Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.

"Rõõmustajad tumedas" on sisekaemuslik poeetiline päevik, mis kujutab erinevaid inimesi, kohti, unenägusid, tundeid, mõtisklusi ja olukordi. Autoritekstid on kolmes keeles Emakeelne põhiosa kirjeldab rännakuid ajas. Ingliskeelne poeem kujutab sisepuhastust ning venekeelne poeem keskendub filosoofiale.

Noorte luulesarjas ilmuva esikkogu isiku- ja luulelüürika taustaks on linn, kodukorter, linnaelu välis- ja sisevaated. Autori suhe ümbritsevaga on loomulik ja vahetu, elu ja inimesi vaadeldakse sõbraliku huviga, luulemina tundlikkus ei vastanda teda maailmaga.

Elas kord rahvas. Ja veel üks rahvas. Ja kolmaski. Kokku oli neid vähemalt sada. Nad kõik olid täiesti erinevad, aga üks joon oli neil ühine: nad jutustasid muinasjutte. Armastusest, surmast. Sadadest ja tuhandetest tähenduslikest ja tähenduseta pisiasjadest, mis jäävad armastuse ja surma vahele: mõttetutest surmadest, ootamisest, kaugusse kaduvatest rongidest, kirest, kurbadest mänguväljakutest, rahast... No kuulge, pidage! Mis jutt see on? Lõpetage kohe ära! Andke andeks, aga kui see siin on muinasjuturaamat, siis olen mina Inglise kuningas.