Gabriel García Márquez jutustab romaanis "Armastus koolera ajal" loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi rannikulinnas võiks mõjuda üsna tavapärase melodraamana. Seda enam, et García Márquez kasutab siin lausa mõnuga traditsiooniliste seebiooperite kõige klassikalisemaid võtteid ja nippe. Seebiooperiks on "Armastust koolera ajal" nimetanud ka kirjanik ise, pidades seda samal ajal oma parimaks romaaniks ja ühtlasi teoseks, mille kirjutamine oli talle kõige raskem. Kuid seesama aeg oma kordumatuses ja üha uutes järgnevustes moodustab koos troopilise keskkonna ja kirjaniku loodud tegelastega täiesti omamoodi fluidumi, mida meister omatahtsi voolib nagu savi, lastes fantaasial piiramatult lennata. Jutustus suubub müütide ja legendide voogu nagu oja rahulikult voolavasse jõevette ning troopika mahladest, lõhnadest ja maitsetest sünnib lummav lugu.

Siasil on aeg voodisse minna, aga ta ei taha oma hambaid pesta ega mänguasju kokku korjata. Palju lahedam on ju mängida Arktika loomadega! Selle asemel et magama sättida, tahaksime ju pigem lüüa jääkaruga tantsu, ulguda koos huntidega ja ujuda kalakestega? Võluvas unejutus saavad lugejad osa Siasi magamamineku seiklusest, kus tal tuleb üks värvikas ettekääne teise järel, miks parasjagu veel mitte magama minna.

Karl Käsnapuu on tanatoloog ehk surmauurija, keda isiklik surmaga silmitsi seismise kogemus Indias dalai-laama kodulinnas pani küsima, millele me inimestena saame toetuda, kui tuleb otsa vaadata iseenda surmale. Keerulisele küsimusele vastuse otsimine viis ta Lõuna-Mehhikosse ja sealt Tartu ülikooli, kus ta omandas teoloogia ja religiooniuuringute kraadid. Lisaks täiendas end Utrechti ülikoolis bioeetika ja analüütilise sotsioloogia alal. Hollandi teaduspõhine ühiskond koos pikaajalise eutanaasiapraktikaga pakkus surma suhtumiseks omakorda uusi vaateid. Karli teaduslik huvi on hõlmanud surmakultuuri, surmahirmu ning surmalähedasi kogemusi. See raamat tutvustabki surmalähedaste kogemuste olemust, esitledes seejuures üle 30 Eesti inimese kogemuslugu. Kui teema huvitab, vaata lisaks: www.surmalähedasedkogemused.ee Raamatu süžee kulgeb sõnulseletamatus ilmas, millest raamatu autor Karl Käsnapuu on palju lugenud, filosofeerinud, ise kogenud ja kogunud kogemusi. Selle raamatu suur väärtus on eestlaste isiklikud lood, aga ka Karli mõtisklused inimeseks olemise kohta, teadusmaailma võimekusest ja piiratusest ning intrigeeriv fantaasiapilt elu mõttest. Nüüd on ka lugejal võimalus minna koos Karliga retkele ebamaistele radadele. Heidit Kaio, raamatu toimetaja ajakirja Eesti Naine peatoimetaja

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.