Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele. Raamat "Väike prints" on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti. Ainult südamega näed hästi.Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

„Ärakustutamine” on Thomas Bernhardi viimane ja mahukaim romaan, ilmunud 1986. aastal. Ühtlasi on see tema viies romaan eesti tõlkes. Selles laiendab Bernhard (küll minajutustaja Franz-Joseph Murau suu läbi) oma programmilist ja seni pistelist antiaustrialikkust, nii et see käib kõikehõlmavalt kogu Austria riigi ja „Austria inimese” kohta. Ja samas on see sõimukanonaad ometi vaid taustaks inimliku traagika avamisele minajutustaja elus, mida on kujutatud sellise kirjandusliku ja keelelise virtuoossusega, et see on teinud Bernhardi kõige kiuste uuema Austria kirjanduse klassikuks.

Saanud teada oma vanemate ja venna hukkumisest autoõnnetuses, vaatab Roomas elav vaimuinimene Murau tagasi oma elule ja päritolule, kirjeldades eriti viimast nii süngetes värvides, et võtab oma mälestuste kirjapanemist ühtlasi nende ärakustutamisena, lootes nii neist vabaneda. Romaan koosneb kahest, ühegi taandreata kirjutatud osast: „Telegramm” ja „Testament”. Teine osa kujutab Murau osalemist vanemate ja venna matustel, kus taasavanevad tema mälestuste lüüsid kuni ootamatu lõpplahenduseni. Süüdistajana ei mõista Murau, kui palju ta ise jagab seda, mille teistes või „Austrias” hukka mõistab, pääsemata lahti mineviku taagast. Seda vastuolulisust serveerib Bernhard teatud kiuslikkusega, kuid sedavõrd osavalt nii meeles kui keeles, et lugejat vahest ei peletagi selle romaani, Bernhardi kontsentraadi tüse maht.

SA EI PEA KELLEGI EES VABANDAMA, KUI TAHAD ELADA SELLENA, KES SA OLED – IMELISE JA VINGENA, TÄIUSLIKUNA KOOS KÕIGI OMA VIGADE JA PUUDUSTEGA. „Kristina juhatab meid rännakule meie sisemaailma, kust autentne elu ja positiivsete muutuste võimalikkus alguse saavad.“ — Printsess Rym Ali, Anna Lindhi fondi president „Iseendaks jäämine eeldab kõigepealt endaks saamist, see omakorda enda uurimist ja endast järjest teadlikumaks saamist. Soovitan soojalt – aus, otsekohene, hooliv ja kasulik raamat!“ — Peep Vain, koolitaja ja raamatu „Kõige tähtsam küsimus“ autor Perfektsionism on üks asi, mis takistab meil sageli saavutamast sügavat õnnetunnet ning tundmast rahu ja rahulolu. Elu jooksul armume kujutluspilti sellest, kes me võiksime olla, ja unustame selle, kes tegelikult oleme. Kuidas elada tõelise ja eheda iseendana? Rahvusvahelise haardega arendus- ja koolitusettevõtte Mindvalley kaasasutaja Kristina Mänd-Lakhiani jagab seiku oma elust, arutleb erinevatel teemadel ning jagab palju häid nõuandeid selleks, et sa saaksid sisemiste ja väliste kriitikute kiuste jõuda omaenda tõenikujundada nägemuse täiuslikust minast, et mõista, kes sa tõeliselt oledjõuda äratundmisele, et kedagi pole vaja muuta Vaid ennast ja enda olemust mõistes, oma kriimude ja kraapsude, ainulaadsuse ja vigadega leppides on võimalik elada imelist ja autentset elu.

Eesnäärmehaigused ja alakeha vaevused Meeste tervisega seoses on järel vähe tabuteemasid, aga alakeha vaevustest ja eesnäärmehaigustest räägitakse endiselt veel liiga vähe. Raamatus „Meeste tervis“ annab dr Margus Punab ülevaate meeste kusemishäiretest, nende põhjustest, diagnoosimisel kasutatavatest uurimismeetoditest, lahendusteedest ja pisut ka ennetusvõimalustest. Kuna meeste urineerimishäired on enamasti vähem või rohkem seotud eesnäärmehaigustega, siis keskendub raamat põhisoas just selle pisut müstilise oreooli saavutanud organi haigustele. „Miks on eesnäärmest rääkimine nii tähtis? Eesnäärme erinevad haigused kimbutavad mehi läbi kogu elu. Eesnääre on kui risttee, kuhu koonduvad nii kuse- kui ka suguteed, mõjutades nii urineerimist kui ka seksuaalsust. Nooruses esineb eesnäärmepõletikku kuni 20 protsendil meestest, olles kõige sagedasem põletikuline haigus noortel meestel. 80 protsendil üle 60-aastastest meestest tekib eesnäärme healoomuline suurenemine ja kusemishäired esinevad juba pooltel selles eas meestel. Vanuse tõustes suureneb eesnäärmevähi esinemisrisk: igal viiendal üle 65-aastasel mehel võib leida eesnäärmes pahaloomulise kasvaja. Tähtis on ka meeste teadlikkuse ja huvi tõstmine oma tervise vastu. Üks kõige drastilisemaid arusaamu mehe anatoomiast on selline: EESnääre asub ees, seega on see organ, mis ripub püksis kõige ees, ning kui pakkuda sellele mehele eesnäärme eemaldamise operatsiooni, nenditakse kurvalt, et võtke siis ära, kui väga vaja on, seksitud juba küllalt. Teiselt poolt esineb meestel veel sageli apaatiat oma tervise suhtes. Küsimusele, miks vastuvõtule tuldi, on vastus sageli, et perearst või naine saatis ning „mina ei tea midagi, vaadake arvutist“.“ Ülo Zirel uroloog, PERH