Tooted

Mida kujutab endast inimese "mina"? Kuidas kujuneb ja muutub individuaalse eneseteadvuse struktuur ja sisu kultuuriajaloos ning isiksuse arenguprotsessis?

Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) on üks neid suurkirjanikke, kes on eesmärgiteadlikult loonud aforisme. Selle zhanri poole pöördus Goethe kuuekümnendates aastates küpse mehena, kellel eluvaated selginenud. Seetõttu on tema aforismilooming peaaegu täiesti vaba vastuoludest. Goethe oli veendunud, et maksiimidel on oma osa isiksuse kujundamisel, et oluliste asjade selgeksmõtlemine ja neile täpse sõnastuse andmine edendab isiksust, ning et tung nähtuste olemust avada ja põhimõtteid avastada on osa inimloomusest. Aforismid pole Goethele olnud eesmärk omaette, oluline on sisu, mille täpne ja lakooniline vormimine päädis aforismis.

Vabastagem vaim kammitsaist ja alustagem teekonda mõiste KODANIK olemuse lahtimõtestamisest kodanikeriigi toimimise põhimõtete juurde

“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.

 Sisukord:

• "Neitsi"
• "Arbuja"
• "Hoor"
• "Üksik"

Eesti džässi esileedi Anne Erm nimetab oma armastuseks number üks muusikat ning on öelnud sedagi, et džässifestivalid on tema elu. Kui Anne Erm poleks omal ajal Jazzkaart tegema hakanud, kui palju teaksid eestlased siis maailma supernimedest ja vastupidi – kui palju teaks maailm eesti džässist. See raamat kõnelebki sellest, mida õigupoolest tähendab kutsumusele elatud elu, mida tähendavad Annele inimesed tema ümber ja teda ümbritsevatele inimestele Anne ise. Kas pühendumine ja loobumine käivad käsikäes?

Šāntideva kirjutas "Bodhitšarjāvatāra" umbes aastal 700 ja see kujunes mahajaana budismis väga autoriteetseks tekstiks. Seda loeti ja selle õpetuste kohaselt püüti oma meelt parandada I aastatuhande viimastel sajanditel Indias. Hiljem on see raamat suures aus olnud Nepalis, Tiibetis, Mongoolias ja Burjaatias, vähemal määral ka Hiinas.

Rainer Maria Rilke oli eelmise sajandi üks suuremaid luuletajaid, kes alustas oma kümne "Duino eleegia" kirjutamist 1912. aastal vürstinna Marie von Thurn und Taxis-Hohenlohe külalisena Duino lossis ja valmis said nad 1922. aastal Švetsis Muzot' väikelossis. Rööptekst saksa keeles.

XX sajandi lõppedes tähistasime Eesti kergejõustiku 90 aasta juubelit. 2003 võime öelda, et üheksakümnene on ka meie kümnevõistlus. Esimesed jõukatsumised Eesti kergejõustiku paraadalaks kujunenud kümnevõistluses leidsid aset ja ala esimene rekord fikseeriti Tallinnas 1. juunil 1913. Lisaks ajaloolisele ülevaatele meie kümnevõistluse üheksakümneaastasest teekonnast, mahukale statistikale, rikkalikule fotomaterjalile ja biograafiatele sisaldab "Eesti kümnevõistlus läbi aegade" ka valitud lõike autori varasematest kirjutistest.

Eesti lennunduse ajaloo tõsisem uurimine sai alata alles siis kui arhiivide uksed ka tavakodaniku jaoks avanesid ning enne 1940. a lennanud meeste-naiste perekonnaalbumeid ei pidanud enam peidus hoidma. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kellel on huvi nii ajaloo kui ka lennunduse vastu. Seni avaldamata pildimaterjal ning väljavõtted pressiteadetest viivad lugeja keskkonda, kus kasvasid ja tegutsesid Eesti lennupioneerid.

Ivan Kuratov (1839-1875), Nöbdinsa Vittor (1888-1943), Sergei Tšavain (1888-1937), Kuzebai Gerd (1898-1937), Ašaltši Oki (1898-1973). Eva Vingiano de Pina Martins saatesõnad (prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff).

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.

Miks naerab inglane iga nalja peale kolm korda? Erkki Kõlu ja Peeter Tulviste koostatud valimikus Inglise naljadest saab ettekujutuse sellest, miks, mille üle üldse ja kuidas inglane naerab. Ja Eesti lugejal on ka garanteeritult väga lõbus.

Räme, vormikindel, ilus, hetkiti pea indrekhirvlik, aga samas tõmbab Merca sellele tundele jälle kohe ilusti vee peale. Võimas luulevalimik ühelt vägevamalt poetessilt

"Hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.

Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.

Nüüd oli Hirvekütil uus, täiesti meeleheitlik plaan. Loobunud mõttest põgeneda läbi metsa, jooksis ta otsemat teed mööda kanuu poole. Ta teadis, kus see asub, ja kui tal õnnestuks sinna joosta ning pääseda püssikuulide eest, oleks edu kindlustatud. Ükski sõjamees ei olnud kaasa võtnud püssi, mis oleks jooksmist takistanud, ning Hirvekütti ähvardas ainult mõni lask naiste või suuremate poisikeste ebakindlatest kätest. Pealegi võttis suurem osa poisse samuti tagaajamisest osa. Näis, et kõik oli soodne selle plaani elluviimiseks. Joosta tuli kogu aeg allamäge ning noormees tormas kiirusega, mis tõotas peatset lõppu kõigile tema pingutustele.

Romaanis avab autor lugejate meeled ka tänapäeva keerulises maailmas leiduvale headusele ja ilule. Ta osutab meie kasutamata võimalustele ning näitab, mida kõike suudavad meie mõttejõud ja kujutlusvõime.

Raamatus on esindatud 19. sajandi vene luuletajad.

Vaimukalt ja humoorikalt kirjutatud raamatus viib autor väikese lugeja raamatute maailma, tehes seda sümpaatse ja teadmishimulise isahiire Huberti suu ja silmade kaudu. Lugeja saab ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas läheb väike lugeja koos Hubertiga raamatukogusse ja saab hüva nõu, kuidas seal hakkama saada. Rikkalikult illustreeritud raamat nooremas koolieas õpilastele.

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

Riimiridu aastaist 1997-2006.

Ainulaadne probleemidelahendaja maailmakuulsalt feng shui eksperdilt Lillian Toolt jagab 168 nõuannet edu saavutamiseks kõigis eluvaldkondades alates kodust ja suhetest välimuse, heaolu ja karjäärini. Autor annab nõu, kuidas rakendada oma kodu ja aia positiivset energiat, kuidas parandada kristallide abil oma armuelu, kuidas lihtsate vahenditega juhtida edukalt firmat ning the karjääri. Kaunilt illustreeritud raamat pakub igakülgset infot, mida te vajate selleks, et muuta ümbritsev keskkond paremaks ning võiksite rõõmu tunda heast tervisest, jõukusest ja olla õnnelik.

„Kes näppas minu juustu?" on allegooriline lugu muutustest, mis meist igaüht aeg-ajalt tabavad, olgu siis tööl või eraelus. Selleks muutuseks võib olla uus tööülesanne, tugeva konkurendi ilmumine firma turunišši või hoopis kolimine teise linna. „Kes näppas minu juustu?" on lihtsalt ja köitvalt kirja pandud lugu muutustega leppimisest, nendega toime tulemisest ja nende kasutamisest isiklikuks arenguks.

"Igaüks meist on ju osake loodusest ja selle valitseja. Kuid et olla looduse hea valitseja ja tubli peremees, peame loodust mõistma, peame lähenema talle pieteeditundega, südamega. Ka metsale. Tuleb tunnetada metsa hinge, saada metsast elamusi. Siis tekib ka armastus metsa vastu, kogu looduse vastu."

Kaunis on kodujärv, suur veekogu kaskede ja pärnadega idapoolsel kõrgel kaldal. Ta on uhke ja salapärane biotoop ehk elupaik paljudele kaladele, putukatele, veelindudele ja taimedele. Kaldarohtu peidetud allikate ääres kasvavad konnarohud, õitsevad soovõhad ja lõhnavad kalmused. Järve sinine helk on värske ja nooruslik ning päike paistab siin hellusega. Järve sinine värvus tuleneb sinisavist, mis järve põhjas. Kuid see tuleb ka lasuursest kodutaevast, mis temas peegeldub, ja sinivetikatest, mis järvevees kasvavad, ja ka kaldapuude rohelus heidab sinna juurde oma toonid. Kustas Põldmaa sündis 4. veebruaril 1897. a. Läänemaal. Käinud mitmes koolis ja pedagoogilistel kursustel, hakkas ta juba 20-aastaselt õpetama teisi. Täiendades pidevalt oma teadmisi aianduse, põllumajanduse ja bioloogia vallas, kujunes ta tunnustatud loodusloo õpetajaks, kellel õpilasi kodumaa igas kandis. Osava sule ja haarava sõnaga on ta meie loodusele juurde võitnud palju sõpru ning enesele hulgaliselt austajaid.

Mälestustekogumikus "Kõnekad kümnendid. Saku 1980‒2005" annab autor lahedalt mitmekülgse ülevaate noorsooelust Sakus, aleviku elukorraldusest ja arengutest. Lugeja saab ehedalt osa koolielu põnevatest lehekülgedest aastail 1982‒1991. Autor kirjeldab pöördeliste aastate seiklusi kaasahaaravalt, meenutab linnalähedase aleviku unikaalseid detaile, tutvustab Saku värvikaid isiksusi, kes noortele eeskujuks.

See on raamat "elu võimalikkusest Eesti NSVs". Öeldagu mis tahes – meie ees on vastupanuvõitleja mälestuste raamat. Heinart Sillastu oli üks neid inimesi, kes läbi Nõukogude aja hoidis alal eesrindliku eesti haritlase staatuse. Dr Sillastu suur ja paks raamat kuulub "väikeste elulugude" sarja. Seda lugemaks peab sisse võtma õige häälestuse, et kaasa elada kõik need "traditsioonilised jõulueelsed kohtumised Soome kolleegidega", millest koosneb autori elu (just niisugune võiks olla "Koostööaastates" kirjeldatud eluloosündmuste tüüpnimetus). Aga läbi kõigi nende iseenesest vähetähtsate, pelgalt kodulooliste ja mitteajalooliste sündmuste kumab autori isik – ühe korraliku eesti inimese, õppinud arsti ning avarapilgulise kolleegi isik. Dr. Sillastu raamat illustreerib hoopis uut ajajärku eesti vaimses Résistance’is: kuidas "vaimne välisemigratsioon", koostöö välismaa, eeskätt Soome kolleegidega suutis avada ukse laiemasse, sõltumatusse maailma. See oli vastupanuliikumise uus vorm – "eesrindlik vastupanu"

Sisu:

• Rannar Susi – "Tõnise tööpäev"
• Rannar Susi – "Tulen ikka Su tähtede alla"
• Ao Sammelselg – "Röövlid"
• Rannar Susi – "Päevatee"
• Rannar Susi – "Jaanipäevaks"
• Saima Elgot Halliküla – "Kaev"
• Teno Rebane – "Õhtu"
• Rannar Susi – "Masin"
• Risto Hunt – "Kui kõik ära kadusid"
• Rannar Susi – "Muinasjutt sõnumitoojast"
• Peep Laanet – "Põllusse peidetud varandus"

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

Rohkete piltidega illustreeritud kristlik lasteraamat. Laste pildipiibel on koostatud mõeldes peamiselt kuue- kuni kümneaastastele lastele. Mida nooremad on lapsed, seda suurem osatähtsus on piltidel võrreldes tekstiga. Selle raamatu pildid on tuttavad neile, kes on pühapäevakoolis vaadanud Diapiibli pilte. Loodetavasti on see rõõmus kohtumine. Aga ka esmakordsel vaatamisel/lugemisel tutvub laps loost loosse Piibli tegelastega nagu filmi vaadates. Tekstid on vaba jutustus Piibli peamistest tegelastest, niipalju kui neid 20 Vana ja 20 Uue Testamendi teemasse mahub. Kõik lood ei ole ranges Piibli järjestuses, samuti mitte Piibli sõnastuses. Eesmärgiks on tuua Piibli tegelased lapsele, tema igapäevasele tegevusele ja keelepruugile lähemale.

Raamat sisaldab intervjuusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õpetajatega:

• Aarne Üksküla
• Meeli Sööt
• Rudolf Allabert
• Kalju Komissarov
• Jaan Tooming
• Andres Ots
• Tõnu Tepandi
• Martin Veinmann
• Kaie Mihkelson
• Lembit Peterson
• Priit Pedajas
• Merle Karusoo
• Kaarin Raid
• Maret Mursa
• Anu Lamp
• Ingo Normet

Idee teha Lavakunstikooli 50. sünnipäeva puhul just selline intervjuuraamat on pärit praeguselt koolijuhatajalt Ingo Normetilt. Põhimõtteliselt on see järg 2001.aastal valminud "Lavastajaraamatule" – ka seal oli vestluste aluseks üks ühine küsimustik, millele erinevad inimesed on vastanud erinevalt. Siin on intervjuud teatripraktikutega, kes on lavakoolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Välja arvatud kaks erandit: Kaarin Raid ja Ingo Normet, kes õppisid küll Moskva GITISes, kuid on õppejõududena tegutsenud juba Tallinnas, meie lavakoolis. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas. Vastajate valik ja järjestus on tehtud ajatelge silmas pidades, et tekiks läbilõige viiekümnest tööaastast, sellest, mis lavakoolis olnud alatine ja katkematu, ning sellest, mis siin mitme põlvkonna jooksul muutunud on.

Intervjuud:

• Laine Mäg
• Peeter Tammearu
• Anne Türnp
• Elmo Nüganen
• Hendrik Toompere
• Kärt Tomingas
• Jaanus Rohumaa
• Katri Aaslav-Tepandi
• Indrek Sammul
• Peeter Raudsepp
• Tiit Ojasoo
• Mart Koldits

Luululine lullaraamat luulelembelisele.

Maya kannatab unetuse all. Ta proovib kõike, et saaks vaid paar tundigi magada. Sõprade ja spetsialistide nõuannetest ega videoteraapiast pole abi. Ei aita ka ShopChanneli videoteraapia ega parimate kavatsustega kursused. Kui armastatu Maya maha jätab, sest too on täiesti kontrollimatu, kaovad kõik pidurid pealt. Öösiti käib ta puhtalt frustratsioonist inimesi üles ajamas.

Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947. a. lõpukuudel. Seda aega - Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu - võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo Arget teab, mis teda väljaandmisel ees ootaks. Ainsa pääsnuna ei tea ta aga ette oma vabaduse kallist hinda...

Fotokroonika elust ja loomingust.

Ükskõik, kas te olete valmis kohvrid pakkima või otsite lihtsalt inspiratsiooni, avavad selle raamatu leheküljed teie silmad kaunimatele sihtkohtadele, mida sellel planeedil pakkuda on. Alates inimese loodud "kohustuslikest vaatamisväärsustest" nagu Stonehenge, Veneetsia või Tadž Mahal kuni Suure Vallrahu, Monumentide oru või Iguaçu jugade võimsa loodusliku hiilguseni, on "Meie unistuste reisid" hingetukstegev teejuht kõige kütkestavamatesse, romantilisematesse ja unustamatumatesse paikadesse Maal. Alustades Hiiglaste teest Põhja-Iirimaal ning rännates itta, sooritab kogenud reisiajakirjanikja kirjanik Mary-Ann Gallagher ümbermaailmareisi, vaadeldes viitkümmet aukartust äratavat paika. Nende hulka kuuluvad Euroopa lummavad suurlinnad alates munakivisillutisega tänavatega Pariisist ja gooti ajastu Brugge looklevatest kanalitest kuni Barcelona kuulsa La Rambla ja Rooma eepilise arhitektuurini. Avastage Kapadookia loomulikku ilu, Galápagose saarte ja Amazonase vihmametsade rikkalikku ürgloodust ning Yellowstone`i rahvuspargi võimsat maastikku. Või võtke lihtsalt mugavalt istet ning imetlege Petra, Machu Picchi ning Suure Hiina müüri uskumatuid muistseid paiku, mis on läbi imbunud nende ainuomasest ajaloost. Külluslikult, üle saja rabava fotoga illustreeritud "Meie unistuste reisid" nii informeerib kui ka inspireerib meid, esitades põnevat ajaloolist, kultuurilist ja keskkonnaalast informatsiooni. Kasulikud kaardid näitavad täpselt iga paiga asukoha ning pakuvad reisijale praktilisi nõuandeid selle kohta, millal paika külastada, mida seal tähele panna või mida seal ette võtta. Seega, ükskõik kas te plaanite oma elu parimat reisi või sirvite lihtsalt raamatut mugavalt oma kodus, olge valmis võtma ette unustamatu rännak maailma kõige märkimisväärsematesse paikadesse.

Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.

Raamat annab ülevaate Järva vallas Järvamaal asuva Eistvere külaga seotud inimestest ja nende tegemistest ning sündmustest läbi ajaloo peegelduse. Kirja pandud külaelanike mälestused aitavad meil mõista ajaloo kulgu ja vanavanemate eluolu külas. Vaatamata aastate jooksul kahanenud inimeste arvule külas on Eistveres säilinud palju majapidamisi. Külas on majapidamisi, kus jätkub suguvõsade järjepidevus, siiski suur osa Eistveres elavatest inimestest on siia tulnud hiljem ning on endised elamud taastanud või uued ehitanud. Mitmed talumajad on aastate jooksul erinevatel põhjustel hävinud. Tänasel päeval on Eistvere külas koos suvekodudega 33 majapidamist.

Ruudi Toomsalu raamat on oluline spordiajalooline dokument Eesti kultuuriajaloos ja eriti aktuaalne seoses Eesti kergejõustiku 90-aastase juubeliga 1999. aastal. Raamatus käsitletakse kergejõustikualaseid sündmusi ja ettevõtmisi alates Muinas-Eestist ja Tsaari-Venemaast kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Ruudi Toomsalu on kergejõustikus 15-kordne Eesti meister, 15-kordne Eesti rahvusmeeskonna liige, Eesti rekordite omanik: 100 m jooksus 1935-1958, 200 m jooksus 1933-1958 ja kaugushüppes 1937-1965.