Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud
Ilukirjandus
Vaata veelElust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.
Jaanus Tamme luulekogu „1+1“ on autori teine raamat, mis jätkab tema varasemat loomingulist suunda, kuid lisab uusi kihistusi ja tähelepanekuid. Teos on üles ehitatud poeetilisteks mõtisklusteks, kus omavahel põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud motiivid ja inimese sisemiste pingete kirjeldus. Autor toob lugeja ette küsimusi, mis puudutavad nii igapäevast eksistentsi kui ka laiemalt inimsuhteid, pakkudes seeläbi lugejale äratundmishetki ja mõtteainet. Kogumiku pealkiri „1+1“ viitab sümboolselt liitmisele ja ühendamisele, olgu see siis kahe inimese, kahe mõtte või kahe maailma kokkupuude.
Raamat käsitleb inimeste tunde- ja mõttemaailma sõlmpunkte, tuues esile sisemisi vastasseise ja otsinguid. Tamm vaatleb armastuse, läheduse ja üksinduse teemasid, samuti arutleb ta inimese koha üle ühiskonnas ja ajas. Luulekogus vahelduvad intiimsemad, isiklikud tekstid üldisemate, filosoofiliste mõtisklustega, mis puudutavad elu mööduvust ja väärtuste püsivust. Autori kujundikeel on lakooniline, kuid tihe, suunates lugejat süvenema pigem sisusse kui vormilisse kaunisse kõlama.
Jaanus Tamm (1957–2010) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema loomingusse kuuluvad nii luulekogud kui ka jutustused, mille keskmes on inimese sisemaailm ja eksistentsiaalsed teemad. Tamm alustas avaldamist 1980. aastatel ning on tuntud oma lakoonilise ja samas sügava väljenduslaadi poolest. „1+1“ on tema teekonna varasemat etappi iseloomustav raamat, mis kinnitas tema positsiooni eesti luule maastikul.
Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.
Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev.
Trükis koosneb tosinast novellist. Neid kõiki ühendab see, et tegevus leiab aset jõulude ajal. Kuid pühalikku rahu ei oska tegelased saavutada, sest nad jäävad igasuguste probleemidega räheldes oludele jalgu ning mässivad end jaburatesse ja ennekuulmatutesse situatsioonidesse. Tegu oleks justkui lihtsate inimestega, kellel on aga keeruline hingeelu ja kes ei oska ega tahagi normaalselt elada.
Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna „vene“, märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust.
Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa.
Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus.
Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?
Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
Kui surivoodil lebav Mallory palub oma pojal helistada numbril, mis on kirjas lauasahtlisse peidetud paberitükil, ei oska Link midagi arvata, kõige vähem seda, et telefonile vastab Jake McCloud isiklikult. On 2020. aasta hiliskevad. Jake’i abikaasa Ursula on eelseisvate presidendivalimiste favoriit. 28 suvist nädalavahetust alates aastast 1993 toovad lugeja ette loo ühest armastusest, mis piinab ja ülendab, rikastab ja hävitab, kuid ometi ei kustu.
soodukaga
Vaata veelLaboris toodetud haigustekitajast alguse saanud surmatõbi on üle Maa käinud, ent väike rühm inimesi on ellu jäänud koos rohesilmsete ruikaritega, biotehnoloogia abil loodud leebe liigiga, kes peaksid asuma inimeste asemele. Kunagine Jumala Aednike liige ning seente ja mesilaste tundja Toby armastab ikka veel tänavatarka Zebi, kellel on huvipakkuv minevik. Ruikarite tõrges prohvet Lumemees-Jimmy sonib, Amanda on pärast värvisõdalaste rünnakut šokis ja Vandelnokk ihaldab väljakutsuvat Välerebast, kes ripsutab tiiba Zebiga. Samal ajal ähvardavad rünnata hiiglasuured sigaamid ja pahatahtlikud värvisõdalased. Margaret Atwoodi vaimukas, perutava kujutlusvõime ja musta huumoriga pikitud ettearvamatu, põnev ja puhuti naljakas „MaddAddam” viib meid triloogia kahest esimesest osast – „Orüksist ja Ruigast” ja „Uputuse aastast” – tuttavasse düstoopsesse maailma ning annab loole liigutava ja dramaatilise lõpplahenduse.
Kanada tuntumaid, tõlgitumaid ja tunnustatumaid kirjanikke Margaret Atwood (snd 1939) on rohkem kui 40 raamatu autor, kahekordne Bookeri preemia laureaat (2000 ja 2019) ning ka Eestis mitme tõlkega esindatud. „MaddAddam” on tema neljateistkümnes romaan ja samanimelise triloogia viimane osa.
Väikese printsi lummav ja eriline lugu räägib sõprusest, armastusest, hoolimisest ja märkamisest, pakkudes mõtteainet igas vanuses lugejale, nii suurtele kui väikestele. Raamat "Väike prints" on ka suur illustraatorite lemmik. Sellele raamatule joonistas võrratud pildid tuntud itaalia kunstnik Paolo Proietti. Ainult südamega näed hästi.Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.
„Mitte kunagi enam“ sai kuninganna Elizabeth II mantraks pärast printsess Diana traagilist surma. Täpsemalt tähendab see, et kunagi enam ei tohi tekkida „teist Dianat“ – et ühe kuningliku perekonna liikme ülemaailmne populaarsus ületaks ja varjutaks Briti monarhia oma. Jätkates sealt, kus Tina Browni meisterlik „Diana ajaraamat“ pooleli jäi, paljastab „Kuningakoja salajased paberid“, kuidas kuninglik perekond end taas leidis pärast neid dramaatilisi aastaid, kui Diana kuulsus komeedina Windsorite suguvõsa lõhestas. Brown viib lugejad suurepärasele teekonnale läbi skandaalide, armulugude, võimuvõitluste ja reetmiste, mis on viimase kahekümne viie aasta jooksul monarhiat rünnanud. Me näeme kuninganna stoilist kindlameelsust pärast seda, kui lahkusid printsess Margaret, kuninganna-ema ja prints Philip, kes oli tema partner seitsekümmend aastat, ning kuninganna triumfi juubeliaastal, hoolimata perekondlikest muredest. Autor vaatleb prints Charlesi otsusekindlust teha Camilla Parker Bowlesist oma abikaasa, pingeid „erinevate teedega“ Williami ja Harry vahel, Kate Middletoni tõusu ja prints Andrew’ langust ning Harry ja Meghani vapustavat otsust loobuda kuninglikest rollidest. Hoolimata kuningakoja jõupingutustest näib, et „mitte kunagi enam“ on kiiresti saabumas. Tina Brown on Briti monarhiat jälginud ja sellest kirjutanud kolm aastakümmet. Tänu autori juurdepääsule kuningliku siseringi allikatele on tema laiahaardelised kirjeldused tulvil võimsaid paljastusi, hiljuti ilmsiks tulnud üksikasju ning sügavaid teadmisi. „Kuningakoja salajased paberid“ on stiilne, teravmeelne ja erudeeritud raamat ning muudab kindlasti seda, kuidas maailm Briti kuninglikku perekonda tajub ja mõistab. *** „Hiilgav. Tina Brown valdab siseinfot ja kirjutab väga hästi.“ – Leedi Anne Glenconner * Miks Harry ja Meghan kuninglikust perekonnast lahkusid? * Kuidas Charlesi ja Camilla aastakümnetepikkune suhe arenes? * Kuidas tavalisest tüdrukust Kate’ist sai kuningliku perekonna tugisammas? * Mis ootab Briti monarhiat uue kuninga ajastul? „Kuningakoja salajased paberid“ annab vastused kõigile küsimustele ja muudab sinu arusaama Briti kuninglikust perekonnast. „Kuninglike biograafide kuninganna.“ – Sunday Times
Vene rahva vanade kangelaslugude kogumik.
Venelastel on kuni XX sajandini säilinud rohkesti eepilisi rahvalaule. Venemaal kuuluvad nende hulka bõliinad ja ajaloolaulud, kusjuures bõliinad – erinevalt ajaloolauludest – on enamasti ebaajaloolised ning sisaldavad rohkesti fantaasiat ja hüperboole.
Sisu:
- Ilja Muromets,
- Dobrõnja Nikititš ja Aljoša Popovitš,
- Teisi Kiievi vägilasi,
- Novgorodi vägilasi,
- Ajaloolisi laule ja uuemaid bõliinasid.
20. sajandi kroonika. Eesti ja maailm” IV osa jätkab ülevaadet möödunud sajandil Eestis ja kogu maailmas toimunust, hõlmates ajavahemikku 21. jaanuar 1981 – 31. detsember 2000. Eelmise osa viimasteks tähtsündmusteks jäid Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani ametisse vannutamine ning Teherani pantvangikriisi lahenemine. Selle köite, ühtlasi ka sajandi ja aastatuhande lõpetab Vatikani ajalehe esikaas, kus paavst Johannes Paulus II pöördub kõigi kristlaste poole, juhatades inimkonna uude aastatuhandesse. Teose koostamises on osalenud 64 oma ala asjatundjat. Raamatus on rohkem kui 1300 artiklit ja üle 1200 illustratsiooni, mis käsitlevad kahe aastakümne poliitika-, kultuuri- ja spordielu.
Erilisel kohal on Eesti vabanemisega ja iseseisva riigina maailmaareenile astumisega seostuvad sündmused. Eesti taasiseseisvumise kohta puuduvad veel süvauurimused. Kroonik on suutnud üksnes riivamisi puudutada tollaseid sündmusi, mille mosaiikne kogum on seni ajaloolaste poolt läbi töötamata ja analüüsimata ning põhjaliku akadeemilise käsitlusena ilmumata.
Uued tooted
Vaata veelMis joogid on sillibub, hippokras, contentement, chaudeau? Nende ja rohkem kui 100 alkoholivaba joogi valmistamise kohta jagab õpetusi keemiamagister Ants Sossi. Raamat ilmus esmakordselt 1930. aastal.
Andres Herkeli teos „Ajalugu on rikas“ käsitleb Eesti poliitilist ja ühiskondlikku ajalugu, peamiselt 20. sajandi alguse ja keskpaiku.
Noormees satub haldjate maale, temasse armub haldjaneiu. Asi laheneb kas õnnelikult – inimese ja haldja abieluga – või õnnetult: noormees, kellel on juba kallim, ei julge haldjariiki jääda. Esmalt mitte noorsookirjanduseks mõeldud „Suur Meaulnes“ ei paku tänapäeval enam täit rahuldust täiskasvanud lugejale, tänu kõige rohkem ehk oma kergele sentimentaalsusele. Kuid noorsoole peaks „Suur Meaulnes“ huvi pakkuma ka meie ajal, nagu näitab raamatu taaspuhkenud populaarsus ta sünnimaal ja mujalgi maailmas.
Enno Tammeri elulooraamatute kolmas köide, mis sisaldab tema ajakirjanduslikke tekste. Raamat hõlmab arvamusi, hoiakuid, intervjuusid ja publitsikat, mis käsitlevad ühiskonda, poliitikat ja eluolu. Teos valmis autori 50. sünnipäevaks.
Raamatus käsitletakse masinaehituses kasutatavaid lahtivõetavaid liiteid. Esitatakse andmeid materjalide, konstruktsiooniparameetrite, kasutusala, tugevusarvutuste ning tolerantside ja istude kohta. Mõeldud konstruktoritele, kuid on kasulik ka masinaehituserialade üliõpilastele ja tehnikumiõpilastele ning ratsionaliseerijaile.
Käesolevas raamatus selgitab kardioloog Enn Lõuk vanemas eas inimese kehas toimuvaid muutusi ning annab soovitusi, mida ühel või teisel juhul ette võtta. Teades oma võimaluste ja tervisliku seisundi piire, võib eakas inimene olla heatujuliselt reibas ning kasulik perele ja ühiskonnale. Lugegem, tegutsegem ... Veendugem, et ka eakas inimene saab olla optimistlik.