“Punane ja must” on XIX sajandi proosakirjanduse tippteoseid, prantsuse klassiku Stendhali romaan lihtrahva hulgast pärineva noore haritlase eluteest Napoleoni ajastule järgnenud vaimselt sumbunud ühiskonnas.

Teose «Justine ehk Vooruse õnnetused» peategelaseks on noor pankuritütar, kelle vanemad pankroti järel surevad. 12-aastane Justine ja tema 15-aastane õde Juliette peavad nüüd maailmas ise hakkama saama. Õdede iseloom ja välimuski on vastandlik: Justine on tagasihoidlik, õrn ja ingellik, Juliette aga koketeeriv ja paheline. Õdede teed lähevad romaani alguses lahku: Juliette´ist saab tänu kuritegudele ja prostitutsioonile krahvinna Lorsange, vooruslikku Justine´i tabavad kannatused, mida Sade oma teose lehekülgedel kirjeldab.

«Mr. Sammleri planeet» (1969–70) jutustab loo New Yorgis elavast vanast juudi mehest. Väsinud ja kibestunud, intelligentne, ent vaene Mr Sammler on oma elu jooksul kogenud väga raskeid aegu – ja nüüd on linnadžunglis tema peamiseks tegevuseks ja meelelahutuseks inimeste vaatlemine. Holokausti üle elanud mees jälgib oma ainsa terve silmaga eriti tähelepanelikult just nooremat sugupõlve – mustanahalisi taskuvargaid, üliõpilastest revolutsionääre ja halbade kommetega noorukeid. Samal ajal tuleb vanaldasel intellektuaalil hakkama saada ka oma mitte just eeskujulike perekonnaliikmetega. Tegemist on tõeliselt liigutava ja võimsa raamatuga, mida on pärast lugema hakkamist väga raske käest panna. Saul Bellow (1915–2005) on üks tuntumaid Teise maailmasõja järgse Ameerika kirjanduse esindajaid. Bellow on saanud hulgaliselt mainekaid kirjandusauhindu. «Mr. Sammleri planeet» pälvis 1971. a USA riikliku kirjandustauhinna. Saul Bellow on saanud ka maineka Nobeli kirjanduspreemia (1976).

Islandlase Bergsveinn Birgissoni teos, aimekirjanduse ja ilukirjanduse omapärane sulam, räägib 9. sajandil elanud Geirmundr Hjörssonist, hüüdnimega Mustnahk, kes oli üks Islandi asustajaid. Geirmundr Mustnahka mainitakse „Asustamisraamatus” kui mõjukat meest, kellel oli palju maad, vara ja käsualuseid. Miks siis ei kirjutatud temast saagat nagu teistest tähtsatest meestest? „Must viiking” on katse seda puudujääki seletada ja korvata. Ürikutest ja uurimustest kokku korjatud infokildude põhjal maalib autor pildi Geirmundri isikust ja elukäigust, kasutades lünkade täitmiseks nn teadmistepõhist fantaasiat. Geirmundri isiku kaudu avaneb ka senituntust erinev pilt Islandi asustamisest. Rännakud Geirmundr Mustnaha jälgedes viivad neljale maale: Norrasse, Siberisse, Iirimaale ja Islandile. Geirmundri loosse on põimitud üksikasjalikku teavet tolleaegse kaubavahetuse, meresõidu, mereloomade küttimise, orjapidamise ja muu kohta, mida on oluline teada, et mõista, kuidas Geirmundr saavutas rikkuse ja mõjuvõimu uuel kodumaal. Lisaks põimib autor Geirmundr Mustnaha saaga vahele ka omaenda saaga – Geirmundri saaga kirjutamise loo, oma läbielamised, mõttekäigud ja seletused, kuidas ta jõudis oma julgete hüpoteesideni.