Esimese jutu tegevus toimub koolis, kooli poolt antud ühiskondlikku ülesannet täites väljaspool kooli ja ka Silja ning Indreku ühises kodumajas. "Sünnipäevade" tegevuskohaks on haiglapalat, mis on poistele nii magamistoaks, eluruumiks kui ka kooliklassiks. Mõlemas jutus õpivad peategelased mõtlema mitte üksnes enesele, vaid ka oma kaaslastele, õpivad tundma sõpruse väärtust, enesest jagu saama, orienteeruma oma ea kohaselt inimsuhete keerulises labürindis.

Peategelane Ottokar jutustab koolikirjandi laadis, nii nagu Eestimaal Jaan Rannapi Agu Sihvkagi, näiliselt naiivsena tunduvaid lustakaid lugusid, mis peaksid mõtlema panema ka lapsevanemaid ja õpetajaid, sest igaühes neist on peidus õpetuseiva, vähemalt lusti ja nalja, trikke ja tempe on nendes enam kui küllaga. Ottokar võtab vaatluse alla paljud kooli- ja koduse elu ebakohad ja puudused ning mõistab iga loo lõpus nii mõndagi õpetlikku öelda.

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…

Magdal on vibu, kalkunisulg juustes ja isegi mustang. Ta loeb koos isaga raamatuid indiaanlastest, tunneb metsaelanike jälgi ja tal on indiaanlase nimi – Jäljekütt. Ta teab, kuidas jälgi peita, nõelast konksu teha ja savis kala küpsetada. Maailmas möllab Teine maailmasõda. Läbi Leedu liigub raskeid tinaseid jalgu järel vedades rindejoon. Kui sakslased taganevad, tulevad venelased ja hakkavad oma korda ellu viima. Kõik, kes ei toeta uut režiimi, küüditatakse Siberisse. Nii juhtub ka Magda perega, kes koduõuelt veoauto kastis minema viiakse. Tüdrukut, kes end koerakuudis peidab, Vene sõdurid ei leia. Nii pääseb Magda metsa metsavendade juurde, kus ta õpib ellu jääma ja hoolitsema mitte ainult enda, vaid ka sõprade eest.

„Tüdruk püssiga“ on lugu vaprusest ja vastupanust, lootusest ja vabaduseihalusest.