Francoise Sagan kirjutas romaani "Kurbus kummaline tunne" koolitüdrukuna ja sai üleöö kuulsaks. Temast vaimustuti ja teda kadestati, teda kui nähtust püüti seletada. Lõpuks jäävad aga ikka raamatud, mis kõnelevad ise enda eest.

Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier'd topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier' oma seal üldse ei esinegi.

Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt'i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.

Sarja Nüüdisromaan II valiku avaraamat on Ameerika kirjaniku Michael Cunninghami (s 1952) 1999.aastal Faulkneri ja Pulitzeri auhinna võitnud romaan «Tunnid», mille aines on ammutatud inglise modernismi klassiku Virginia Woolfi 1925.a. ilmunud romaanist «Proua Dalloway». Autor heidab pilgu kirjanduse sünni, vastuvõtu ja mõju käiku kolme eraldiseisva, kuid peenelt põimitud loo kaudu, mille ajaliseks raamiks on üks päev kolme naise elus: «Proua Woolf» (1920.aastate Richmond), «Proua Brown» (1950.aastate Los Angeles) ja «Proua Dalloway» (1990. aastate New York). Lood on seotud kaunilt korrastatud kimpu ja saanud pealkirjaks Woolfi teose esialgse pealkirja «Tunnid».

Vaimuka satiiri ja musta huumoriga kirjutatud romaan loob äraspidise pildi 1920. aastate Inglismaast, kujutades seda kõige veidrama tüüpidegalerii kaudu. Peategelane, ausameelne noormees Paul Pennyfeather, satub kummalisse kolkakooli, luksuslikesse salongidesse ja vanglatrellide taha. Õnneks kehtib temagi käekäigu kohta ütlus: lõpp hea, kõik hea.