Tooted
Loomulikult teavad kõik, et päkapikud on olemas. Seda teab iga lapski. Aga vale on arvata, et päkapikud elavad ainult siin, meie kõrval. Kõikides maailmajagudes – kõikjal kus on inimesi on ka päkapikke. Tegelikult on neid veel kaugemalgi. Olen Sulle jutustanud ühe loo, milles päkapikud üle maailma tulid kokku Jõulude päästmiseks.
Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.
"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik
Enam kui kümmekonna aasta pikkusele uurimistööle toetuvas monograafias käsitleb Chris Bellamy ajaloo suurima ja võikaima maa- ja õhusõja ajalugu. See oli absoluutne sõda, milles mõlemad pooled püüdsid jäägitult hävitada oma vastase, mistõttu mõlemad loobusid peaaegu kõigist tavapärastest piirangutest, mis muidu iseloomustavad „tsiviliseeritud“ riikide sõjalisi konflikte. Aastail 1941–1945 suutis Nõukogude Liit lõpuks hävitada sõjas, mida tänini nimetab Suureks isamaasõjaks, suurema osa Natsi-Saksamaa ja tema liitlaste maa- ja õhujõude. See oli Teise maailmasõja kõige otsustavama tähtsusega saavutus ning Bellamy üksikasjalik ülevaade kõneleb meile sellest nii Nõukogude kui ka Saksa poole pealt vaadatuna, sealhulgas pikast perioodist 1939. aasta augustist 1941. aasta juunini, mil Saksamaa ja Nõukogude Liit olid liitlased.
Tuginedes rikkalikule materjalile, mis on tulnud päevavalgele pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ja heale sõjaliste ja poliitiliste strateegiate tundmisele, kujutab „Absoluutne sõda“ endast kahtlemata selle ajaloo julmima kokkupõrke üht põhjapanevamat käsitlust.
Chris Bellamy omandas magistrikraadi sõjauuringute alal Londonis King’s College’is ning doktorikraadi Edinburghi ülikoolis. 1990. aastal sai temast ajalehe Independent sõjakorrespondent ning ta kirjutas reportaaže nii Lahesõjast, Bosniast kui ka Tšetšeeniast. 1997. aastal pöördus ta tagasi akadeemilisse maailma ning temast sai Cranfieldi ülikooli lektor, hiljem kaitseuuringute instituudi juhataja ning alates 2010. aastast on ta Greenwichi mereinstituudi direktor. 2008. aastal võitis ta „Absoluutse sõja“ eest RUSI Westminsteri sõjanduskirjanduse auhinna.
Olukorrast väljumiseks on üks tee, võtta olukord omaks, mõtestada, sõnastada olukord, tekitades nii uue olukorra, kus eelmine enam ei kehti. Siia juurde tekib küsimusi, nt kas avada õllepudel, see esimene, kas muuta reaalsust? Olukorda see ei muuda, üks õllepudel jääb ikka viimaseks, kas ühes olukorras pesitseb mitu olukorda.
Tühistades, omaks võttes, kuhu olen nüüd jõudnud. kas peaksin helistama ja rääkima viiulikontserdist, mitte helistama või rääkima millestki muust. Mida see muudab, reaalsust, enesetunnet, eimiskitki?
Mitu päeva järjest võib külmast väriseda, arvestamata ümbritsevat temperatuuri? Keha ei arvesta, ons see surm. Kas peaksin võtma, et maailm väriseb (surma olukorra korral).
Lõdiseda, mitte inkubeeruda, vabiseda, vappuda, kraadiklaasi kadumise korral mitteteadvusel olles.
Kas mittereaalsus on erinev, kui üks joob õlut ja teine veini? Reaalsuse erinevuse korral üks marihuaanat ja teine kohvi. Mitte-humaniseerumise korral üks kassikonservi ja teine porgandit. Kumb akt on mittehumaansem?
Tekib küsimusi päädes.
Kas Teil külmetavad vahel jalad? Kas Teie ema oli halb inimene? Kas Te tahaksite olla lillemüüja? Kas Te tahaksite vahel vigastada kedagi teist või iseennast? Kas Te arvate, et Teie isa oli halb inimene? Kas Te tahaksite hasartmängus võita või kaotada?
Tekib ju küsimusi?
Ma arvan, et Teil on tihtipeale olnud õigus.
Kas olukordade muutmise korral tuleb tühistada jäägitult, mõtestamisel jäägitult mõtestada, jne.
Miks või kas? Üks või sama?
Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha.
Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunuke on vene turist.
Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles.
Sisenevad korterisse.
"Kas siit kukkus alla meesterahvas?" küsitakse.
"Siit," vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti.
"Ja kuidas see juhtus?"
Daam pajatab: "See oli nii. Mina, nagu meil kombeks tutvusin temaga lennujaamas ja kutsusin ta enda poole. Tema, nagu neil kombeks, tegi ettepaneku astuda enne kusagilt läbi ja juua üks naps. Läksime poodi.
Mina, nagu meil kombeks, tegin ettepaneku osta pudel viskit ja kaks pudelit soodavett. Tama, nagu neil kombeks, ostis kaks pudelit vodkat ja pudeli portveini.
Tulime siia minu poole. Mina nagu meil kombeks, rüüpasin nelikümmend grammi. Tema, nagu neil kombeks, jõi kõik pudelid tilgatumalt tühjaks.
Seejärel. nagu meil kombeks, tegin ma ettepaneku voodisse minna. Tema, nagu neil kombeks, tahtis poodi minna ja veel joodavat osta. Siis aga tuli koju mu abikaasa.
Mina, nagu meil kombeks, tahtsin külalist talle tutvustada, aga tema, nagu neil kombeks..."
Mis "neil" kombeks on, loe sellestsamusest raamatust.
Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.
Politseis ja mitmes eriteenistuses töötades rajas Kalle Klandorf kümnetest inimestest koosneva agentide võrgu ja osales paljude Eestit vapustanud kuritegude uurimisel. Salateenistuste omavahelises võitluses sattus ta ka ise korduvalt tagaaetava rolli.
Siin raamatus räägib ta mõlemast poolest: nii elust jälitaja kui ka jälitatavana. Kuidas Klandorf agente värbas ja nendega iga päev töötas? Milliste vahenditega hoidis ta korda 1980. aastate lõpus prostituutide ja ärikate mekaks olnud Viru hotellis? Millega tegeles Savisaare valitsuse ajal Toompea eriteenistus? Kuidas Venemaa sõjaväeluure taasiseseisvunud Eestis kanda kinnitada püüdis ja mis infot andis venelastele topeltagent Ants? Milliseid teenuseid osutas skandaalne eradetektiivibüroo SIA? Mis sundis Klandorfi Eestist põgenema?
Raamat on eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava ajaloolise triloogia kolmas osa. Varem on ilmunud "Jumalad lahkuvad maalt" ja "Toone tuuled üle maa". Selle Ain Kalmuse ajaloolise romaani peategelane on Tähvend ja peamine sündmuspaik Lemmu asemel hoopis Hiiumaa. Tähvend alustab nagu puhtalt lehelt (uus tegelane, uus koht, uus aeg) ja saarlaste orkestreeritud ülestõusuga (1222-1224), millega Maa vaenlastest puhtaks tehti. Triloogia põhiteesiks osutub tõdemus, et rahvas või hõim on igavene, maa kosub pärast sõdu ega vannu alla, lootust peab olema.
"Kuldlootos" on paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud klassikaline hiina romaan, mille tegevus toimub XII sajandil ja keskendub rikka liiderdaja Hsi Meni ja tema kuue naise armuseiklustele. Romaanis on rohkesti avameelseid erootilisi stseene, mille kirjeldamisel on autor jäänud hea maitse tasemele.
Sisukord:
Nelja ja lõpmatuse vahel. Hannes Varblane
Kursi Suur Illusioon. Rainer Vilumaa
Mõtteid Kursi koolkonnast. Liisa Veer
Peeter Allik
Albert Gulk
Ilmar Kruusamäe
Priit Pangsepp
Marko Mäetamm
Reiu Tüür
Imat Suumann
Külli Suitso
Priit Pajos
Albert Gulk
Kursi Koolkonna mälestused
Prantsuse 19. sajandi kirjanduse igihaljas tähtteos. Pealispindselt päris lihtne lugu provintsiarsti noorest nägusast naisest, kes pettub juhmivõitu mehes, rikub abielu, laostab perekonna ja mürgitab end. Sügavamas mõttes aga sõgeromantiliste unelmate ja lääge argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.
Jidišikeelse kirjaniku romaan "Marienbad" räägib Poola juutidest. Autor kujutab 19. ja 20. sajandi vahetuse Poola väikelinnade ja juudi keskklassi elu suurepärase humoristina, kasutades tuntud juudi slängi, mis on ääremärkustena lugejale ka ära tõlgitud.
Šolem Aleichem'i tuntuim teos on "Piimamees Tevje". Raamat "Marienbad" annab neile, kellele meeldib "Viiuldaja katusel", taas suurepärase võimaluse juudi huumorile kaasaelamiseks.
"Kiire elutempo sunnib meid ühel hetkel otsima lahendust, mis aitaks taastada ja hoida kontrolli oma töö ja isikliku elu üle. Heaks abimeheks sealjuures on Praktiline ajajuhtimine, mis jagab põhjalikku ja kasulikku infot ajajuhtimise teemal.
Raamatu autoriks on kogenud koolitaja Ardo Reinsalu, kes võrdleb ajajuhtimist tabavalt auto juhtimisega. Liikluses peame loomulikuks, et järgime liikluseeskirju ning omame juhilube. Ajajuhtimise puhul on samuti oluliselt lihtsam sihile jõuda, kui võtame omaks kindlad reeglid ning õpime üksteisega arvestama.
Ardo Reinsalu poolt raamatusse kogutud ajajuhtimise reeglid on lihtsas ja selges keeles, homoorika alatooni ja ilmekate näidetega kirja pandud. Raamat ei tee lugejale ettekirjutusi, vaid laseb igaühel leida just temale sobiva ajajuhtimise viisi. Autori väitel võimaldab ajajuhtimine tegeleda õigemate asjadega ja olla efektiivsem, lisaks aitab see liikluseeskiri määrata prioriteete ja valida sadade sissetulevate tegevuste seast välja just need õiged, mis viivad meid lähemale meie pikaajalistele eesmärkidele.
Raamatust on abi, kui:
Tunnete, et vaba aega võiks rohkem olla
Tööl on inimesi või olukordi, mis raiskavad teie aega
Elu tempo on pidevalt kiirenev ja raske on kõigega toime tulla
Õpiksite mõne uue oskuse kui selleks oleks ainult aega
Tervisespordiga ei jõua tegeleda kuna selleks ei jätku aega"
Käesolev folkloristlik kogumik sisaldab põhiliselt valiku Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis lähiminevikus ette kantud uurimusi, mõned neist küll tugevasti laiendatud kujul, täiendatud uusimate uurimistulemustega, nagu A. Krikmanni töö.
Sisukord:
Saateks
P. Ariste - Veidi keelelisest ümberlülitumisest rahvalauludes
E. Ernits - Muukeelsetest mugandustest eesti folkloorist
H. Keem - Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest
P. Kippar - Eesti loomamuinasjuttude vahekorrast vanapgana-muinasjuttudega
A. Krikmann - Statistilisi vestlusi populaarsemaist läänemeresoome vanasõnadest
O. Kõiva - Eesti pulmalaulude esitamistavadest
A. Loorits - Rahvapärimus ja tõelus (Ühest eesti kerjusnaise tütrest, kellest sai paruniproua)
R. Põldmäe - Rahvaluulekoguja Tõnu Võimula
I. Rüütel - Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi
K. Salve - Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis
I. Sarv - Püsiv sõnaühend folklooriks
U. Tedre - Rahvaluule tänapäevani
R. Viidalepp - Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus
Tänane Raplamaa on kombinatsioon mitmest ajaloolisest Eesti piirkonnast – idaosa on ajalooline Harjumaa, lääneosa – osa vanast Läänemaast. Lõunas lisanduvad “tükikesed” ajaloolisest Pärnumaast. Seetõttu on maakond nagu vana ja paljuharuline põlispuu, mis kõigest hoolimata püsib oma kohal, paljuharulise ja mitmekesisena võtmaks vastu tormituuli ja kuuma päikest.
Raplamaa loodus – põllumaade “saarde” metsade-rabade vahel ja taga, isoleerivad jõeteed – on läbi aegade säilitanud iseolemise, ise hakkama saamise, peremeheks olemise soovi. See mõtteviis on toonud kaasa kohalike meeste valmisoleku opositsiooniks ja oma õiguse taga ajamiseks kuni avaliku vaenuseni välja.
Suletus ja avatus, iseolemine ja edasipüüd, ühtsus läbi mitmekesisuse on märksõnad, mis iseloomustavad Raplamaad.
Öeldakse, et igaüks peab oma risti ise kandma.
Raplamaa on maakond erinevate mõtete ja mõjutuste, tegemiste ja mittetegemiste, ideede ja tulemuste ristteel.
Läbi aegade on siinsed inimesed toimetanud tõe ja õiguse ja vabaduse nimel, võideldes sageli kõige ja kõigiga. Oli see siis maarahva mäss rõhujate vastu Jüriööl, vasallide korduvad mässud piiskoppide vastu, mõisameeste mäss ja võitlus rootslaste vastu Liivi sõja ajal, talupoegade mäss 1858, kohalike elanike võitlused/mässamised 1905, vastupanu 1941 või metsavendlus II maailmasõja järel.
Ka pöördelistel 1990. aastatel läks Rapla maakond sageli oma teed, vaieldes pealinnaga ja sealsete võimul olijatega.
Mässamine ja iseolemine on Raplamaal veres. Ja sageli peab ta selle pärast ka kannatuste teel oma risti kandma. Aga ikka lootuses paremale ja helgemale maailmale.
Ja selle nimel tasub mässata!
Tipperdingeli noor krahv Melchior peab pärast tüli isaga kodunt lahkuma ning saab kaasa vaid kolm vanaisalt päranduseks jäänud asja: sadula, sule ja pasuna. Nende abil tuleb tal tagasi võita suguvõsa maavaldus, aga peagi selgub, et see ei ole sugugi lihtne ülesanne.
Põnevat sündmustikku saadavad Melchiori sõprade, ketserist munga Balthasari ja alkeemiku Alexiuse arutlused hea ja kurja olemusest.
Esmakordselt 1991. aastal ilmunud romaan on üks esimesi kodumaise fantasy tippteoseid, mis kuulub vaieldamatult Eesti seikluskirjanduse kullafondi.
Ameerika kirjanik Frances Mayes jutustab kaasahaaravalt ja inspireerivalt sellest, kuidas ta endale Itaaliasse kodu lõi. Pärast järjekordset reisi Itaaliasse ei suuda Frances lakata mõtlemast Toscanas asuva poollagunenud, ent imeilusa Bramasole-nimelise villa peale. Nii teebki ta midagi pealtnäha täiesti arulagedat ja ostab maja ära. Raamatus kirjeldab ta nii vaevalisi remonditöid kui ka suurt avastamisrõõmu, mida ta koges selle kauni maakoha ja kohalike inimestega kokku puutudes. Tõelise gurmaanina pakub ta lisaks põnevaid retsepte itaaliapäraste roogade valmistamiseks.