Tooted

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi.

Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein Helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.

 

1535. aastaks on sepa poeg Thomas Cromwell tagasihoidlikust sünnikodust kaugele jõudnud: ta on Henry VIII peaminister ning tema õnn on tõusuteel nagu ka Henry teisel naisel Anne Boleynil, kelle pärast Henry on Roomaga riidu läinud ja oma kiriku asutanud. Paraku saadavad Henry teod Inglismaa ohtlikku isolatsiooni, pealegi ei täida Anne lubadust sünnitada poeg, kes kindlustaks Tudorite vereliini. Romaan uurib Inglismaa ajaloo üht kõige salapärasemat ja hirmuäratavamat episoodi: Anne Boleyni hävingut.

Tiina Tuvikese romaan "Aegadesse raiutud näod" kujutab Michelangelo elu ja loometööd.

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

Rannaaine käsitlejana tõusis August Mälk (1900-1987) 1930-ndail aastail eesti silmapaistvamate prosaistide hulka. Samal ajal kasutas ta ka ajaloolist ainest ning esines populaarse näitekirjanikuna. 1944. aastal pagulusse siirdunud, jätkas Mälk proosa ja draama alal, püüdes nüüd elunähtusi sügavamalt mõtestada. Kodu-Eestis aastakümneid mahavaikitud kirjaniku elu ja loomingu vaatlus käesolevas lühimonograafias toob esile palju senitundmatut faktilist ja kirjandusloolist materjali.

2. täiendatud trükk

Lummatud kättemaks, võrgutatud naudinguteks! Brasiilia ärimagnaat Caleb Cameron arvas kuus kuud tagasi, et oli paljastanud Maggie Hollandi salaplaani teda hävitada, kasutades selleks võrgutamist! Aga Maggie kasuisa manipuleeris naisega. Maggie armus Calebisse, kuid mees vandus, et ei taha teda enam kunagi näha. Pärast kasuisa surma ei jää Maggiele midagi. Nüüd, kätte makstes, teeb Caleb naisele pakkumise, millest naine ei saa keelduda: ta peab saama kaheks kuuks mehe armukeseks!

Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis kontseptsiooni või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed – selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel.

Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut – romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik, plastiline, kujundlik, kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu.

Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos, kus see pälvis ka III koha. 

Artiklite kogumik 1997 – 2004, kus Lapin keskendub kolmele kontsentrile: elule, arhitektuurile ja kunstile. Kogumikus otsib autor loovust, "muusa hingeõhku", "inimeste ja kunsti salaala".

Avasta vene luule uusi tahke Sergei Timofejevi, Artur Punte, Semjon Hanini ja Vladimir Svetlovi teoses "Orbita. Eesti keeles sa lobise, tibuke". See raamat on kooslus nüüdisaegsest luulest, mis toob lugejateni neli erinevat häält ja stiili, kõik pärit Lätist, kuid kirjutatud vene keeles. Aare Pilve tõlgitud eestikeelses väljaandes avaneb lugejale võimalus sukelduda Orbita luuleprojekti sügavustesse, kus keel ja kultuur põimuvad ootamatul ja värskel moel.

Esimene osa kolmeköitelisena kavandatud kogumikust tutvustab teemaderingi "Vene võimust esimese iseseisvuse lõpuni (1900-1940). I köide Sisukord: Saateks Sisukord Sissejuhatus I osa INIMENE JA ÜHISKOND Tsaariaegne põllumajandus Maainimene ja maaelu keskkond Põllumajanduse ja maaelu maine Maainimese majanduslikud valikud Põllumajanduse seisund ja seosed rahvamajanduses Põllumajandusharidus

FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.

Maria Juur soovitab: "Mulle meeldib selline maalähedane eesti asi."

Tegemist on ekslevate varjudega, raamatu peatükkidest mõni koosnebki vaid kahest lausest, mõni aga pikematest või lühematest lõikudest. Pigem lühematest. Autori mõtted ekslevad siia ja sinna - küll minevikku, millel meie jaoks veel palju varuks, küll tegeleb ta ladina- või kreekakeelsete mõistete selgitamisega.

Richard Brautigan (1935–1984) on vaba kujutluse õis 60-70ndate Ameerikast, kus ta biitnike, diggerite, lillelaste, närukaelte, professorite, staaride ja kaunitaride vahel liikus. Nihkes proosaga tuntud mehe luule on jaapanlikult põgus mõtteimpro ja hoolib inimesest väga. Brautigan süütab peas lambikese ning annab hea tuju või muheda pikutamise ka siis, kui te harilikult luulet ei loe.

Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.

Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.

“Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja naisest, lahkumisest ning tagasijõudmisest, unistustest ja tegelikkusest, maailma avardumisest ning aja tasaühendustest. – Rein Põder

Sotsioloogi vaade viimase poolsajandi arengutele Eesti ühiskonnas ja kultuuris. Raamatu avaosa sisaldab artikleid murrangutest rahvuslikus identiteedis ja kultuuris. Teises osas vaatleb Aili Aarelaid meie nõukogudeaegseid paradokse avaliku elu ja kultuuritegelaste intervjuude kaudu.

 

Algupärase vandenõutriloogia "Illuminatus!" teine jagu, ajatute tõdede, kriminullikaanoni ja salaajaloo vaimuka kokteilina serveeritud "Kuldne õun" kujutab endast lustlikku juhendit eluks planeedil Maa.
Miks gorillad ja delfiinid enamasti inimestega ei räägi?
Kuidas on tegelikult seotud kaosejumalanna Eris ja Trooja sõja ajalugu?
Kes tappis president Kennedy?
Mis on fnordid ja kust tulevad lendavad taldrikud?
Kas kolmandat maailmasõda saab ära hoida?
Miks on dollarikupüüril püramiid?
Kes on illuminaadid ja milline on nende salaplaan?

Mõistust vaaruma panevaid vastuseid koos nostalgilise pilguheiduga kontrakultuuri kujunemisele pakub teine anne satiirilisest ulmepõnevikust ja konspiratsioonikirjanduse alustalast "Illuminatus!". Teid on hoiatatud!

Kui tahan ausalt jutustada sellest, kuidas järgnev päevik on avalikkuse ette sattunud, siis pean enese seadma veidi halba valgusse. Seda päevikut, noore naise päevikut, pole ma leidnud pärast tema kirjutaja surma (avalikkusse pääsenud päevikute omanikud on enamasti ikka leidnud romantilise surma), seda päevikut pole selle omanik mulle kinkinud. Selle päeviku olen lihtsalt varastanud. Ning selle päeviku omanik elab noorena, imetelduna ja võib-olla ka õnnelikuna…

Varalahkunud eesti prosaisti Helga Pärli-Sillaotsa (1912–1939) kaks süvapsühholoogilise kallakuga romaani 1930ndate oludest, ühe teemaks väikelinna umbsed olud ja klatšihimu ning teisel armukadedusmotiividest lähtuv kohtuprotsess.

Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta.Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

"Juve Fantoomi vastu" (originaalis Juve contre Fantômas) on Pierre Souvestre'i ja Marcel Allain'i kuulus kriminaalromaan, mis on ilmunud eesti keeles "Fantoomi" sarjas (Odamees, 1992/1993). See räägib komissar Juve võitlusest kurjategija Fantoomiga.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

"Lennukivaatleja" viib meid tulevikuperspektiivita aiamajakeste linnakusse, mille viimased elust eemale jäänud asukad elavad kummastavate ettekujutuste maailmas.

Lugu räägib Tallinna lennuvälja külje all aiaduslinnakus pesitsevast asotsiaalsevõitu elukommetega erakust, kes arvab, et on üle pea kulgevaid lennukeid vaadeldes juhuslikult jälile saanud USA sõjavangide transportimisele ja kusagil lähikonnas tõenäoliselt asuvale salavanglale. Tekib üsna haarav põnevuslugu žanrile omaste kahtlaste kokkusattumuste, eelaimuste, spekulatsioonide, vandenõuteooriate, ohtlike missioonide, luuramiste ja jälitamistega. Valitseb paranoiline õhkkond. Minajutustaja surmast antakse teada juba esimeses lauses ja kogu järgnev lugu ongi ootus, et miks ja kuidas täpselt.

Oli see unenägu või mitte? Armand peitis kibedaid meeleheitepisaraid. Pisarad veeresid, soolased pisarad. Meri sillerdas soolaselt, päike immutas kristallidest viimase vee. Tuult polnud juba teist nädalat. Vaatides loksuv vesi haises. Vaadid olid trümmis luku taga. Mehed kissitasid silmi ja matsutasid suud. Armandi vasak käsi muljus paremat kätt, parem käsi vasemat. Ta urises ja nuttis. "Kõiges on süüdi raha," mõtles ta, "need kuradi hõbedased mündid". 

1995. aastal välja antud keskkooliõpik, mis käsitleb majanduse põhiteemasid, sealhulgas Eesti rahvastikku ja majanduse geograafiat, tööturgu ja töötust, nõudmist ja pakkumist, tarbija käitumist, majanduspsühholoogiat, ettevõtte kulusid ja tulusid, turundust, konkurentsi, raha ja pangandust, väärtpabereid, majanduse tasakaalustatud arengut ning rahvusvahelist majandust.

 

mul on nii palju nägusid
et kingad ei mahu esikusse
riided kappi
ega raamatud riiulisse

mis sa siis imestad
kui sinu juure tulles
esimese asjana
end alasti kisun

Leopold von Schroeder (1850–1920) sündis ja käis koolis Tartus. Õppis ja töötas (1877–1893) Tartu Ülikoolis, oli esimene Eestist pärit India-uurija. Hiljem lahkus venestamise survel Tartust ja töötas Innsbruckis ning oli Viini Akadeemia akadeemik. Selles raamatus on väga suur osa tema Eesti elul ja Tartu Ülikoolil, nii et käib suurel määral rubriigi «Estica» alla. Selle tõlkimist soovitas juba kadunud Linnart Mäll aastaid tagasi, aga on ikka muude tööde tõttu edasi lükkunud. Nii, et see on ka omamoodi Linnart Mälli mälestuseks, kes on Schroederit uurinud ja temast kirjutanud ja oli ise tema töö jätkaja Tartu Ülikoolis, ehkki ligi sajandilise vahega.

Californias Oaklandis on DC-10 ja 747 kokku põrkamas. Kauges tulevikus seab aga samal ajal ajarändurite meeskond end valmis, et minna neilt lennukitelt reisijaid päästma. Nende asemel jäetakse lennukitesse tõepäraselt grimeeritud ja alles põlevad laibad, et lennukite rususid uurivatel päästemeeskondadel oleks, keda leida. Washington D.C.-s saab aga lennukatastroofide uurija Smith varsti telefonikõne, mis muudab ta elu... ning muudab täiesti teiseks ka meile tuntud maailma.

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Irene on raamatukoguhoidja. Tõsi, Raamatukogu on selline, mis ei laena ühtegi raamatut välja. Ja asub see ... väga paljude paralleelmaailmade vahel, ent mitte üheski neist. Seetõttu sarnaneb raamatukoguhoidja töö pigem spiooni omaga: Irene ülesanne on minna kohale, osta, varastada või ükskõik millisel moel hankida raamat ja tuua see Raamatukokku. Maailmad on erinevad ja seetõttu võivad isegi klassikalised teosed neis pisut erineda. Näiteks on „Faustis“ mingi sõna vahetusse läinud. Või on vennad Grimmid leidnud oma raamatusse täiendava muinasjutu või paar. Mõned raamatud on unikaalsed, seotud ainult ühe konkreetse maailmaga, mõned võivad aga reeta Raamatukogu saladusi. Esialgu tundub kõik lihtne: minna kena praktikandi saatel Londonisse, võtta raamat, tulla märkamatult tagasi. Aga raamat on juba varastatud ning seda näivad otsivat väga mitmed jõud alustades Liechtensteini saadikuga ja lõpetades salaühingutega. Liechtenstein, muide, on üks Euroopa suurjõude, sest just seal valmistatakse haldjate võluväe abiga maailma parimaid tsepeliine.

Geneviene Cogmani „Nähtamatus raamatukogus“ on salapära ja maagiat, ustavust ja reetmist, aurupunki ja armastust raamatute vastu – lühidalt: see on hõrk kokteil igale maitsele.

Välismaal elas TJ vaevu üle pommiplahvatuse Ameerika saatkonnas. Ta kaotas kaks head meest – mõjuvõimsa ülemuse ja armastatu Sean McNeali. Jõudnud tagasi Washingtoni, kavatses TJ välja selgitada, kes seda tegi. Kartmatult manööverdas ta läbi võimukoridoride, paljastades saladusi Kapitooliumi iga ukse taga... kuid siis põrkus ta vastu laia ja tuttavlikku rinda, mis kuulus Sean McNealile, kes oli elus ja terve. Ja naine oleks suutnud ja võinud talle rusikaga virutada... Seletamatul kombel oli Sean ellu jäänud ning töötas nüüd varjunime all. Ta vajas TJ vaikimist, tema abi ja suudlusi rohkem, kui ta tunnistada julges. Viimane asi, mida ta tahtis, oli vedada TJ kõrgetasemelise korruptsiooni võrku. Aga naist ei saanud maha raputada ning ta ei kavatsenudki lasta mehel uuesti surma saada....

Luulekogu. "Helmut oli endisaja mees. Kui istus, ei pannud kunagi kilekotti käest. Kilekott oli püha." Kaur Riismaa teise raamatu tegelased on meile juba tuntud tema esimesest – kogust "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". Nad on nüüd vanemad, neil on lapsed, mõned neist on surnud. Siin kõnelevadki lapsed, järeletulijad, aga vahest piiksatab see ja teine tost eelmiseski ajast.

Esimene romaan triloogiast "Clayborne'i pruudid". Vaprad vennad Clayborne'id Blue Belle'ist (Montana) on leidnud südamlikku vastuvõttu miljonite inimeste poolt üle kogu maailma. Travis Clayborne on vendadest küll noorim, aga igas mõttes iseenda peremees. Ainult armsale emale, mamma Roosile pole ta võimeline ei ütlema. Sellepärast hakkabki ta Bostoni neiu Emily Finnegani saatjaks Kuldsele Harjale (Montana) kus neiu avastab, mis teda kui kirja teel tellitud pruuti ees ootab. Emily on selgelt mõista andnud, et tema saatus on tema enda kätes ja miski ei saa teda takistada. Võhivõõrasse mehesse armumine ei käi tema plaanidega kuidagi kokku, aga ratsateekond Travise saatel läbi imekauni mägismaa avab ta silmad... ning südame.

Elas kord rahvas. Ja veel üks rahvas. Ja kolmaski. Kokku oli neid vähemalt sada. Nad kõik olid täiesti erinevad, aga üks joon oli neil ühine: nad jutustasid muinasjutte. Armastusest, surmast. Sadadest ja tuhandetest tähenduslikest ja tähenduseta pisiasjadest, mis jäävad armastuse ja surma vahele: mõttetutest surmadest, ootamisest, kaugusse kaduvatest rongidest, kirest, kurbadest mänguväljakutest, rahast... No kuulge, pidage! Mis jutt see on? Lõpetage kohe ära! Andke andeks, aga kui see siin on muinasjuturaamat, siis olen mina Inglise kuningas.

Peeter Helme kriminaalromaan – mõrv toimub eksootilises Ruhri tööstuspiirkonnas.

„Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks; Helme üldistusvõime on siin kummalisel kombel suurem kui esikromaanide Eesti kontoriametnike-poliitetturite ellu kaevumisel.“ Peeter Sauter

Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuste konserveerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Brošüüris tutvustatakse lühidalt sõnas ja pildis järgmisi Tallinna kirikuid: Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Katariina kirik, Issandamuutmise kirik, Rootsi-Mihkli kirik, Jaani Seegi kirik, Ukraina kreeka-katoliku kirik, Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, Siimeoni ja Hanna kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeter-Pauli kirik, Jaani kirik, Kaarli kirik, Aleksander Nevski katedraal, Kalju baptisti kirik, Nõmme Rahu kirik, Kõikide Kurbade Lohutaja Jumalaema kirik, Adventisti kirik, Nõmme Ristija Johannese kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeteli kirik

Gailiti populaarseim romaan novellides, mis räägib vagabundist Toomas Nipernaadist, kes suvel ringi kõndides naisi hullutab ja mehi naerutab, kuid sügisel koju abikaasa juurde tagasi pöördub. Teos on kirjutatud romantilises võtmes ja oli 1930. aastatel üks enim tõlgitud eesti ilukirjandusteoseid Euroopas.

Sisu:

• "Konne elu"
• "Naeratused"
• "Eesti keel"
• "Otsijad"
• "Enesetapu algus"
• "Odaviskaja"
• "Kirjavahetus klassikuga"
• "Taaskohtumine Punapardiga"
• "Tiik"
• "Tempel"
• "Kaevus"
• "Kasuisa"
• "Jõulujutt"
• "Kannataja"
• "Purjus ja ilma peata"
• "Maastikul"
• "Katsumus"
• "Tornimees"
• "Kuulaja"
• "Kolm sigarit"
• "Üks tund Toledos"
• "Austraalia visioonid"
• "Rootsi etüüdid"
• "Soome meeleolud"