaks sellele esitatakse iga doktrinaalne ja elustiili õpetus evangeeliumi raamistuses.

Rudolf Kallas (1851–1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale meie toonase haritlaskonna absoluutsesse tippu. Kallas oli eesti usuteaduse väljapaistvamaid teerajajaid, kirikuõpetajana hiilgav jutlustaja ja kõnemees. Kristlike väärtuste vahendamine hõlmab suurema osa Kallase mahukast ja laiahaardelisest loomingust, millest „Tunnistus Õnnistegijast" on selle autori esimene Eesti mõtteloo sarja kuuluv kogumik.

Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.

Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist

"Vaatades armastuse silmadega" on õnnistussoov Liinale Tema esimesel juubelil ja kolmekümnendal kirikutöö aastapäeval ning sellisena loomulikult tänutoomine Jumalale. Raamatu pealkiri on inspireeritud Liinale olulisest autorist, roomakatoliku kiriku fantsiskaani preestrist Richard Rohrist.

Kes oli Jeesus? Kahe tuhande aasta vältel on sellele küsimusele antud erinevaid vastuseid. Erinevad ajastud ja mõtteloolised koolkonnad on katnud Jeesuse algse kuju omapoolsete selgituste, täienduste ja parandustega ning ajaloolise Jeesuse isik on jäänud selle kõige varju. Populaarne kristlik kirjanik Philip Yancey püüab raamatus "Jeesus, keda ma ei tundnud" vabastada Jeesuse hilisematest moonutustest ning klišeedest. Autor vaatleb mässulise juudalasest puusepa maist teekonda, õpetust, imetegusid, surma ja ülestõusmist ning küsib seejuures, kas me võtame Jeesust tänapäeval ikka piisavalt tõsiselt. Yancey julgeb küsida ja vastata ning lugeja õpib tundma Jeesust, kes muudab Temasse uskujate elu. Evangelist Billy Graham hindas raamatut väga kõrgelt, märkides: "Ma ei imetle ja hinda ühtki evangeelset autorit rohkem." Teos pälvis kohe peale ilmumist erakordselt sooja vastuvõtu nii lugejate kui kriitikute hulgas ning seda on tunnustatud mitmete mainekate kirjandusauhindadega.

Vagajutt nõukogudeaegse külaühiskonna inimeste vaimulikest otsigutest ja leidmistest. Autor kirjeldab südamlikult lihtsate inimeste arusaamu usuasjadest, moraalist, valikutest elus ja omaaegse väikese koguduse elu-olu.

Käesolev valik juhindub eesmärgist koondada need tekstid, mis viimase 200 aasta vältel (alates Schleiermacherist) on mänginud ja mängivad evangeelses teoloogialoos nii põhjapanevat rolli, et nende najal on võimalik omandada tervikülevaade sellest ajavahemikust ning mille kohta on võimalik öelda: kes on need tekstid põhjalikult läbi töötanud ja nendega kriitiliselt suhestunud, sellel on hea teoloogialooline ja süstemaatilis-teoloogiline alus nii teoloogiaõpinguteks ja -eksamiteks kui tööks ametites, kus on vajalik või tuleb kasuks teoloogiline haridus.

Raamatus selgitab Chögyal Namkhai Norbu meile meie tegelikku algset loomust ja mis juhtub siis, kui me sellest teadlikuks saame. Praegusel segaduse ajastul on ülioluline, et muistsed vaimsed traditsioonid, mis kutsuvad inimeses esile täieliku muutuse, säiliksid ja saaksid selgelt edasi antud. Ta käsitleb dzogtšeni alust, teed ja vilja, kirjeldab oma haridusteed ja kuidas ta kohtas talle „dzogtšeni vahetu tutvustuse" tõelist tähendust tutvustanud põhiõpetajat. Põimides oma elulugu õpetustega, asetab ta dzogtšeni selle traditsioonilisse konteksti ning avab selle elulisust tänapäeva seisukohast.

Iga rahva ajaloos on mõõdutundetuid ja segaseid aegu. Lugedes sündmustest 17. sajandi keskpaiga Inglismaal, näib küll: see on kaose, sallimatuse, sõgeduse aeg, millist teist vana hea Inglismaa ei tunne. Ühtäkki on tähtsamast tähtsam, kellele kuulub jumalik õigus, kas kuningale või parlamendile, riigikirikule või kongregatsionalistidele. Kodusõja fanaatilises õhkkonnas kaotavad tähenduse peenpsühholoogilised varjundid, mis on sõnakunsti üldiselt inspireerinud, ja hoopis tähtsam on küsimus, miks on kaotatud paradiis.

Ühe 20. sajandi suurima india mõtleja ja rahuvõitleja Mahatma Gandhi mõtte-ja aforismikogu. “Mahatma Gandhi aegumatud mõtted vägivallatusest, tõest, armastusest, aususest ja kõlbelisest poliitikast on täna sama aktuaalsed, kui nad olid nende kirjutamise ajal enne ja pärast teist maailmasõda ning samuti nende eesti keelde tõlkimise ajal enam kui nelikümmend aastat tagasi. Gandhi suurus ja eeskuju seisneb eelkõige selles, et ta mitte ainult ei kuulutanud neid põhimõtteid, vaid ka järgis neid ja tegi kõik, et ka India rahvas ja kogu maailm seda tõde mõistaks ja ellu rakendaks. Tõde oli tema jumal ja vägivallatus ülim põhimõte. Eesti tuntuima orientalisti ja India mõtte vahendaja Linnart Mälli tõlgituna oli see Gandhi mõtteterade ja arutluste valik üks esimesi India mõtet tutvustavaid tekste eesti keeles. Võib julgesti öelda, et Gandhi annab võtme india vaimutraditsiooni – mis on ühtlasi üldinimlik – sügavamaks mõistmiseks, näidates samas teed, mida peaks järgima iga inimene,” kirjeldab teost eesti orientalist Märt Läänemets.

"Raamat sellest, kuidas meie perekond astus välja halastamatust eluvõitlusest, et otsida tõelist vaimulikkust ja lihtsat elu." Veendunud, et ameerika unelma tagaajamine takistab tõelist kogemust Jumalaga, müüsid Hohnbergerid kõik maha ning asusid elama metsikusse paika Montanas, et avastada Eenoki kogemus. See, mille perekond leidis, muutis nende elu igaveseks. Ja sinu elu võib olla järgmine!

Raamat sarjast Jutluste raamat

Kogumik püüab anda oma panuse religiooni ja hariduse teemalisse diskussiooni Eesti ühiskonnas akadeemilisest vaatepunktist. Käsitletud teemad: religiooniõpetus postmodernses kontekstis, laste jumalapilt ja usuõpetus usuvõõras kontekstis, holistlik haridus – nüüdishariduse eesmärk jms.

"Suur võitlus" on haarav ja sügavalt mõtlemapanev jutustus kiriku ajaloost ja piibli prohvetikuulutuste täitumisest. Käesolev teos on kristliku kirjanduse kullafondi kuuluva. piiblit kaanest kaaneni esitava, viiest raamatust koosneva sarja kaaneni esitava, viiest raamatust koosneva sarja "Ajastute konflikt" viimane raamat. Soovitame seda ajaproovi läbiteinud raamatut kõigile, et näha meie silme all tormiliselt muutuvas maailmas kindlat Kaljut -- Jeesust Kristust -- kellele rajaneda ja kelle peagi asetleidev, kõikidele inimestele nähtav tagasitulek kuningate Kuningana ja maailma Kohtumõistjana seab kõik jälle korda.

Tehke iseenestest valgus.
Toetuge sellele ja ärge sõltuge teistest.
Tehke minu õpetusest endale valgus.
Toetuge sellele.

Sellest raamatust leiad palju lugusid: naljakaid, kummalisi, liigutavaid, dramaatilisi, kiiksuga, ootamatu lõpuga… Mõned neist on juhtunud minu endaga, mõned on teistelt kuuldud, pärinevad teadusmaailmast, rahvasuust või pühadest tekstidest. Kuid vana hea aja kombe kohaselt – mis kahjuks tänapäeval on tasapisi hääbumas – ei räägi ma neid niisama, vaid igal lool on ka moraal, igal tavatul mõttel seos praktilise eluga, igal keerulisel olukorral võimalik lahendus. Ennekõike aga tahan ma anda lugejale lootust, et inimlikkusel, suuremeelsusel ja mõistlikkusel on ikka veel mõtet, tegelikult ehk rohkem kui kunagi varem. Kui julgeme ise järgida kõrgemaid väärtusi, siis võime loota, et ka teistel on kergem samamoodi käituda.

Sellest raamatust leiad praktilisi, rakendatavaid lahendusi igapäeva probleemidele, mis takistavad sul saavutada sinu maksimaalset potentsiaali. Lihtne, otsekohene sõnum näitab, kuidas:

• 
  Tugevdada oma positiivset suhtumist
  Avastada võtmed eduks
  Võita ebaõiglast kriitikat
  Muuta pinge rahuks
  Hakkama saada mentaalse konflikti ja süütundega
  Pöörata mure motivatsiooniks
  Haarata uuesti kinni oma visioonist, uuendada oma unistusi

 

Edwin Louis Cole on rahvusvaheliselt tunnustatud lektor, avalik kõneleja, televisiooni persoon ja bestselleri autor – juhatab koosolekuid ja seminare, julgustades inimesi mõistma oma potentsiaali ja välja sirutama oma maksimumini igal elualal. Tema raamatud on suure nõudlusega, sest printsiibid, mida ta esitab, muudavad põhjalikult inimeste arusaamu oma probleemide lahendamisest.

Paavst Johannes Paulus II oli oma pika ametiaja jooksul tunnistajaks paljudele 20. sajandi pöördepunktidele. Mitu aastakümmet oli tal juhtiv roll paljudes Euroopa ja kogu maailma ajaloo olulistes protsessides. Käesolev raamat esitab väikese ülevaate tema kogemustest ning mõtisklused, mis on sündinud keset kurjust, ent tuginevad tema kindlale veendumusele, et headuse vägi saavutab lõpuks võidu. Hinnangutes praegusaja sündmuste erinevatele aspektidele, mis leidsid väljenduse sarjas "vestlused kolmanda aastatuhande koidikul", on Püha Isa mõtisklenud käesoleva tegelikkuse üle mineviku valguses, otsides praegu toimuva juuri, et anda oma kaasaegsetele – nii üksikisikutele kui rahvastele – võimalus "mälu" kaudu selgemalt teadvustada oma tõelist "identiteeti".

Raamat sisaldab 1930ndate Oxfordi ülikoolist alguse saanud ja maailmas ülipopulaarseks muutunud usulise liikumise vaateid. Kristluse igavene mõte: lunastus, jumalariigi tulek, jumalalasteks saamine, Jumala plaani täideviimine Püha Vaimu juhtimisel, mis kõik teostub ühenduses elava Kristusega, seatakse selles raamatus lugeja ette ilma ühegi kompromissita, kõige järsemas vastuolus moodsa aja materialistliku maailmavaatega.

Tuntud teoloog loeb ja mõtiskleb loetu üle, otsides reaal- ja humanitaarteaduslikest teooriatest nii postmodernse inimese kui ka iseenda usu ja uskmatuse juuri.

Kas Jumal teab ja näeb kõike? Kas kõik, mis juhtub, on Jumala poolt nii ette nähtud? Sõna „ettenägevus" on rikkalik ja suure oluliste teoloogiliste nüansside lastiga. See on mõiste, mille taga on sajandite, isegi aastatuhande pikkune ajalooline tähendusrikkus. See on tohutult kaalukas teoloogiline termin, mille juured on Pühakirja aegumatus sisus. See raamat on katse vaadata otsa küsimustele, mis tekivad seoses jumaliku ettenägevusega. Selle eesmärk on käsitleda ettenägevuse küsimust mitte ainult õpetuslikust vaatevinklist, vaid uurides ka lihast ja luust inimeste konkreetseid kogemusi.

Inimese eesmärk“ on raamat, mis on kokku pandud sõnumitest, mida Tozer nimetas oma parimaks õpetuseks. Jumala kummardamine on autori järgi inimese olemasolu kogu põhjus. See, mida Tozer „Inimese eesmärgis“ Jumala kummardamise teemal pakub, kutsub üles järele mõtlema, mis on elus esmatähtis, ulatades samal ajal kosutava eluvee karika hingele. A. W. Tozer sai legendaarselt tuntuks oma aja prohvetliku häälena. . Jumala kummardamine oli tema sihtmärk ja kirg. Oma eluajal kirjutas Tozer palju raamatuid, millest „Jumala otsing“ (The Pursuit of God) on kõige kuulsam.

"Taevane mõõdupuu" on eluline ja näitlik Efesose kirja seletus. Mõisted on muudetud võimalikult lihtsustatuks.

Kui eksisteerib moraalne tõde, ei saa südametunnistus olla eksimatu, kirjutab kardinal Joseph Ratzinger, tänane paavst Benedictus XVI. Teisisõnu, südametunnistust saab eksimatuks pidada üksnes tõelise hea ja halva olemasolu eitades ning tunnistades, et isegi genotsiidi või massimõrva pole võimalik tõelise kurjuse ilminguna võtta.

Tuntud pastori teine jutlustekogu. Selles kogumikus on ka ühe teema jutlusi, mida ta pidas mitmel pühapäeval järjest, käsitledes sama teemat erinevatest aspektidest. Loodan, et ka lugejale annab see võimaluse süüvida teemasse ja saada palju häid mõtteid ning kindlasti vastuseid vastamata küsimustele. Juba aastaid puhkab Harri Haameri maine põrm Tarvastu kalmistu mullas, aga tema jutlused muutuvad aina aktuaalsemateks, nagu hüüaks ta hääl ikka veel: "Parandage meelt, muidu hukkume!" Tema süda valutas oma rahva saatuse pärast ja tema soov oli inimesi aidata ning kas või kedagigi õnnelikuks teha juhtides neid elava Jumala juurde.

Prohvetlik pilk Iisraeli tulevikku. Pärast Teise maailmasõja lõppu nihkus poliitilise elu tulipunkt Euroopast ja Põhja-Aafrikast Lähis-Itta. Ka tänapäeval pöörab meedia Lähis-Idale rohkem tähelepanu kui mistahes muule piirkonnale. Siia koondunud vaidlusküsimused ja konfliktid võiksid hetkega süüdata järgmise ülemaailmse tulemöllu, mida saaks nimetada Kolmandaks maailmasõjaks. Kaks peamist põhjust, mis Lähis-Ida tähtsuse kiirele kasvule kaasa aitavad, on nafta ja Iisrael. Peaaegu kõik maailma arenenud riigid sõltuvad suuremal või vähemal määral Lähis-Ida araabia riikide looduslikest naftavarudest. Seega on naftast saanud rahvusvaheline poliitiline relv, mille abil araabia maad on omandanud ülemaailmse mõjuvõimu, mida nad ei oleks mingil muul viisil kunagi saavutanud. Veelgi tähendusrikkam on Iisraeli kui iseseisva juudi riigi rajamine. See väike riik, mis alates rajamisest kuni tänase päevani on pidanud taluma lakkamatut vastuseisu ja rünnakuid, muutis põhjalikult kogu Lähis-Ida poliitilist ja sõjalist tasakaalu ning tekitab ekspertidele järjekindlalt peavalu. Olukorra pädevaks hindamiseks tuleks eelkõige arvestada Iisraeli ainulaadse rolliga praegusel hetkel ja tulevikus. Derek Prince kirjeldab oma raamatus juudi rahva katsumusi ja rännakuid läbi erinevate paikade tagasi tõotatud maale ning kõrvutab neid sündmusi Piibli prohvetlike kirjakohtadega. Vaatamata ajaloo õpingutele parimates ülikoolides, mõistis ta Iisraeli maa ja rahva lugu alles nendega isiklikult kokku puutudes. Tal elas Iisraeli riigi väljakuulutamise murrangulisel ajal Jeruusalemmas, mistõttu tal oli võimalus piibliprohveteeringute täitumisega isiklikult silmitsi seista. Autor peab Iisraeli riigi loomist üheks lähiajaloo tähtsündmuseks ning esitab oma raamatus Iisraeli rolli tõlgendamise võtme, mille ta usub olevat ka võtmeks Lähis-Ida tulevikusündmuste mõistmiseks.

Palju aastaid kasutusel olnud nn 1968. aasta tõlge. Avastatud trükivead on selles piiblitrükis parandatud. Õhukesel paberil ja käepärases formaadis.