Eesti bibliofiilia ja raamatuloo almanahh jätkab bibliofiilia põhimõtete ja ajaloo tutvustamist meie ja poolakate vaatevinklist. Käsitletud on Eesti Julgeolekupolitsei salajaste otsimiskirjade muutumist haruldasteks väljaanneteks. Analüüsitakse üht olulist käsikirjalist leidu, eesti XX sajandi alguse raamatulugu, eestikeelseid õpikuid Nõukogude Venemaal jt probleeme.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Eesti naisvõimlemisele alusepanija, ülemaailmse tunnustuse saavutanud võimlemispedagoogi tegevusest kodumaal ja võõrsil, tema osast eesti kultuuriloos, rahvatantsu vallas, temast kui kunstnikust, "poeedist inimkehe meediumis" (I. Mikiver), sütitavast isiksusest annavad ülevaate I. Idla, D. Normet ja A. Tiik, mälestusi jagavad E. Idla õpilased. Idla võimlejate reisi Lõuna-Ameerikasse kirjeldab W. Mettus. Isa tööd Idla-Center'is jätkavad Daisy ja Ingrid Idla. Nende võimlejad on käinud esinemas ka Eestis. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega.

Mälestuspilte ja lugusid kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra (1882-1947) lapsepõlve- ja noorusmaalt.