Tooted
See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.
Isak Dinesen (1885-1962), s. Karen von Blixen-Finecke sündis Taanis Jüütimaal. Pärast abiellumist oma nõoga siirdus noorpaar Keeniasse, kuhu rajati kohviistandus. Aafrikas veetis Karen Blixen kokku seitseteist aastat (1914-1931) ja see ajajärk oli mitmeti saatuslik. Siin koges ta Euroopast erinevat mandrit oma elulaadiga ja rahvastega, siin võitles farmi püsimise eest, siin leidis armastuse ja sõpruse, ent kaotas tervise, farmi ja lõpuks ka armastuse.
Taani naasnud, pühendus Karen Blixen kirjandusele, millega oli tegelenud juba Kenyas ja varemgi. Esimesed jutud on kirjutatud 1907-1909.
Sisu:
Isak Dinesen
Kamante ja Lulu
Hüvasti, farm
Karen Blixen. Minu elu motod
Gerd Lütken. Põud Ngongis. Karen Blixeni loomingu lähtekohti
Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003
Anne on töötanud kogu elu hooldajana. Paari aasta pärast saab ta 50-aastaseks. Ta on lahutatud, kaks last elavad oma elu. Ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek minna Pariisi. Seal vajab seltsi Frida, suurilmadaam. Raamat räägib nende kahe naise kohtumisest ja nende nii erinevast minevikust. Mõistagi mahub nende vahele ka mees.
Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.
Oleme osakesed uhkest eksperimendist nimega Euroopa Liit, aga kui palju me teda tegelikult tunneme? Teos on mõtteliseks jätkuks Martin Kala koostatud kogumikele "Eesti mütoloogiad" ja "Uued mütoloogiad", milles vaagitakse tänase Eesti enesekuvandi ja koha üle Euroopas.
"Kaardile kandmata" on raamat ühe tavalise inimese erakordsest saatusest. Kaardile kandmata olid vangilaagrid, kuhu viidi, kalmud, millesse maeti, inimesed, kes omastest sunniviisiliselt lahku löödi ja kellest paljud on tänaseni teadmata kadunud. Autori mälestusteraamat pakub kindlasti huvi juba sellepärast, et reetjatest on Eestis seni vähe kirjutatud.
Aasta on 1900. Euroopa väikelinn, kus kõik tunnevad kõiki. Nii on igal sammul kadedust, armastust, armukadedust, meelekibedust, viha, hirmu, hoolivust, õelust ja totrust.
Ja kõike muud, millest koosneb meie igapäevane elu...
Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.
Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.
"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.
Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier'd topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia kadumist ja kardab armastatud tütre Sandy võõrdumist, kellest talle pärast abikaasa surma on saanud viimane abi üksinduse vastu. Sandy on armunud noorde moodsasse autorisse, kelle romaan seisab müügitabelite eesotsas, samas kui Boisier' oma seal üldse ei esinegi.
Henry Troyat, Prantsuse Akadeemia liige ja Goncourt'i preemia laureaat (1938), on üks vanimaid ja ka viljakamaid prantsuse tegevkirjanikke.
Kunstirahva akadeemia" I osa on Heino Kiige mõneti põnevgi reportaaž ühest kultuurielu sündmustereast, mis seni avalikkuse eest üsnagi varjul olnud. Kuue kunstiala aktiivsed inimesed loovad mittetulundusühingu seaduse alusel Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia. Kuna eraalgatus ei leia rahalist toetust, muudab see akadeemia end initsiatiivgrupiks, kes taotleb Riigikogu seaduse kaudu avalik-õiguslikku Eesti Kaunite Kunstide Akadeemiat, mis oleks analoogne Teaduste Akadeemiale. Vaatluse all on ka üritused akadeemia algatamise eelsest ajast: kultuurikogu ja sinine erakond. Kõik kokku pildigalerii inimestest.
Dokumentaalromaan 1997-2009 "Kunstirahva akadeemia II" on Heino Kiige mõneti põnevgi reportaaž ühest kultuurielu sündmustereast, mis seni avalikkuse eest üsna varjul olnud. Kuue kunstiala aktiivsed inimesed loovad mittetulundusühingu seaduse alusel Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia. Kuna eraalgatus ei leia rahalist toetust, muudab see akadeemia end initsiatiivgrupiks, kes taotleb Riigikogu seaduse kaudu avalik-õiguslikku Eesti Kaunite Kunstide Akadeemiat, mis on analoogiline Teaduste Akadeemiale.
„Mehed naistega“ räägib Mollyst, kes peab Kesk-Lääne ülikoolis loenguid Hemingwayst, ja tema abikaasast Jimist, keda huvitavad lisaks James Joyce'ile ka naiskirjandusüliõpilased. Samuti räägib see Nick Adamsist, mehest, kes näeb välja täpselt nagu Hemingway.
Müütide ja elu vahel tekkiv ebakõla ongi see, mis Manuel Puigi kui kirjanikku huvitab: ükski tegelane ei suuda end oma unistuste läikpilti sisse sobitada. Rääkimata unistustest - isegi kannatada ei oska nad! "Mingitud musikestes" ekspluateerib autor üht maailmakirjanduses kõige enam kasutatud "kannatuse klišeed", nimelt tuberkuloosihaigust koos kõige juurdekuuluvaga: piinav köha, higi otsaesisel, verised taskurätikud... Aga romantilist surmaga võitlejat ning kannatuste trotsijat Juan Carlosest ei saa, ta jääbki keskmiselt tahtejõuetuks tüübiks, kes iga haigusnähu peale paanikasse satub ning ei kõhkle ladumast oma murekoormat mõne järjekordse naissoost ohvri õlgadele. – Marin Mõttus
Hando Runneli sissejuhatusest:
Tänane raamat Konstantin Pätsist toetub suures mahus K. Pätsi enese kirjadele, mälestuskildudele, elupilte ettetoovatele või tema riigimehelikke samme selgitavatele kõnedele, aga ka avaldustele või dokumentidele, mis polemiseeriva peategelasega ning tema eluga. Raamat keskendub kõige enam isiku enese ümber, kes elab ja tegutse ja võitleb ja kannatab mingi temale selguses paistva sihi poole temale antud ajas.
Raamat sisaldab ka:
- Konstantin Pätsi poliitiline ideestik / Eduard Laaman
- Konstantin Päts 60-aastane / Jaan Tõnisson
- Härra peaministrile riigivanema ülesannetes / J. Kukk, A. Piip, J. Teemant, J. Tõnisson
Käesolev tekstikogumik koondab endas aastatel 2006–2010 peamiselt Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes ilmunud kolumne.
Barbi Pilvre on kolumnist, Tallinna Ülikooli õppejõud, psühholoogiamagister (2000) ja poliitik (SDE). Pilvre on 1980ndate lõpust alates kirjutanud ja toimetanud artikleid ühiskonna ja inimese suhetest, võimukasutusest, kihistumisest, sotsiaalsest õiglusest, meediast, naistest, meestest, soolisest võrdõiguslikkusest, avalikust ruumist.
Heino Kiik on oma mälestustes jõudnud noorukiikka. Sõda puudutab noormehe elu juba väga lähedalt. Ise ta küll sõtta minema ei pea, aga lähevad mitmed ta koolikaaslased Mustvee gümnaasiumist ja sõbrad Tammessaare külast. Samuti jääb kool pooleli – Mustvee gümnaasiumist tehakse laatsaret ning kooli ajal Heino "teine kodu" Kõivu pansion pommitatakse maatasa. Heino püüab haridusteed jätkata Tallinnas, kuid sellest ei tule midagi välja, ta saab tööd hoopis "Talurahvalehe" toimetuses. Et Heino haridust väga tähtsaks peab, astub ta oma vanema venna Mihkli eeskujul Räpina aianduskooli ning hiljem Tartu ülikooli geograafiat õppima. Tutvust tuleb teha ka KGB-ga – Heino isa Jaan Kiik viiakse Siberisse ning ka Heinol endal tuleb uue võimuga tegemist. Raamatust saab hea ettekujutuse sõjajärgsete aastate olukorrast pealinnas ja Tartu üliõpilase elus.
Sisukord:
- Monelle'i sõnad
- Monelle'i õed:
- Egoist
- Ihar
- Perversne
- Petetu
- Metsaline
- Ustav
- Pühendatu
- Unistaja
- Armu leidnu
- Tundetu
- Ohverdatu
- Monelle:
- Tema ilmumisest
- Tema elust
- Tema põgenemisest
- Tema kannatusest
- Tema kuningriigist
- Tema ülestõusmisest