Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ja kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud veel kaks raamatut – „Linnud, loomad ja sugulased“ ning „Jumalate aed“.
„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Just Korful tärkas Gerald Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel. Tema vend Larry, kellest sai mõjukas kirjanik Lawrence Durrell, elas Korful ja teistel Kreeka saartel ka pärast Teist maailmasõda ning kirjutas need oma paljudesse romaanidesse ja reisikirjadesse.
Käesolevas raamatus on ühiste kaante vahel tuntud looduskaitseentusiasti ja loomalugude autori Gerald Durrelli kaks juttu: "Loomaaed pagasis" ja "Parem varblane pihus…". Esimeses loos kirjutab autor ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, mille käigus ta püüdis loomi oma tulevase loomaaia jaoks, ning sellest, kuidas ta otsis kohta, kuhu rajada oma põhimõtetele vastav loomaaed. "Parem varblane pihus..." on lugu autori reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus ta tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis linde ja loomi. Nähtud haruldasi loomi ja linde (ja mitte vähem haruldasi inimesi) kirjeldab G. Durrell huvitavalt, kaasakiskuvalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult.
Eesti lugejale juba hästi tuntud zooloogi ja kirjaniku järjekordne raamat kõneleb loomaaia asutamisest Jersey' saarel ning loomaaedade osast haruldaste loomaliikide kaitsel. See mõnusa huumoriga kirjutatud ladus ja sisutihe raamat pakub huvitavat lugemist kõigile loodusehuvilistele.