Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Raamat anti välja 2014. aastal, kui möödus 10 aastat Eesti liitumisest NATOga. Teos sisaldab artikleid ja meenutusi paljudelt Eesti NATOga liitumise protsessis osalenud inimestelt, kattes perioodi 1991–2004. Raamatus on kaastöid presidentidelt, poliitikutelt, sõjaväelastelt, diplomaatidelt ja teistelt olulistelt osapooltelt, kes kaasa aitasid Eesti teel NATOsse.

Romaani tegevus toimub 1038. aastal Venemaa ühes vürstiriigis ning lõpeb Novgorodi ülestõusuga.

Rudolf Rimmeli luulekogu, mis sisaldab poeemi ja luuletusi.

Pinnakattetaimed panevad aiakujunduses i-le täpi. Nad lisavad aiale ruumi, tekitavad õhulisuse muljet, seovad taimerühmi tervikuks, piiritlevad peenraid. Seejuures on nad otstarbekad. Nende ilus tihe vaip lämmatab umbrohtusid ja on mõnigi kord suurepäraseks muruasendajaks.

Aednik Aarne Kähr on teinud kindla ja praktilise valiku Eestis kasvavatest talvekindlatest pinnakatjatest. Just teie koduaeda sobiva taime leidmist hõlbustavad raamatu lõpus eraldi välja toodud kasvutingimuste ja taimede kõrguste tabel.

Eesti huumori- ja koolilugude klassika. „Kevade“ on eesti kirjanduses märgiline teos. Oskar Luts on loonud tõeliselt kustumatud tegelaskujud. Kes siis poleks kuulnud riukalikust Tootsist, mõtlikust Arnost, tõsisest Tõnissonist, virilast Kiirest või tujukast Teelest? Ei öelda ju asjatult, et igas klassis oma Tootsid, Arnod ja Teeled … Luts jutustab „Kevades“ mõnusa huumoriga Paunvere kooliõpilaste juhtumistest. Loe Kiire ja Tootsi vempudest ristjatsitel ja saunas, ela kaasa kihelkonnakooli poiste ja kirikumõisa noorhärrade võitlustele ning tutvu laiemalt 19. sajandi lõpu värvika koolieluga.

Vähitohtri mälestusi oma elust ja tööst. Elu mõte on suurem kui sa ise – sellise tõdemusega võiks kokku võtta Taimi Vanaselja jutustatud eluloo. Meditsiinidoktor Taimi Vanaselja on aastaid opereerinud ja ravinud vähihaigeid. Onkoloogia on eriala, kus läheb vaja eriti palju kaastunnet, olemaks haigetele toeks, andmaks lootust ka kõige raskemates eluolukordades. Suhtlemine haigega võib aga arstile endalegi olla sageli väga raske. Vähk on haigus nagu teisedki ja ei lõpe tingimata surmaga. Oma isiklike kogemuste varal julgustab ta lugejat seisma silmitsi eluraskuste ja haigustega ja mitte alla andma.

Saksa kirjaniku ja helilooja Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni maagiline jõulujutt loob võrratu ja piduliku õhkkonna, viies lugeja imemaailma, kus hea võidab alati kurja. Muinasjutu noori kangelasi ootavad ees kõige ebatavalisemad seiklused, lahing hiirekuningaga ja teekond nukukuningriiki. See on lugu julgusest, tõelistest imedest, vankumatust sõprusest ja üksteise abistamisest.