Kerges ülevaatlikus vormis raamat annab ülevaate muusikaajaloost, instrumentidest ning heliloojatest.

Sisaldab registreid, Rööptekst inglise keeles

Uue EMBL-i väljaandmise mõte sündis sajandivahetusel, kui 1990. aastal ilmunud EMBL oli muutumas harulduseks ja vajadus uue, täiendatud trüki järele oli ilmne. Entsüklopeediakirjastus oli vahepeal välja andnud mitme valdkonna biograafilisi leksikone ning kui muusikud uuesti ette võeti, seati ülesandeks talletada Eesti muusikamaastikku nii ajas kui ka ruumis võimalikult laiahaardeliselt. Sel põhjusel sai märksõnastiku aluseks mitte niivõrd eelmine EMBL oma 699 artikliga, kuivõrd selle kolleegiumi juhi Avo Hirvesoo 1989 koostatud “Eesti muusikute märksõnastik", milles oli u. 1500 nime. Lisatud on loomeliitude uusi liikmed ja professionaalsete muusikakollektiivide staažikaid töötajaid (solistid, orkestrandid, koorilauljad) ning mitmesuguste erialaühenduste (EKÜ, EMTS-i, EELK Kirikumuusika Liidu, Eesti Klaveriõpetajate ja Keelpilliõpetajate Ühingu, Eesti Jazziliidu, Eesti Muusikakoolide Liidu, ERRS-i jt.) soovitatud muusikuid – kokku enam 3000 süva-, levi- ja rahvamuusikut, heliloojat, muusikateadlast, -pedagoogi ja -tegelast.

Raamatu eesmärgiks on anda olulisemad põhireeglid kõneoskuse teooria alalt ja mõningaid praktilisi juhiseid nende rakendamiseks meie oludesse.

Iga algaja kõneleja, kes asub lugema seda raamatut, või kes kuulab loenguid kõneoskusest mõnel kursusel, peab aga pidama meeles seda, et ainult kõneoskuse teooria tundmaõppimine ei ole teinud veel kellestki kõnelejat. Kõnelemine on peamiselt oskus, ja nagu iga teisegi oskuse juures, on siingi vähe ainult teadmisest. Oskus omandatakse peamiselt harjutuste - kestvate ja süstemaatiliste harjutuste kaudu.