"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)

Sisu:

• "Surmalaul"
• "Kirjad sõgedate külast"
• "Ookeani pale"
• "Muhu monoloogid"
• "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
• "Jäine raamat"
• "Jaapani meri, detsember"

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Juhan Smuuli lustakas reisikirjeldus sellest, kuidas muhulased Tallinnasse laulupeole tulid. Humoorikalt on kirjeldatud maainimeste laeva- ja rongireisi suurde linna, ööbimist, laulupeo rongkäiku ja uusi tutvusi.

Juhan Smuuli esimene näidend neljas vaatuses vaimukate ja eluliste karakterite ning inimlike probleemidega.

Poeem Järvesuu küla tublidest brigaadipoistest ning nende astumisest komsomoli.

Mõnusalt muhedad lood muhulaste elust ja tegemistest, mille kirjanik Eesti kirjandusklassikasse kirjutanud. Nüüd on uues kujunduses jäädvustatud Ärni ja Mihkli monoloogid, mis oma aktuaalsust pole tänaseni kaotanud.

Üks Norra mere kiri

Mälestusteraamat "Eesriie avaneb" (1963) ilmus Nõukogude ühiskonna ajutiselt veidi vabamal, Hruštšovi sula ajal ja sai suure menu osaliseks. Autor on tabava pilgu ja muheda stiiliga jäädvustanud peale omaenda elukäigu olulise peatüki meie teatriajaloost rohkem kui poole sajandi vältel. Mari Möldrelt on ilmunud ka mälestusraamat Ruut Tarmost (1971). Eelkõige lava-Tootsina ja endakirjutatud estraadisketšidega "Joosep Tootsi vested" rahva mällu jäänud Mari Möldre (esimesest abielust Mari-Ann (Mizzi) Möller, aastast 1926 abielus näitleja Ruut Tarmoga) sündis 13. oktoobril 1890 Tartumaal Tabivere lähedal Tormi külas rentniku tütrena. Ta õppis Narva apostliku õigeusu kirikukoolis ja von Mohri tütarlastekoolis ning alustas näitlejateed Narva seltsis Võitleja. Seejärel oli ta aastail 1909–1951 vaheldumisi tööl Vanemuises, Eesti Draamateatris ja Estonias, lühikest aega ka Rändteatris ning 1954–1960 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadinäitleja. August Kitzbergi "Libahundi" Mari, esimese Oskar Lutsu "Kevade" lavastuse Joosep Toots, Hugo Raudsepa "Mikumärdi" Mimm Soekarask, auväärses eas kehastatud Polkovniku Lesk Juhan Smuuli samanimelises näidendis on vaid mõned armastatud ja pärast vangilaagrist naasmist jumaldatudki artisti osatäitmised. Möldre laevamehaanikust poeg Caius Möller vangistati 1941. a kevadel Tallinnas, talle määrati laagrikaristus ja ta kadus igaveseks. 1951. a lõpul jõudis järg ka Mari Möldre ja Ruut Tarmoni, kelle osaks sai Nõukogude-vastase agitatsiooni (repertuaari) eest kümneaastane laagrikaristus koos kolmeks aastaks asumisele saatmisega. Mari Möldre vabanes vangilaagrist 1954. a suvel.

Publitsistikakogumik sisaldab kirjutisi Juhan Smuulist, essee "Thomas Manniga Lüübekis", humoristlik-lüürilise tsükli "Kohtumisi kuulsate inimestega" ning reisikirja "Kõrge taevas", milles autor jutustab Kampuchea rahva tragöödiast Pol Pothi režiimi ajal.

Sisukord:

Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"

August Mälk – "Meeste vahel"

August Mälk – "Kaugesõitja naine"

Eduard Männik – "Härraspäev"

August Jakobson – "Tuleviku nimel"

Eduard Männik – "Laeva tee"

Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"

Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"

Ülo Tuulik – "Öö"

Juhan Smuul – "Ookeani pale"

Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"

Teel kompass mõõdab mitmeid ilmakaari,
meid õõtsutavad ookeani veed.
Ja võõraid sadamaid ja võõraid saari
me näeme pikal, pikal mereteel.
Juhan Smuul

Eestlased on aegade vältel olnud mererahvas. See raamat räägib Tapal sündinud eesti poisist Paulist, kes noormeheks sirgudes õppis Tallinna Merekoolis meremeheks ja hiljem laevakapteniks tõusis. Paul Rohtlaane (1930–2020) mälestustes avaneb maailmamerd sõitnud meremehe põnev ja seiklusrikas, tihti väga karm elu. Taustaks maailmas toimunu ja Eesti elu möödunud sajandi teisel poolel. Laevakapten Rohtlaan kirjeldab põnevalt ka aastaid, mis järgnesid pärast riigi iseseisvuse taastamist.

Kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu. Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori perekonnaalbumist.