Tooted

See on romaan hüljatutest 1960. aastate Pariisis: aeglaselt surevast juudimutist Rosast, kes on endine prostituut ja teenib elatist litsilaste hoidmisega; transvestiit Lolast, kes on kunagine Senegali poksitšempion; vanast üksildasest araabia vaibakaupmehest Hamilist, kelle lahutamatu kaaslane on Victor Hugo „Hüljatud"; ning Momost, kes on üks Rosa litsilastest ja teose minategelane. Momo jutustus puudutab ühtaegu valusalt ja koomiliselt vananemise traagikat, holokausti mõjusid, prostituutide ja immigrantide trööstitut elu ning püüdu pageda „heaoluühiskonna" sotsiaalhoolekande ja inimestel mitte surra laskva meditsiini eest.

Ülihuvitav, kergesti loetav, vaimukas ning faktitihe monograafia Venemaa keisrinnast Katariina Suurest. 14-aastase saksa vürstitari saabumine Venemaale, elu ja kombed sel kummalisel maal, masendavad suurvürstinna-aastad tsaarinna Jelizaveta õukonnas, ebaõnnestunud abielu; edasi võimuvõitlus, riigipööre ja keisrinnaks saamine 1762. aastal, valitsemine, sõjad, aga ka intiimsed seigad keisrinna eraelust. Iga esitatud fakti aluseks on Katariina enda või kaasaegsete memuaarid, kirjad või muud dokumendid. Raamatu autor Henri Troyat tunneb – küllap oma vene päritolu tõttu – põhjalikult Venemaa ajalugu ning kujutab seda erakordse värvikusega.

Lauri Leesi saatesõnast: „Küsida prantslaselt, kas ta on lugenud „Kirju minu veskilt“, on sama, mis küsida eestlaselt, kas ta on lugenud „Kevadet“. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine’i ja Daudet’ vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliõpikud kas just õhemad, aga espriilt argisemad küll.

Daudet’ veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provance’i, trubaduuride maale, mille värviküllust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis õppisid ning ka Daudet’ sünnimaad aeg-ajalt külastasid.“

Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil. Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.

Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.