Tooted

Raamatu eessõnas kirjutab autor, et ometi kord on vaja kindlaks määrata oma isik, võimalused, eesmärgid, lõpetada seesmine kodusõda ja anda eluõigust headele algetele meie sees. Raamatu “Aardeleid” tähtsamad peatükid ja alateemad on “Aardeleid”, “Taevariik”, “Kattemullad”, “Jeesus Kristus”, “Jeesuse isik”, “Taevariigis” jt. Raamatu “Aardeleid” eesmärk on saavutada tõe ja oma täiusliku seesmise harmoonia tunnetus.

Vabastagem vaim kammitsaist ja alustagem teekonda mõiste KODANIK olemuse lahtimõtestamisest kodanikeriigi toimimise põhimõtete juurde

“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.

 Sisukord:

• "Neitsi"
• "Arbuja"
• "Hoor"
• "Üksik"

Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma supernimedest ja vastupidi – kui palju teaks maailm eesti džässist. See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele inimestele Anne ise. Kas pühendumine ja loobumine käivad käsikäes?

Käesoleva teose autor sündis ja kasvas Järvamaal Särevere vallas Retla külas. Matkajana, kodu-uurijana, õpetajana, kultuurimaja direktorina, juubelite ja pulmade juhina kogus ta terahaaval killukesi kodukandi ajaloost. Vanarahva mälestuste, arhiivi, muuseumide, kirjanduse ja ajakirjanduse materjalide põhjal valmis uurimisöö Luunja mõisnike elust ja nende suhetest lihtrahva, nimekate inimeste, pastorite, teiste mõisnike, riigitegelaste ning riigijuhtidega aastatel 1503-1919.

Ivan Kuratov (1839-1875), Nöbdinsa Vittor (1888-1943), Sergei Tšavain (1888-1937), Kuzebai Gerd (1898-1937), Ašaltši Oki (1898-1973). Eva Vingiano de Pina Martins saatesõnad (prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff).

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

Räme, vormikindel, ilus, hetkiti pea indrekhirvlik, aga samas tõmbab Merca sellele tundele jälle kohe ilusti vee peale. Võimas luulevalimik ühelt vägevamalt poetessilt

"hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

Vaimukalt ja humoorikalt kirjutatud raamatus viib autor väikese lugeja raamatute maailma, tehes seda sümpaatse ja teadmishimulise isahiire Huberti suu ja silmade kaudu. Lugeja saab ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas läheb väike lugeja koos Hubertiga raamatukogusse ja saab hüva nõu, kuidas seal hakkama saada. Rikkalikult illustreeritud raamat nooremas koolieas õpilastele.

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

Riimiridu aastaist 1997-2006.

"Ja kuidas mul siiani läinud on?" -"Üle ootuste hästi." - "Jah?" muheleb Karin. - "Nojah. Esimesest hetkest peale olete olnud tarmukas ja julge. Helistate võõrale, annate koduse aadressi, istute küsimusi esitamata autosse ja lasete end metsa sõidutada. Elukindlustuslepingut ei julgeks ma küll teiega sõlmida. (Mees naerab.) Olete riskianalüütikute õudusunenägu, aga psühholoogina pean teid tunnustama. Mõõdukas särts kombinatsioonis kuulekusega. Võib vaid ette kujutada, mida te organiseeritud kollektiivina veel korda suudate saata!"

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises "kapteni-raamatus" kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan "Kiikhobune Antverpenist" (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, "Süvameri" (2001) ja "Reis võlgu" (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas "Kapten Kollo".

„Kes näppas minu juustu?" on allegooriline lugu muutustest, mis meist igaüht aeg-ajalt tabavad, olgu siis tööl või eraelus. Selleks muutuseks võib olla uus tööülesanne, tugeva konkurendi ilmumine firma turunišši või hoopis kolimine teise linna. „Kes näppas minu juustu?" on lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu muutustega leppimisest, nendega toime tulemisest ja nende kasutamisest isiklikuks arenguks.

"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt soe ja paras, aga tunni või paari pärast ähvardas kuumus muutuda juba roiutavaks. Ühtlaselt palavad ja kuivad ilmad olid püsinud paar nädalat, ja inimesi hakkas juba tüütama ja väsitama keskpäevane leitsak. Ainult hommikud olid ilusad ja värskendavad. …”

See on raamat "elu võimalikkusest Eesti NSVs". Öeldagu mis tahes – meie ees on vastupanuvõitleja mälestuste raamat. Heinart Sillastu oli üks neid inimesi, kes läbi Nõukogude aja hoidis alal eesrindliku eesti haritlase staatuse. Dr Sillastu suur ja paks raamat kuulub "väikeste elulugude" sarja. Seda lugemaks peab sisse võtma õige häälestuse, et kaasa elada kõik need "traditsioonilised jõulueelsed kohtumised Soome kolleegidega", millest koosneb autori elu (just niisugune võiks olla "Koostööaastates" kirjeldatud eluloosündmuste tüüpnimetus). Aga läbi kõigi nende iseenesest vähetähtsate, pelgalt kodulooliste ja mitteajalooliste sündmuste kumab autori isik – ühe korraliku eesti inimese, õppinud arsti ning avarapilgulise kolleegi isik. Dr. Sillastu raamat illustreerib hoopis uut ajajärku eesti vaimses Résistance’is: kuidas "vaimne välisemigratsioon", koostöö välismaa, eeskätt Soome kolleegidega suutis avada ukse laiemasse, sõltumatusse maailma. See oli vastupanuliikumise uus vorm – "eesrindlik vastupanu"

Sisu:

• Rannar Susi – "Tõnise tööpäev"
• Rannar Susi – "Tulen ikka Su tähtede alla"
• Ao Sammelselg – "Röövlid"
• Rannar Susi – "Päevatee"
• Rannar Susi – "Jaanipäevaks"
• Saima Elgot Halliküla – "Kaev"
• Teno Rebane – "Õhtu"
• Rannar Susi – "Masin"
• Risto Hunt – "Kui kõik ära kadusid"
• Rannar Susi – "Muinasjutt sõnumitoojast"
• Peep Laanet – "Põllusse peidetud varandus"

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

Kogumikku on võetud nii teoreetilisi kui ka impressionistlikumat laadi artikleid, retsensioone, portreesid ja intervjuusid. Varustatud näidendite, lavastuste, filmide ning isikunimede loendiga. Kommenteerinud Andres Heinapuu.

Luululine lullaraamat luulelembelisele.

Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...

Fotokroonika elust ja loomingust.

Ükskõik, kas te olete valmis kohvrid pakkima või otsite lihtsalt inspiratsiooni, avavad selle raamatu leheküljed teie silmad kaunimatele sihtkohtadele, mida sellel planeedil pakkuda on. Alates inimese loodud "kohustuslikest vaatamisväärsustest" nagu Stonehenge, Veneetsia või Tadž Mahal kuni Suure Vallrahu, Monumentide oru või Iguaçu jugade võimsa loodusliku hiilguseni, on "Meie unistuste reisid" hingetukstegev teejuht kõige kütkestavamatesse, romantilisematesse ja unustamatumatesse paikadesse Maal. Alustades Hiiglaste teest Põhja-Iirimaal ning rännates itta, sooritab kogenud reisiajakirjanikja kirjanik Mary-Ann Gallagher ümbermaailmareisi, vaadeldes viitkümmet aukartust äratavat paika. Nende hulka kuuluvad Euroopa lummavad suurlinnad alates munakivisillutisega tänavatega Pariisist ja gooti ajastu Brugge looklevatest kanalitest kuni Barcelona kuulsa La Rambla ja Rooma eepilise arhitektuurini. Avastage Kapadookia loomulikku ilu, Galápagose saarte ja Amazonase vihmametsade rikkalikku ürgloodust ning Yellowstone`i rahvuspargi võimsat maastikku. Või võtke lihtsalt mugavalt istet ning imetlege Petra, Machu Picchi ning Suure Hiina müüri uskumatuid muistseid paiku, mis on läbi imbunud nende ainuomasest ajaloost. Külluslikult, üle saja rabava fotoga illustreeritud "Meie unistuste reisid" nii informeerib kui ka inspireerib meid, esitades põnevat ajaloolist, kultuurilist ja keskkonnaalast informatsiooni. Kasulikud kaardid näitavad täpselt iga paiga asukoha ning pakuvad reisijale praktilisi nõuandeid selle kohta, millal paika külastada, mida seal tähele panna või mida seal ette võtta. Seega, ükskõik kas te plaanite oma elu parimat reisi või sirvite lihtsalt raamatut mugavalt oma kodus, olge valmis võtma ette unustamatu rännak maailma kõige märkimisväärsematesse paikadesse.

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Ruudi Toomsalu raamat on oluline spordiajalooline dokument Eesti kultuuriajaloos ja eriti aktuaalne seoses Eesti kergejõustiku 90-aastase juubeliga 1999. aastal. Raamatus käsitletakse kergejõustikualaseid sündmusi ja ettevõtmisi alates Muinas-Eestist ja Tsaari-Venemaast kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Ruudi Toomsalu on kergejõustikus 15-kordne Eesti meister, 15-kordne Eesti rahvusmeeskonna liige, Eesti rekordite omanik: 100 m jooksus 1935-1958, 200 m jooksus 1933-1958 ja kaugushüppes 1937-1965.

Laulan hobuste hingest, nende elust ja tööst,
kodu-põllutöö pingest, koplis veedetud ööst.
Sulas päikeses lumi, puhus lõunapoolt tuul,
algas hobuste suvi juba kevadekuul.

Toitis rõõme ta kehas koplis haljendav mai,
õhtu saabuvas, ehas rõõmaslt hirnatas vaid.
Vili nurmedel võrsus, kasvas elamislust,
käisid adra ees kõrvu, hobud, valge ja must.

Nende astumisjälgi olid teerajad täis,
suureks kasvanud sälgki kopli rohupeal käis.
Helkis kastevees aasa lillerohune pind,
traavis tuultega kaasa seal ta kergelt kui lind.

Aeg nüüd lubas tal olla suurte hobuste seas,
sõprust nautima tulla elu meeldivas eas.
Nõnda saidki kaks hobust, selles põnevas loos,
käia kesköises udus teineteisega koos.

Meie põhjanaabritel soomlastel on igasuguste nippide kogumisest ja kasutamisest saanud institutsioon. Üle kahekümne aasta on ajakiri Pirkka kogunud ja talletanud nippe igalt elualalt. Välja on arenenud ka omalaadne nipifilosoofia, nn. nipiloogia. Roheline olla on moes. Rohelise mõtteviisi osa on taaskasutus. Seega on igasugused nipid osa rohelisest mõtteviisist, sest nippide eesmärk on heade ja praktiliste mõtete taaskasutus. Enne kuid midagi ära viskad, mõtle hoolega, kuidas seda veel kasutada saaks. Selles raamatus vaatame vanu asju uue pilguga ning õpetame, kuidas lihtsad nipid kergendavad elu ning teevad selle lõbusamaks.

Käesolev raamat on lühendamata-kohandamata ja tehtud ingliskeelse väljaande järgi, mis langeb kokku esmaväljaandega. Tõlkele on lisatud sõnaseletusi, sellegipoolest jääb nii noorele kui täiskasvanud lugejale mõndagi mõistatada ja mõelda, sest "Peeter Paan" ei ole kerge lugemisraamat, küll aga pakub tõelist lugemismõnu.

"Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui" – see feng shui tsoon on seotud esivanematega, lapsepõlve ja kooliaja mälestustega ning töö- ja elukogemustega. Selles tsoonis võivad peidus olla sinu suurimad rõõmud ja hirmud. Kas sa tunned neid? Raamatus käsitletakse perekonna, sugupuu ja mineviku tsooni ebakõla, tasakaalustamise võimalusi ja aktiveerimist."

Teine kogu Lõuna-Eesti hõngulist vana head kodukootud jutukirjandust.

Autorid: Rannar Susi, Valdek Seliste, Enno Värv, Aavo Kahr, Teno Rebane, Anne Sepamaa.

Illustreerinud Anu Mõtshärg. 

Taasiseseisvunud Eestis kerkib alatasa küsimus, kas oleme valmis vastu võtma seda, mida avanenud maailm pakub. Rida avastusi alates 20. sajandi teisest poolest on tugevalt kõigutanud nii Charles Darwini kui ka ajaloolaste ja arheoloogide loodud maailmapilti. Giidide ja reisijuhtide teadmised kipuvad jääma möödunud või ülemöödunud sajandisse; on neid, kes ei soovi muutustest midagi teada. Ent just muutuvast maailmast käesolev raamat kõneleb. Kasutades kuulsa rännumehe Marco Polo reisiraamatu sõnu on "Ränduri teejuht ja turisti käsiraamat" kirjutatud neile, "kellel on soov tundma õppida eri inimtõuge ja kaugete maade iseärasusi,... teada saada võõraste maade elust ja kommetest". Ühelt poolt on vaatluse alla võetud riigid ja rahvad, keda meiega seob ühine ajalugu. Siin on meie lähemad ja kaugemad naabrid. Teiselt poolt, – kõik me rändame muutuvas maailmas, – kogu meie elu on rännak. Tule Sinagi reisile, kaugetele ja lähedastele maadele, avardame maailmapilti.

Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab.

"Ja Romeo kargas taastärganud rõõmupuhangus jälle jalgele ning lõi valjusti huilates tantsu lahti, samal ajal kui metskits oja äärde kõndis, et ennast värske veega kosutada. Ta ojal jõi, oli muretu ta meel, ja ta ei aimanudki, et on lõpp ta eluteel. Sest kütikuul ta tappis sama tund ja elu oli läinud, nagu näinuks ta vaid und."

Sisukord: Sissejuhatuseks Zum Geleit Muhu mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch von der Insel Mohn Muhu mõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch von der Insel Mohn Maasi mõisa maaraamat (1569-1570) Landbuch vom Hofe Masik Saaremõisa maaraamat (1570-1571) Landbuch vom Amt Holmhof

Kogumik luulevormis palveid.