Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

 

Käesolevas raamatus käsitletakse populaarses vormis marksistliku filosoofia aluseid. Raamat on mõeldud lugejale, kes asub esimest korda seda teadust ringides, seminarides või iseseisvalt õppima. Teine, parandatud ja täiendatud trükk.

Käesolevas raamatus käsitletakse populaarses vormis marksistliku filosoofia aluseid. Raamat on mõeldud lugejale, kes asub esimest korda seda teadust ringides, seminarides või iseseisvalt õppima.

Autori eessõnast: "Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja orienteerumist mitmel tasandil: filosoofilisel ja praktilisel, avalikul ja isiklikul."

"Bhagavadgītā" (sanskriti keeles 'Isanda laul') on üks hinduismi pühadest tekstidest. Gita on eepose "Mahābhārata" osa, kuid seda käsitletakse sageli eraldiseisva religioosse tekstina. Ülesehituselt on Gita dialoog sõdalase Arjuna ning Krishna vahel, kes ilmutab ennast Gitas absoluudina. Gita moodustavad 18 peatükki "Mahābhārata" kuuendast raamatust "Bhîshmaparvanist" ("Raamat Bhîshmast").

Prantslane Blaise Pascal (1623-1662), geniaalne teadlane ja leidur, sügavamõtteline filosoof ning hiilgav kirjanik, on haruldasemaid kujusid Euroopa kultuuriloos. Raamatu autor, filosoofiakandidaat, vaatleb selle anderikka inimese dramaatilist elukäiku ning pöörab erilist tähelepanu tema filosoofiliste vaadete süstemaatilisele analüüsile. Nii leiavad käsitlemist Pascali ontoloogia, metodoloogia, gnoseoloogia, dialektika, õpetus inimesest, eetika ja muudki küsimused.

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest."

"Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse."

Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Oma aja inglise filosoofia suurkuju sir Bernard Arthur Owen Williamsi (1929–2003) 1985. a ilmunud peateos küsib, mille kohta eetiline mõte käib ja mida saab filosoofia selle heaks teha. Williams läheneb nendele küsimustele uudse rakursi alt, väites, et kuigi uusaeg on seadnud eetilisele mõttele enneolematuid ootusi, ei ole filosoofia nendele vastamisega toime tulnud. Raamat annab ülevaate peamistest teooriatest, mis on püüdnud vastata küsimusele, miks olla moraalne ja milline on moraalsuse proovikivi, keskendudes Aristotelese ja Kanti süsteemile, aga ka kontraktualismile ja utilitarismile. Kõne all on teemad nagu antiikmõtlejate erinevus uusaja mõtlejatest, õnn, kohus, relativism, objektiivsus, teadus ning eetilise teadmise võimalikkus. Williams püüab filosoofilist eetikat ümber orienteerida, nii et see ei üritaks formuleerida üldkehtivaid moraaliteooriaid ning loobuks keskendumast kohustustele ja tahtlusele. "Ratsionalistlike ratsionaalsuskontseptsioonide" järgimise asemel tuleks keskenduda karakterile ning inimelu "tõele, tõetruudusele ja üksikisiku elu mõttele". Raamatule on lisatud A. W. Moore'i teejuht, mis aitab Williamsi argumentatsioonis orienteeruda, ning tõlkija järelsõna "Moraali hauakaevaja". Tõlkinud Märt Väljataga

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Teosest „Kehale meeldib tõde” leiab lugeja arvukatel teemadel kirjutatud mõtisklusi, mille teljeks ja üldläbivaks jooneks on suhtumine, et keskendumine üksnes ravimitele, mis suuremalt jaolt on kogu Lääne teaduspõhise meditsiini vundament, ei ole mõistlik lahendus. Selle asemel, et vankumatult vaid ravimitööstust usaldada, peaksime endalt küsima, miks me ei võiks pöörata pilku lihtsalt tervemate elukommete poole ja küsida endilt, kas alternatiivmeditsiin ikka on alati „koll”, kellest tuleb igal juhul hoiduda, või saaksime sealt mõndagi kasulikku üle võtta? Sageli on meis endis peituv jõud suurem, kui arvame: õppigem seda ära tundma ja oma tervise heaks tööle panema...

Taani karismaatilise filosoofi, eksistentsialismi eelkäija tööde esmaväljaanne eesti keeles. Kierkegaardi võitlus kõigi valmis mõttesüsteemide vastu ja individuaalse eksistentsi väärtustamine on tänapäeva massiühiskonnas aktuaalsemgi , kui see oli läinud sajandil.

"Pariisi saladused" on eepiline romaan, mis inspireeris "Les Miserables".

Alates 1842. aasta juulist kuni oktoobrini 1843 tormasid pariislased igal nädalal ajalehte ostma, et saada uusimat osa Eugene Sue'i "Pariisi saladustest", mis on üks Prantsusmaa esimesi sariromaane.

See on põnev lugu Rodolphe’ist, õilsa südamega ja salapärase päritoluga kangelasest. Sue romaan lõi linnamüsteeriumi žanri ja inspireeris paljusid, sealhulgas "Hüljatud" ja "Monte Cristo".

Sensatsiooniline, kirglik, haarav "Pariisi saladused" on kahtlemata üks meelelahutuslikumaid ja mõjukamaid 19. sajandi teoseid.

Maas, laibast eemal oli indiaani sõjanui - raske ümmargune kivi hikkoripuu oksast varrega. Carew'd oli sellega kaks korda löödud. Teise löögiga purustati koljuluu. Samas kõrval oli veel üks ese - kõvera teraga jahinuga. Seda oli kasutatud eraldamaks Carew' pealaelt ringikujulist, umbes kolmetollise läbimõõduga, juustega nahatükki. Teiste sõnadega, teda oli skalpeeritud. Skalp on leitud.

Millal tuli rukis Eestisse? Kuidas on seda siinmail läbi aegadekasvatatud ja leivaks küpsetatud? Kelle leiba me sööme? Mis on saanud kuulsast sordist «Sangaste» meil ja maailmas? Kuidas on leivakõrvasesilgu ja Moe viinaga? Raamatust leiab vastused ja lisaks palju muudki: rukis ja Eesti teadus; rukis meie kultuuris ja tavades; Eesti põldude harijad, kes pole lasknud maad võssa kasvada. Paljusid on rukis teinud rikkamaks – need inimesed jagavad raamatus oma rõõmu lugejatega.

Monograafia annab põhjaliku ülevaate vadja haritlase, Tartu ülikooli kasvandiku Dimitri Tsvetkovi (1890–1930) traagilisest elukäigust ning annab hinnangu ta tegevusele kodumurde sõnavara talletamisel, vadjalaste elu-olu ja kombeloo kajastamisel ning rahvaluule ülestähendamisel.

Kuidas aidata last, kes kardab pimedust? “Hirmul on suured silmad” on südantsoojendav lasteraamat väikesest ja armsast karvasest pimedusest. Vaatamata sellele, et see väike pimedus kardab valgust, on tal palju lemmikloomi, talle meeldib šokolaadikooki süüa ja tal on omapärane huumorimeel. Aga mis saab siis, kui öö saabub ja kõik lähevad magama? Siis ärkab armas pimedus ellu ja asub oma totakaid tegevusi tegema. See raamat aitab nii lastel kui ka vanematel paremini mõista pimeduse hirmu. Hea lugemine neile, kes soovivad aidata oma lapsel sellest levinud hirmust üle saada ja seda mõista.

Selles retseptiraamatus on 60 soolast ja magusat retsepti, milles on kasutatud mingit pähklisorti. Lisaks pähklihõrgutistele leiab siit ka kasutatud pähklisortide tutvustuse ja koostised. Raamat on illustreeritud vanade postkaartidega.

 

Käesolev, 1975. aastal ilmunud „Saksa keele grammatika“ on mõeldud saksa keelt üldainena õppivatele üliõpilastele ning aspirantidele, keeltekursuste õpilastele, saksa keele iseõppijatele, keskkooli vanemale astmele iseseisvaks tööks ning orienteerumiseks saksa keele grammatika põhiküsimustes, samuti käsiraamatuks saksa keele õpetajatele.

 

Vanapagan Jürka saabub oma naise Lisetega Põrgupõhjale, et koos maa peal inimestena uut elu alustada ning õndsaks saada. Lihtsameelne ja siiras Jürka kohtub peagi oma naabri Kaval-Antsuga ning kõik muutub üha keerulisemaks. Selgub, et ka õndsaks saamine pole kaugeltki nii lihtne kui peategelasele esmalt tundub.

Anton Hansen Tammsaare ühe kuulsaima teose originaalversioon, millest leiab nii huumorit kui teravat ühiskonnakriitikat. Romaan ilmus esmakordselt pöördelisel 1939. aastal, kuid on aktuaalne oma sügava filosoofilise sõnumiga ka tänapäeva Eesti ühiskonnas.

 

Rahvusvaheliselt nr 1 menukeid müüv autor. Crossfire’i-sarja esimene raamat.

Gideon Cross tuli mu ellu nagu välgusähvatus öises taevas … Ta oli ilus ja geniaalne, okkaline ja kiirgavalt kuum. Mind tõmbas tema poole nagu ei miski muu minu varasemas elus. Ma ihalesin iga tema puudutuse järele, isegi teades, et see muudaks mind nõrgemaks. Mu hing oli haavatud ja tema tulek avas mõrad minus nii kergelt … Gideon teadis. Tal tuli võidelda enda deemonitega. Meist oleksid saanud peeglid, näidates vastastikku oma kõige isiklikumaid haavu … ja ihasid. Tema armastuse köidikud muutsid mind, samal ajal kui ma lootsin, et meie mineviku paine meid ei lahutaks …

 

Milline oli 80ndate elu-olu? Raamat "Hallo, 80ndad!" annab vastuse. See kirjeldab 72 asja ja nähtust ning igat lehekülge kaunistavad Olivia Lipartia detailsed ja fantaasiarikkad joonistused. Laps saab teada ja emmed-issid meenutada, mis asi olid kalapäev, Dihlofoss, piimapukk ja telegramm.

Bernard Kangro (1910–1994) esikromaani sündmused leiavad aset autori kodusel Võrumaal XIX sajandi lõpukümnendil. Romaani kõiki keskseid tegelasi – endist külarätsepat Margus Päiva, kes on pruudi kaasavaraga talu ostnud, raamatuhuvilist vaeslapsest karjapoissi Jass Siilivaske (mõlemad on aastakümneid tagasi halastamatult vitstega pekstud ja kodust välja aetud ning Siberisse saadetud maameeste pojapojad), endist soldatit ja nüüd talusulast Vidrikut, pikalt ametis olnud vallakirjutajat Teoviili, poolearulist vallasanti ja luuletajat Jukupoega (kelle ilmne eeskuju on autorile olnud Juhan Liiv) – ühendab igatsus oma maa, priiuse ja vaimuvalguse järele. Et Võrumaa-romaanid on kirjutanud luuletajakogemustega autor, seda tõendavad stiilikindlad ja meeleolukad loodusekirjeldused. Kangro sõnavara on rikas, ta kasutab kirjakeelt ka dialoogides, kuid annab sellele siiski mõnede elementidega kerget lõunaeestilikku värvingut.

Romaani „Igatsetud maa“ avaldas Orto kirjastus Rootsis 1949. aastal. 1950. aastal avaldas ta teise Võrumaa romaani „Kuma taevarannal“.

 

„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas. Oli vaja õigeid sõnu, et edendada, parandada, tõrjuda, kaitsta, tänada, paluda, mõjutada, sajatada, ennetada. Loitse lausuti, et päike paistaks või vihm sajaks parajal ajal, et peletada haigusi või võita kellegi armastust. Oli sõnu, mida oskas ja võis lausuda igaüks, aga ka tõeliselt võimsaid ja salapäraseid, mida teadsid vaid valitud. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub ka tänapäeval äratundmisi – kasvõi lapsele loetud loitsu „varesele valu, harakale haigus“ näol, mis mõjus toona sama tõhusalt kui nüüdki.

 

Valimikus jagavad oma elutarkust maailma suured mõtlejad – filosoofid ja psühholoogid, kirjanikud, kunstnikud ja muusikud, ettevõtjad, poliitikud ja eduteoreetikud. Valimikus toodud sententsite autorite hulgas on George Bernard Shaw, Benjamin Franklin, Dale Carnegie, Abraham Lincoln, Francis Bacon, Napoleon Hill, Johann Wolfgang von Goethe, Theodore Roosevelt, Winston Churchill, Henry Ford ja paljud teised. Suurmeeste mõttetarkused juhatavad lugeja inimelu olulistesse valdkondadesse – väärtustama teadmisi ja kogemusi, arutlema aususe, õigluse ja sihikindluse üle, tunnetama headuse, armastuse, usalduse ja sõpruse tähtsust.