Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

 

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.

 

Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.

 

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.

Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

 

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.

Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.

Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

 

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.

 

Võtmerõngast kõlistades pöördus ta võretatud värava poole. Oleandripõõsastest hüppas välja mees ja jooksis mu autost mööda. See oli suurt kasvu noormees sinises ülikonnas, mütsita, lehvivate punakate juustega. Ta jooksis varvastel ja peaaegu hääletult, sihiks avanev värav.
Valvur liikus oma aastate kohta kiirelt. Ümber viskunud, haaras ta punajuukselisel ühe käega ümbert kinni. Haardes rabeldes surus noormees ta vastu väravaposti. Suust kostis kurguhäälne, segane pomin. Kiire liigutusega kerkis õlg ning valvuril lendas müts peast.
Selja vastu posti toetanud, kobas valvur kabuurist püstolit. Ta silmad näos olid väikesed ja mudased nagu kartulisilmad. Ninast hakkasid kukkuma verepiisad, langedes sinisele särgile seal, kus särk üle kõhu võlvus. Püstolit hoidev käsi kerkis. Ma astusin autost välja. 

Tugeva tahtepingutusega lämmatas Molly kurku kerkinud akrjatuse. Lamp võppus käes. "Ei tohi minestada! Ei tohi!" kordas Molly meeleheitlikult. Aga hing kisendas ehmatusest, kui selgus, mis peitub orvas. See oli luukere! Õõnsad silmad vahtisid neiu poole, läikivad hambad võikalt irevil.

Kate Randalli kahtlustatakse oma armsama tapmises. Kuigi neiu kinnitab oma süütust, teda ei usuta. Ja nii ta nüüd põgeneb… Varjanud end Cornwalli kõledates koobastes ja maganud Londoni räpastel tänavatel, peab Kate oma süütuse tõestamiseks võtma suuri riske, sest uurija George Webb on otsustanud neiu õigusemõistmise ette tuua.. Webb usub, et Kate pussitas armsamat kirgliku tüli käigus ning et juhtum on selge ja lõpetatud. Robert Corso on palgatud mõjuvõimsate inimeste poolt, kel on vaja, et Kate vaikiks. Mehe ülesandeks on leida Kate koos tõenditega, hävitada need ja seejärel ka naine. Mees teab, kuidas seda teha. Ta oskab panna inimesi end usaldama… isegi armastama.

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud "Krutsifiks". Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse. Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest.

„Mina tapan“ on Giorgio Faletti debüütromaan, millest kujunes rahvusvaheline bestseller. Tegevus toimub vaikses ja rahulikus Monte Carlos, linnas, kus ei juhtu kunagi mitte midagi. Ühel õhtul kõlab Radio Monte Carlo eetris kurjakuulutav hääl, mis teatab peatsest tapatööst...

Kogumik sisaldab:

• "Dubrovski"
• "Kapteni tütar"
• "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" 

"Dubrovski" aluseks on tõestisündinud juhtum, mille Puškini lähem sõber P. Nastšokin talle jutustas. Rikas ja tugev naaber oli kehva valgevene mõisniku Ostrovski paljaks laastanud, ta mõisa ära võtnud ja Ostrovski hakkas röövliks. Kuna altkäemaksude süsteem ja tsaariametnike müüdavus oli sel ajal laialt levinud, siis olid sellised üksteise paljaks laastamised mõisnike vahel üsna sagedased nähtused. Puškin võttis küll aluseks juhtumi Ostrovskiga, kuid tegi loo romantilise faabulaga keerulisemaks ja andis peakangelasele "õilsa röövli" iseloomujooned. Kuid selle, veidi kunstliku kuju seadis autor vene pärisorjuse raamidesse, mille ere kujutamine teeb "Dubrovski" üheks paremaks realistlikuks romaaniks vene kirjanduses üldse.

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.

"Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" on Aleksandr Puškini viieosaline proosatsükkel, mis ilmus esmakordselt 1831. aastal. Tegemist on Puškini esimese suurema proosateosega, kus ta esineb fiktiivse autorina — Ivan Petrovitš Belkinina — ja esitab jutustused justkui tema kogutud lugudena.

Jutustused "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused" kogumikus:
– Lask – duellist ja au küsimusest
– Tuisk – saatuslikest juhustest ja armastusest
– Kirstutegija – tumedama tooniga lugu surmast ja pettusest
– Postijaam-ülem – liigutav jutustus isa ja tütre suhetest
– Talutüdruk-preili – identiteedi ja sotsiaalse staatuse mängud

 

Isabel Dalhousie mõtleb sageli sõpradele, vahetevahel armukestele, mõnikord šokolaadile. Edinburgh' filosoofina on ta oma seisukohtades kindel. Ta võib retsenseerida raamatut pealkirjaga "Kõlvatuse kiituseks" tulise eetikajüngrina, ent reaalne elu on... veidi teistsugune, eriti kui mängu tuleb Jamie, noorem mees, kes oleks pidanud abielluma Isabeli vennatütre Catiga. Jamie võluvus tekitab Isabelis ebamugavust ja eetilisi kõhklusi.

Kui Cat sõidab Itaaliasse puhkama, lubab Isabel tema delikatessipoe eest hoolitseda. Avastanud, et üks klientidest, kellele on hiljuti siiratud süda, tundub mäletavat asju, millel pole ratsionaalset seletust, sukeldub Isabel pikemalt mõtlemata ohtlikku uurimistöösse. Samal ajal tuleb tal aga võidelda ka kiusatusega, mis satub ta teele mitmes erinevas vormis, näiteks šokolaadi või hurmavate itaallaste kujul.

Alexander McCall Smith on kirjutanud üle kaheksakümne raamatu mitmesugustel teemadel. 1999. aastal saavutas ta ülemaailmse tuntuse raamatuga "Esimene daamide detektiiviagentuur". Seejärel pühendus ta ilukirjanduse kirjutamisele, mille tulemusena on ilmavalgust näinud ka sarjad "Scotland Street 44" ja "Corduroy Mansions". Isabel Dalhousie juhtumitest on eesti keeles varem ilmunud "Pühapäevane filosoofiaklubi".

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Eestikeelne väljaanne sisaldab 45 artiklit koos täiendustega. Prantsuse kirjaniku, filosoofi ja ajaloolase, Euroopa valgustusliikumise juhtiva tegelase Voltaire'i (1694-1778) peamisi filosoofilisi teoseid on «Filosoofiline sõnaraamat» (esitrükk 1764), mille artiklitest käesolev väljaanne pakub ulatusliku valiku. Voltaire'ile eriomase teravmeelsuse ja elegantsiga käsitletakse selles inimese tõsiseid eluprobleeme, analüüsitakse tunnetusteoreetilisi ja usulis-kõlbelisi küsimusi, paljastatakse ühiskonnaelu ebakohti ja usufanatismi, astutakse välja inimväärikuse ja vaimuvabaduse kaitseks.

Järjekordne omanäoline idee ja elegantne teostus menuraamatu „Pintsliga tõmmatud Eesti“ autoritelt. Mitte keegi pole varem püüdnud ülemaailmset eesti ühiskonda kunsti kaudu näidata, nagu teevad nüüd Andres Eilart ja Aavo Kokk. See on uskumatult põnev teekond 150 eesti linnas. Kõrvuti on Abja-Paluoja ja Adelaide, Toronto ja Tõrva, San Francisco ja Supilinn, Marrakech ja Mustamäe, Paabel ja Püssi. Kõik Eesti praegused linnad, lisaks eestlastele olulised keskused piiri taga mujal maailmas. Siin on töid kunstnikelt, kellest pole kuulnud kõik kunstiteadlasedki. Siin on kuulsate meistrite töid, mille olemasolust teadsid vähesed. Siin on üllatavaid fakte kodusest Eestist. Siin on vapustavaid lugusid eestlastest, kes on vabatahtlikult või sunnitult asunud elama kaugele kodumaast – need on meie seiklusjutud maalt ja merelt.

 

Mika Waltari üks tuntumaid romaane, mis kirjeldab arst Sinuhe elu ja seiklusi umbes 1390–1335 enne Kristust. Piret Saluri uus tõlge sellest Waltari parimaks peetud romaanist.

 

Kiimane Krokodill: „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat. Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja unustasime pungi.“

 

Ervin Õunapuu jaoks on maailm hargnevate teede aed, kus tema lennukas sulg ei tunne mingeid piire. Ka tema uusimas raamatus rännatakse vabalt ajas ja ruumis. Ja ehkki kirjanik paigutab oma fantaasiad konkreetsetesse kohtadesse (Tallinna Lennujaam, Pühavaimu kirik, Lääne-Eesti ja saared, Frankfurt, Rooma), ja ehkki lõpuks saabub üpris ratsionaalne seletus kõigele, mis peitub raamatu müstiliste ning suurejooneliste religioossete projektide taga siin meie Maarjamaal, jääb mõistatusi püsima ja küsimusi õhku. Miski pole täiesti kindel või lõplik, ei usk ega surm, sest Ervin Õunapuu usub õigupoolest ainult sõnasse. Ja sõna valdab ta kindlalt.

 

Töö tähendab palju enamat kui tööl käimist ja raha teenimist. Töö on iga inimese jaoks võti, mis avab tee ühiskonda, iseseisvasse ellu ja mitmekülgsete inimsuhete juurde. Kõigil inimestel on võõrandamatu õigus haridusele ja tööle.

Kool on koht, kus peame tähelepanu pöörama just õpilaste tulevasele tööelule ning looma sellise õpikeskkonna, kus iga õpilane saab parima võimetele vastava ettevalmistuse selleks, et olla elus edukas ja iseseisev.

Väljaanne on saanud teoks Balti- ja Põhjamaade ühisprojekti „Kool kõigile“ Eesti põhiprojekti „Erivajadustega õpilase toetatud üleminek“ osavõtjate koostöö tulemusena.

Projekti eesmärk on rakendada kaasava hariduse ideid Eesti koolides ning luua koolide, omavalitsuste ja õpetajate koostöös võrgustikke, et toetada õpilaste üleminekuid ühelt koolitasemelt teisele ja edasi tööellu, pakkuda noortele paremaid võimalusi ühiskonnas hakkamasaamisel ja sobiva töö leidmisel.

Kogumikku on koondatud nii projektis osalenud õpetajate kui õpetajakoolitajate seisukohti kaasava hariduse ja üleminekute elluviimise võimalustest koolis.

 

Rahutukstegev ja kaasahaarav „Inimesed puude võras“ on traagiline nägemus sellest, mis võib juhtuda kultuuride kokkupõrkel. Loo aluseks on reaalselt aset leidnud sündmused viroloog Daniel Carleton Gajduseki elust.

Noor arst Norton Perina sõidab kaugele Mikroneesia saarele otsima kadunud suguharu. Ta ei leia mitte ainult suguharu, vaid ka sellest eraldunud kummalise väga pikaealise metsahõimu. Perina oletuste kohaselt peitub saladus haruldase kilpkonna liha söömises. Oletused osutuvad tõeks ning Perina teenib oma tööga ära ülemaailmse tuntuse ja Nobeli preemia. Kuid edul on ka süngem pool ja üsna varsti ilmneb, et kättevõidetu eest tuleb maksta hirmsat hinda.

Hawaii päritolu Hanya Yanagihara on üks Ameerika märkimisväärsemaid noori kirjanikke, kelle on hästi vastu võtnud nii kriitikud kui ka lugejad.

 

Enam kui 150 maastikumaali Eesti kaardil. Raamat on korraga nii ülevaatlik kunstialbum kui ka põnev reisijuht Eesti loodusesse. Raamatus on 150 lahedalt kirjutatud lugu tähelepanuväärsetest kohtadest Eestis. Maastikust ja inimestest, ajaloost ja legendidest. Iga loo juures on pilt või mitu sellest, kuidas kunstnikud on seda paika näinud. Raamatus on esindatud Eesti tuntumad meistrid, kuid ka nii mõnigi ilmamaailma kuulus võõramaa kunstnik. Kõik teosed on paigutatud Eesti kaardil kohta, kus kunstnik seisis maastikku jäädvustades.