Tooted
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
"Hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.
Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.
Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.
Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.
„Kes näppas minu juustu?" on allegooriline lugu muutustest, mis meist igaüht aeg-ajalt tabavad, olgu siis tööl või eraelus. Selleks muutuseks võib olla uus tööülesanne, tugeva konkurendi ilmumine firma turunišši või hoopis kolimine teise linna. „Kes näppas minu juustu?" on lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu muutustega leppimisest, nendega toime tulemisest ja nende kasutamisest isiklikuks arenguks.
"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."
Sisu:
- Rannar Susi – "Tõnise tööpäev"
- Rannar Susi – "Tulen ikka Su tähtede alla"
- Ao Sammelselg – "Röövlid"
- Rannar Susi – "Päevatee"
- Rannar Susi – "Jaanipäevaks"
- Saima Elgot Halliküla – "Kaev"
- Teno Rebane – "Õhtu"
- Rannar Susi – "Masin"
- Risto Hunt – "Kui kõik ära kadusid"
- Rannar Susi – "Muinasjutt sõnumitoojast"
- Peep Laanet – "Põllusse peidetud varandus"
Rohkete piltidega illustreeritud kristlik lasteraamat. Laste pildipiibel on koostatud mõeldes peamiselt kuue- kuni kümneaastastele lastele. Mida nooremad on lapsed, seda suurem osatähtsus on piltidel võrreldes tekstiga. Selle raamatu pildid on tuttavad neile, kes on pühapäevakoolis vaadanud Diapiibli pilte. Loodetavasti on see rõõmus kohtumine. Aga ka esmakordsel vaatamisel/lugemisel tutvub laps loost loosse Piibli tegelastega nagu filmi vaadates. Tekstid on vaba jutustus Piibli peamistest tegelastest, niipalju kui neid 20 Vana ja 20 Uue Testamendi teemasse mahub. Kõik lood ei ole ranges Piibli järjestuses, samuti mitte Piibli sõnastuses. Eesmärgiks on tuua Piibli tegelased lapsele, tema igapäevasele tegevusele ja keelepruugile lähemale.
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...
Laulan hobuste hingest, nende elust ja tööst,
kodu-põllutöö pingest, koplis veedetud ööst.
Sulas päikeses lumi, puhus lõunapoolt tuul,
algas hobuste suvi juba kevadekuul.
Toitis rõõme ta kehas koplis haljendav mai,
õhtu saabuvas, ehas rõõmaslt hirnatas vaid.
Vili nurmedel võrsus, kasvas elamislust,
käisid adra ees kõrvu, hobud, valge ja must.
Nende astumisjälgi olid teerajad täis,
suureks kasvanud sälgki kopli rohupeal käis.
Helkis kastevees aasa lillerohune pind,
traavis tuultega kaasa seal ta kergelt kui lind.
Aeg nüüd lubas tal olla suurte hobuste seas,
sõprust nautima tulla elu meeldivas eas.
Nõnda saidki kaks hobust, selles põnevas loos,
käia kesköises udus teineteisega koos.