Tooted

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja „Aktuaalne kaamera“. Või märgilised üksikhetked, nagu „Täna 25 aastat tagasi“ ja „Horoskoop“. Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

 

Siia raamatusse on koondatud 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgast moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid ja kuidas on võimalik jõuda vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondadest ja inimestest.

Arheoloogia, nagu ka kõik teised teadused, on dünaamiline ja pidevalt muutuv. Nii ei saagi loodud tõlgendusi võtta lõplikena ning uute teadmiste lisandudes või hoopis arheoloogide endi maailmavaate ja teoreetiliste lähtekohtade ümberhindamisel võivad muutuda ka tõlgendused. Siingi raamatus on mitmeid näiteid, kus aastakümneid püsinud tõlgendustele on lisandunud hoopis uued arusaamad. Uued uurimismeetodid ja kiiresti arenevad tehnoloogiad võimaldavad muidu „tummadest“ arheoloogilistest leidudest teada saada senisest palju põnevamaid lugusid. Loodetavasti näitab see raamat lugejatele, et ei ole olemas igavaid leide ja ka üksik potikild võib jutustada midagi täiesti uut.

Tõnno Jonuks (snd 1974) on arheoloog. Ta on oma senistes uurimustes keskendunud mineviku religioonidele, viimastel aastatel on põhirõhk kandunud esemeuurimustele. Tegeleb samuti Eesti loodususundi kontseptsiooniga, eriti selle ajalise mõõtmega. Tartu ülikoolis õppis Jonuks vastavatud usuteaduskonnas ning seejärel lõpetas filosoofiateaduskonna ajaloo osakonna. Ta on tegelenud ka Skandinaavia viikingiaegse religiooniga ja tõlkinud vanaislandi keelest. Praegu töötab Jonuks Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadurina.

Kristiina Johanson (snd 1980) on arheoloog. Tema peamine uurimisvaldkond on kiviaeg ning viimastel aastatel on ta uurinud Eesti tulekivileidude geoloogilist päritolu. Lisaks sellele huvitab teda, kas ja kuidas on võimalik uurida maagiliste praktikate kajastumist ning maagilisi esemeid arheoloogias. Praegu töötab ta Tartu ülikoolis arheoloogia teadurina.

 

Filmikriitik Tristan Priimägi on valinud nende kaante vahele 101 Eesti filmi, mis annavad meie rohkem kui saja-aastasest filmiloost värvika läbilõike. Raamat aitab lugejal tõlgendada neid filme ajalises kontekstis, toob võrdlusi üleilmsete tähtteoste ja suundumustega, tunnustab arengut, uudseid mõtteid ja filmitehnilisi võtteid, puistab fakte ja põnevaid kaadritaguseid lugusid, selgitab seoseid ja viskab vihjeid, intrigeerib edasi mõtlema ja vanu filme uue pilguga uuesti vaatama. Raamatu filmiregistrist võib leida peaaegu 500 pealkirja ja isikunimede registrist ligi 800 nime.

 

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

 

Selles raamatus ei räägita mitte ainult sõjalis-poliitiliste liikumiste ja rahvaülestõusude juhtidest, kes võitlesid rahvusliku ja sotsiaalse rõhumise vastu. Siin on esindatud ka fanaatilised üksikterroristid, ebasoosingusse sattunud kirikuhierarhid, usuvoolude ja majanduse reformaatorid, silmapaistvad teadlased ja kirjanikud, kes heitsid väljakutse traditsioonilistele teaduslikele, eetilistele ja filosoofilistele arusaamadele, väejuhid, kellest saatuse tahtel said poliitikutest mässajad…

Albumis saab läbi ajalooliste fotode ja viimaste Vanalinna Päevade reportaažide elada kaasa ainulaadsele õhustikule, osadusele ja rõõmule, millest ammutab oma jõu nüüd juba veerand sajandit kestnud rahvapidu. Albumis saavad sõna ka mitmed läbi aegade Vanalinna Päevade korraldamist juhtinud inimesed.

Raamatus "314 meetrit vabadust" räägitakse lühidal ja kujundlikul moel Teletorni sünni ja taassünni lugu, mille taustaks ja läbivaks teemaks üldine eesti rahva vabadusepüüdlus läbi aegade (lisaks graafiline ajatelg). Raamat algab 1991. aasta pöördeliste sündmuste kirjeldamisega, jutustatakse Nõukogude ajast ning torni taasavamisest ja seal aset leidvatest sündmustest.

Esimesed kirjalikud ülestähendused viinast Eestis pärinevad 1485. aastast, mil pruulijate Revali Suurgildi poolt anti välja seadus, mis keelas linnalähedaste asulate elanikel linnas viina müüa. Seda aastat loetakse piirituse valmistamise algusaastaks Eestis. Müügiks võisid viina valmistada üksnes Suurgildi liikmed, kaupmehed ja nende lesed. Raamat annab ülevaate piiritusetootmise ajaloost Eestis minevikus ja kaasajal.

MTÜ Loodusajakiri käivitas uue raamatusarja Looduse Raamatukogu. Aastal 2012 ilmub neli järgmist raamatut. Raamatusari toetub ajakirjades Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul pikemat käsitlust leidnud teemadele. Raamatu "Aasta puud" koostaja Ann Marvet: "Taasiseseisvumise esimese kümnendi isamaaliste meeleolude ajel sugenes muude algatuste kõrval soov valida oma rahvuslinnu, -lille ja -kivi kõrvale ka rahvuspuu. Ajakirja Eesti Loodus lugejate lemmikuiks osutusid kadakas, kuusk, mänd ja pärn, ent lõplikku valikut teha oli raske. Ja siis, 1995. aastal, soovitas professor Viktor Masing rahvuspuu asemel järgida põhjanaabrite eeskuju ning valida igal aastal üks puuliik – puude perekond, et sellega lähemalt tuttavaks saada. Esimene aasta puu (1996) oli kadakas, temale järgnesid kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab (2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010) ning perekonnakaaslased jalakas ja künnapuu (2011)." Raamatu "Aasta puud" 1. osa ilmus 2011. aasta juunis, mis käsitles aasta puid 1996–2002. Raamatu 2. osas leiate aasta puud aastail 2003–2011. Iga puu – puude perekonna kohta on raamatus üks pikem ja paar-kolm lühemat artiklit, mõned pildilood – huvitav pilt seletava tekstiga – ning lõpuks n.ö viitelood sisukatest artiklitest, mida kuidagi ei õnnestunud kokku suruda. Väljapääsuna sai nopitud neist mõned huvitavad faktid ning lisatud täisviide artiklile Eesti Looduses – lugejaile, kelles kirjapandu uudishimu äratas.

Ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest ja skandaalidest Eestis ja maailmas.

Käesolev raamat käsitleb toaahjude, pliitide ja kaminate konstruktsioone, materjale, tüübi valiku aluseid ning ehitamist. Ühtlasi on selgitatud soojuse levikut ja mitmesuguste kütuste põlemist ning antud juhiseid ahjude ja pliitide kütmiseks. Põhiline osa raamatust käsitleb kütteseadmete konstruktsioone, nende kujundamist ja ehitamist. Veel kirjeldatakse korstnapühkimistöid, kütteseadmete remonti ja nende ehitusvigade kõrvaldamist. Määratud kõigile, kes tegelevad ahjude, pliitide ja kaminate kavandamise, ehitamise ning kasutamisega.

Teine, ümbertöötatud ja täiendatud trükk

Lapsest noorukiks kasvamise teekond on inimese elu kõige imelisem ajajärk. Toimunud muudatused mõjutavad inimese suhtumist ja mõtlemist. Need võivad muuta meeldimisi või vastumeelsusi, tuju, unemustreid ja temperamenti. Teismeline hakkab uuel moel maailma nägema ja teiste inimestega suhtlema. Ta tahab teha oma otsuseid ise, ootab iseseisvust, välja arenevad uued soovid, ta võib hakata riske võtma ja tema unistused ja püüdlused valmistavad teda ette täiskasvanu eluks. Pole üllatav, et noore inimese tunded võivad olla ülevoolavad, tekitada võõristust ja olla vahel ka etteaimamatud. Teekond teismeea algusest täiskasvanuks võib olla käänuline ning see kogemus on meeliülendav, segadusseajav ja vahel ka hirmutav. Niisama emotsionaalne on ka teismelise lapse vanemaks olemine. See raamat on abiks ja toeks teismelistele ja nende vanematele. Et noorukiiga oleks positiivsem ja nauditavam kogemus.

Raamatusse "Laulu-ja tantsupidu päevapiltidel." on valitud tippfotograafide jäädvustatud hetked ja meeleolud unustamatust peost.Tänavune XXVI laulu- ja XIX tantsupidu sündisid aja puudutusest. Raamatus on suvise laulu- ja tantsupeo puudutused, päevapiltidel talletatud aja lugu. Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhi, Aet Maatee sõnul tarvitseb vaid võtta kätte mahukas fotoraamat "Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel" ning peo puudutused on jälle siin, meie keskel. Tsitaadid on eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Menu Kirjastus ja Nikon Nordic AB Eesti filiaal koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA-ga.

7. detsembril 1999 Tallinnas toimunud konverentsi "Eesti lähiajaloo metodoloogilisi probleeme" materjalid.

Sisukord:

• Saateks
• Pertti Grönholm "Jutustus ja argumentatsioon. Diskursianalüüs nukogude ajalookirjutuse kriitilises lähivaates"
• Kalervo Hovi "Rahvusvaheliste suhete ajaloo metodoloogiast"
• Kalev Katus "Neli kildu rahvastikuteaduse metodoloogiast"
• Anu Mai Kõll "Majandusajaloo metodoloogiast"
• Priit Pirsko "Arhiivinduse metodoloogilisi sõlmküsimusi, eriti lähiajaloo kontekstis"
• Enn Tarvel "Ajaloolase analüüsist"
• Nimeregister

Menukate aimeraamatute autori Graham Hancocki esimene ilukirjanduslik teos "Ajarännak", mille sündmustik hargneb rööbiti 21. sajandil ning kiviajal, pajatab inimkonna tasandil toimuva hea ja kurja vahelise kosmilise konflikti loo.

Kui 21. sajandi Los Angelesest pärit tasakaalutu teismeline Leoni tajub uimasti üledoosi tõttu surmalähedast kogemust, kandub tema hing nüüdismaailmast 24 000 aasta tagusesse paralleelmaailma. Seal põimub tema saatus noore naise Ria omaga, kes võitleb elu eest raevukate illimanidega, keda juhatab inimkonna hävitamist ihaldav vägev deemon Sulpa. Neidudel peab kurjuse jõudude alistamiseks jätkuma söakust tungida kummalistesse paikadesse, alistada oma kõige sügavamad hirmud ja pidada võitlust, milleks nad polnud kunagi valmistunud...

Autori kolmas luulekogu ("Baile Átha Cliath", 2005 ja "Kaktuste puiestee", 2007) annab tunnistust tema luule teisenemisest ja seda ka vormilisest küljest. Eelmiste kogudega võrreldes on vähenenud kirjanduslike allusioonide ning impressionistlike looduseelamuste osakaal, suurenenud urbanistlike mitmetähenduslike motiivide kasutamine. Emakeele ja kirjanduse õpetajana töötades on autorile avatud temast nooremate hingemaailm, nende uued suhtlemismoodused ja sellega seotud kõrvalnähtused. Endiseks on aga jäänud autori luulekeele helgus, värsi kergus ning elegantsus.

Mis juhtub, kui su elu ainsa hetkega pahupidi pööratakse? Kui su kaasa või laps sinu enda silme all õhku haihtub? Kas nad võeti taevasse või juhtus midagi muud, mida on veelgi raskem selgitada? Ja kuidas tuleks pärast säärast muserdavat sündmust oma eluga edasi minna? Nende küsimustega seisavad silmitsi elanikud Mapletoni linnakesest, kust kadus ära sadakond inimest.

Fantaasiaraamat "Allikahaldjas" põhineb eesti mütoloogial ning on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale. Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased. Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis.

Tom Ripley on noor mees, kes tahab New Yorgis raha kokku ajada, tehes seda vahendeid valimata. Kui rikas Herbert Greenleaf pakub peategelasele võimalust sõita Itaaliasse, et veenda tema ülbet poega Ameerikasse naasma, näeb Ripley selles rikastumisvõimalust. Kõrge elatustaseme nimel on mees valmis ka käed veriseks tegema.

Isetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elIsetute päralt on maailm – see on Stefan Kleini uue, meie mõtteid ja tegusid muutva raamatu hämmastav kvintessents. Sest uusimad uurimused ei näita kõige ausamaid inimesi mingil juhul kõige rumalamatena. Vastupidiselt meie argiuskumustele käib egoistide käsi nimelt ainult lühiajaliselt paremini. Pikemas perspektiivis on edukad need inimesed, kes pingutavad teiste heaolu nimel. Sest mitte ainult konkurents, vaid ka koostöö on evolutsiooni liikuma panevaks jõuks. Arusaamine heast ja kurjast on meile kaasa sündinud. Stefan Klein teeb kütkestava läbilõike aju-uurimise ja geneetika, majandusteaduste ning sotsiaalpsühholoogia aktuaalsetest tulemustest. Ta näitab, millised seadused otsustavad meie elus edu ning ebaedu üle. Ja ta kirjeldab, miks inimlik kooselu ning teiste parem käekäik kuuluvad meie sügavaimate vajaduste hulka. Teiste eest hoolitsemine kaitseb meid mitte üksnes üksinduse ja depressiooni eest. Pigem teeb isetus meid õnnelikumaks ja edukamaks – ning nagu on tõestatud, tagab meile koguni pikema elu.

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Viktor Amani (1912–2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose "En bok om Estlands svenskar" I köites. Ülevaates kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda

Autor on koondanud poeetilisse valimikku seni trükis avaldamata luuletusi, laulusõnu ansambli "Mahavok" muusikutele, luuletusi näidenditest "Hiiglane ja printsess" ning "Viie peaga lohe", laulusõnu muusikalist "Tähtede poole" (muusika Urmas Lattikas), rock-ooperi "Hing ja Iha" (muusika Heini Vaikmaa) ning monolooge näidendist "Kloun", lisaks kolm lühijuttu.

Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.

Minu arvates on iga maailmas ettetulev probleem seotud rikkis suhetega, kus meil jääb puudu armastusest Jumala, teiste inimeste või iseenda vastu. Kui me ei sea oma suhteid korda, siis jääb järele väga vähe, millele oma elu rajada. Dean Sherman on oma praktikas puutunud kokku paljude noortega. Tema käest on küsitud lihtsaid ja keerulisi küsimusi armastuse, seksi ja inimsuhete kohta. Mis on meeldimise and ja mida see minu jaoks tähendab? Kui kaugele ma võin minna? Kuidas ma saan õigesti ja Jumalale meelepäraselt suhelda oma sõpradega? Kuidas rajada oma elu kõige tähtsam suhe kooskõlas Jumala mõistlike ja armastavate käskudega? Kuidas vabaneda vanadest seksuaalsusega seotud pattudest? Milline on Jumalale meelepärane suhe? Dean Sherman annab julged ja põhjalikud vastused neile ja paljudele teistele küsimustele. Ta ulatab abikäe ka nendele, kellelt filmid, ajakirjad ja internet on röövinud kõik illusioonid armastuse kohta.

Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees?

"Armukadeduse eksperdi" lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. "Jo Nesbø "Armukadeduse eksperdi" lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus." – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Mõistega "baltisakslane" tähistatakse Eestis ja Lätis elanud saksakeelseid inimesi. Laiemalt tuli see sõna kasutusele alles 20. sajandi algul, kuid sellegipoolest käsitletakse baltisakslastena ka siinmail varasemal ajal elanud sakslasi.

Baltisakslased kujutasid endast eestlaste kõrval ja nendega koos elanud saksa keelt kõnelnud inimrühma oma kultuuri ja saatusega.

Käesolev kataloog praotab ukse Eesti muuseumides leiduva rikkaliku baltisaksa kultuuripärandi juurde. Esemete valikul on keskendutud baltisaksluse kõrgajale 18.-19. sajandile ja 20. sajandi algusele.

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.

Leonid Brežnevi nimega on seotud terve ajastu Nõukogude riigi ajaloos, mis järgnes Nikita Hruštšovi voluntaristlikule valitsemisajale. Autor jälgib Brežnevi elukäiku, tema tõusude ja mõõnadega kujunemislugu ning saamist NLKP peasekretäriks, faktiliselt kogu NSV Liidu ainuvalitsejaks, aga ka tema vaimset ja füüsilist kuhtumist. Meie eest käib läbi möödunud sajandi teise poole nõukogude partei- ja riigitegelaste kirev plejaad, näeme, kuidas nad tegid karjääri ja milline võimuvõitlus nende vahel käis, millised olid nende elutingimused.

Mletšin on harutanud meie jaoks lahti kommunistliku partei ja ühtlasi riigi võimustruktuuride toimimise mehhanismi, millest vanematel inimestel ju oma kogemuste najal mingi ettekujutus oli, noorematele on aga täiesti tundmatu. Pealegi näitab autor meile seda süsteemi seestpoolt ja detailides, mis nõukogude tavakodanikule oli mõistagi kättesaamatu.

Ajakirjaniku ja kirjaniku Leonid Mletšini (s. 1957) nimi ei ole meie lugejale võõras, tema kahe raamatu "Välisministrid. Romantikud ja küünikud" ning "KGB. Riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused" tõlked eesti keelde on tõsist huvi äratanud.

Äriraamat, mis lahutab meelt ning on kasulik nii suurtele kaubamärkidele kui ka noortele firmadele.

"Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“ Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju. Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat' et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enamasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly me ju peaaegu ei tunne neid.

Eesti keele miniteatmik on mõeldud kasutamiseks kõigile, kellel on vaja meenutada mõnd meie emakeele põhiküsimust või -teemat. Arvestades olukorda, et õpikud antakse iga kooliaasta lõpus ära, võiks miniteatmik olla käepäraseks abimeheks õpilastele põhikooli vanemast astmest alates. Sellest lähtudes on ainet käsitletud võimalikult lihtsalt ja teatmikul on praktiline kallak.

Sisu: Sissejuhatus Setete levik ja paksus Stratigraafia Pleistotseen Holotseen Geomorfoloogia Aluspõhja pealispind Kesk-Pleistotseeni pinnamood Viimase jäätumise pinnamood Holotseeni pinnamood Maavarad The Map of Estonian Quaternary Deposits. Summary Карта четвертичных отложений Эстонии. Резюме

Siit leiab meelepärast lugemist merendusspetsialist, merehuviline või ka isik, kes juhuslikult nende asjade peale satub. Nagu meremehed ütlevad, ulatuvad raamatu teemad tõepoolest vöörist ahtrisse, kus vaadeldakse päevakajalisi probleeme, aga räägitakse ka seiklustest kaugetel ookeanidel ning meie merenduse rikkalikust ajaloost.

„Eesti loitsud“ toob lugejateni põhjaliku ja põneva käsitluse kunagiste eestlaste maailmapildist ja usust sõnas peituvasse jõusse. Loitsud olid osa igapäevaelust, et kõik tegemised kulgeks soodsas suunas. Oli vaja õigeid sõnu, et edendada, parandada, tõrjuda, kaitsta, tänada, paluda, mõjutada, sajatada, ennetada. Loitse lausuti, et päike paistaks või vihm sajaks parajal ajal, et peletada haigusi või võita kellegi armastust. Oli sõnu, mida oskas ja võis lausuda igaüks, aga ka tõeliselt võimsaid ja salapäraseid, mida teadsid vaid valitud. Loitsupärimus endisel ja ehedal kujul pakub ka tänapäeval äratundmisi – kasvõi lapsele loetud loitsu „varesele valu, harakale haigus“ näol, mis mõjus toona sama tõhusalt kui nüüdki.

 

Mets - see on omamoodi täiuslikkuse ime. Iga sekund tekib või muutub metsas midagi, sest loodus ei tunne oma loomingu lõpetatust. Metsal on omad eksistentsiseadused, mida ta on aastasadu viimistlenud ning olukordadele kohandanud. Nagu maailmas pole kaht sarnast nägu või iseloomu, nii pole ühenäolisi puid ega metsi. Metsa eriline võlu peitub tema kordumatuses.