Tooted
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Seikluslik jutustus ukraina kuuenda klassi õpilastest, kes sõidavad suvevaheajaks maale, et bioloogia tunni jaoks putukaid kollektsioneerida. Ühe metsajärve kohta räägitakse, et seal elab koletis. Poisid otsustavad asja kontrollida.
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu "Koduaja tuul" (1982). Kõrb hobune lumme viskub öötaeva all, heidutet Linnuteest. Ta rakendi keerab kummuli - lumme variseb jäätunud ajaja-mees. Loom hullunult valus viskleb ürgvalguse külma kiirguse ees.
Sellesse raamatusse on koondatud Kerttu Rakke tuntumad tekstid, mis on ka varem kusagil ilmunud kas siis raamatukaante vahel või ajakirjanduses. Sellepärast kannabki raamat pealkirja "Kordustrükk".
Sisu:
- "Kalevipoeg"
- "7 päeva"
- "Kevadväsimus"
- "Kivised unenäod"
- "Nagu iga teinegi"
- "Noore õpetaja hommik"
- "Sadamas"
Raamatus on kolm juttu.
Nendest esimene, "Olga Mõõgakandja lugu" käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega, õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist Venemaale elama läheb. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud.
Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".
Billy Graham (s. 1918) on vaieldamatult 20. sajandi suurim äratusjutlustaja ja kristluse levitaja. Tema meetodiks on nn. "crusade" - ristiretked maailma linnades. 1984. a. jutlustas BG Tallinnas. BG ei eelista ühtegi kirikut, aga ta õpetab kõikjal inimese isiklikku pöördumist Jumala poole. BG raamatutest eesti keeles on välismaal trükituna ilmunud "Rahu Jumalaga", "Inglid" ja "Jeesuspõlvkond".
"Ma ei kirjuta teoloogidele ega filosoofidele, vaid tavalistele inimestele. Mu eesmärk on edasi anda selge arusaamine uuest elulaadist, mida pakkus tundmatu galilealane kaks tuhat aastat tagasi," kirjutas Billy Graham esimese väljaande eessõnas.
"Teekonda Rahemäkke" võib lugeda mõningal määral "Loheja pilve" jätkuna – kordub juuditeema ja ka varasemast tuttavad tegelased. Samas on lisandunud vormiline mängimine, fragmentaarsus, eri vaatepunktide vaheldumine, ajaplaanide segunemine. Vaheldub ka fiktsioon ja isiklikud lapsepõlvemälestused, lugu saadab iselaadne müstiline alatoon. Pilteri tekst on intensiivne ja kaasahaarav, mälestuspildid on selged ja detailsed. Oma kirjutusviisilt on Pilter eesti kirjanduses erandlik, esilekerkiv ja vaieldamatult nauditav.
Lauri Pilter avaldas 2004. aastal romaani lühijuttudes "Lohejas pilv", mis sai Betti Alveri debüüdipreemia ja samal aastal pälvis ta ka Friedebert Tuglase novelliauhinna. Eesti Ekspressi arvustuses leiti, et "Pilter kirjutab justnagu korralik (maailmatasemel) klassik".