Tooted

Tiina Tuvikese romaan "Aegadesse raiutud näod" kujutab Michelangelo elu ja loometööd.

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Lummatud kättemaks, võrgutatud naudinguteks! Brasiilia ärimagnaat Caleb Cameron arvas kuus kuud tagasi, et oli paljastanud Maggie Hollandi salaplaani teda hävitada, kasutades selleks võrgutamist! Aga Maggie kasuisa manipuleeris naisega. Maggie armus Calebisse, kuid mees vandus, et ei taha teda enam kunagi näha. Pärast kasuisa surma ei jää Maggiele midagi. Nüüd, kätte makstes, teeb Caleb naisele pakkumise, millest naine ei saa keelduda: ta peab saama kaheks kuuks mehe armukeseks!

Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis kontseptsiooni või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed – selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel.

Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut – romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik, plastiline, kujundlik, kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu.

Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos, kus see pälvis ka III koha. 

Artiklite kogumik 1997 – 2004, kus Lapin keskendub kolmele kontsentrile: elule, arhitektuurile ja kunstile. Kogumikus otsib autor loovust, "muusa hingeõhku", "inimeste ja kunsti salaala".

Avasta vene luule uusi tahke Sergei Timofejevi, Artur Punte, Semjon Hanini ja Vladimir Svetlovi teoses "Orbita. Eesti keeles sa lobise, tibuke". See raamat on kooslus nüüdisaegsest luulest, mis toob lugejateni neli erinevat häält ja stiili, kõik pärit Lätist, kuid kirjutatud vene keeles. Aare Pilve tõlgitud eestikeelses väljaandes avaneb lugejale võimalus sukelduda Orbita luuleprojekti sügavustesse, kus keel ja kultuur põimuvad ootamatul ja värskel moel.

Esimene osa kolmeköitelisena kavandatud kogumikust tutvustab teemaderingi "Vene võimust esimese iseseisvuse lõpuni (1900-1940). I köide Sisukord: Saateks Sisukord Sissejuhatus I osa INIMENE JA ÜHISKOND Tsaariaegne põllumajandus Maainimene ja maaelu keskkond Põllumajanduse ja maaelu maine Maainimese majanduslikud valikud Põllumajanduse seisund ja seosed rahvamajanduses Põllumajandusharidus

FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.

Maria Juur soovitab: "Mulle meeldib selline maalähedane eesti asi."

Tegemist on ekslevate varjudega, raamatu peatükkidest mõni koosnebki vaid kahest lausest, mõni aga pikematest või lühematest lõikudest. Pigem lühematest. Autori mõtted ekslevad siia ja sinna - küll minevikku, millel meie jaoks veel palju varuks, küll tegeleb ta ladina- või kreekakeelsete mõistete selgitamisega.

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.

Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.

“Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja naisest, lahkumisest ning tagasijõudmisest, unistustest ja tegelikkusest, maailma avardumisest ning aja tasaühendustest. – Rein Põder

Algupärase vandenõutriloogia "Illuminatus!" teine jagu, ajatute tõdede, kriminullikaanoni ja salaajaloo vaimuka kokteilina serveeritud "Kuldne õun" kujutab endast lustlikku juhendit eluks planeedil Maa.
Miks gorillad ja delfiinid enamasti inimestega ei räägi?
Kuidas on tegelikult seotud kaosejumalanna Eris ja Trooja sõja ajalugu?
Kes tappis president Kennedy?
Mis on fnordid ja kust tulevad lendavad taldrikud?
Kas kolmandat maailmasõda saab ära hoida?
Miks on dollarikupüüril püramiid?
Kes on illuminaadid ja milline on nende salaplaan?

Mõistust vaaruma panevaid vastuseid koos nostalgilise pilguheiduga kontrakultuuri kujunemisele pakub teine anne satiirilisest ulmepõnevikust ja konspiratsioonikirjanduse alustalast "Illuminatus!". Teid on hoiatatud!

Romaanis "Jõgi" on peategelaseks Aksel, kes ihkab saada muusikuks, kuid minevik ja tunded heidavad teele tõkkeid. Lisaks tekitab segadust mitme tugeva naise kohalolek tema elus. Tulemuseks tunnete segapundar, haavatavus ja ... muusika. "Jõgi" on järg autori varasemale romaanile "Muusikale", mis on ilmunud eesti keeles 2012.aastal.

Kõik räägivad töötajatest, kellele on antud piisavalt otsustusõigust, kuid vähestel on tegelikult sellised töötajad olemas. Juhid kurdavad pidevalt, et nemad annavad inimestele rohkem otsustusõigust kui need vastu suudavad võtta. Töötajatele on ju öeldud, et neil on otsustusõigus, kuid miks nad seda siis ei kasuta? Esiteks, tavaliselt ei piisa sellest, et inimestele öelda, et neil on otsustusõigus, seda tuleb tegudega näidata. Teiseks, otsustusõiguse andmine kui kontseptsioon on puhtalt kallite konsultantide poolt pakutav teooria, mis on juhitud ülevalt allapoole, kuid sageli ei ole pääsenud mõjule just rohujuure tasandil. Samas on aga järjest enam ettevõtteid saanud aru, et otsustusõiguste andmist saavad konsultandid küll suunata, kuid tegelikkuses langeb kogu elluviimise koormus ikka juhtidele. Juhtimine rohujuure tasandil räägib täpselt, kuidas panna inimesed ettevõtet edukaks muutma: ¤ Anna neile plaanid ¤ Anna neile töövahendid ¤ Anna neile aega ¤ Anna neile raha ¤ Anna neile luba. See raamat lihtne tavaloogikast lähtuv juhis, kuidas oma meeskonnale tegelikult piisavalt otsustusõigust anda ning panna nad ise ettevõtet arendama. Raamatu autor Guy Browning on ärikonsultant ja ühtlasi hea huumorisoonega kirjanik. Tal on oma kolumnid Guardian’is, Management Today’s ja People Management’is, kus ta kirjutab ärijuhi päevikut kõverpeeglist vaadatuna. Teda peetakse tänapäeva üheks teravmeelesmaks ja vaimukamaks elu vaatlejaks Suurbritannias. Vabal ajal juhib ta väga edukat ja innovatiivset konsultatsioonfirmat Smokehouse, mis on spetsialiseerunud kommunikatsiooni ja loomingulisuse küsimustele.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

Valimik sisaldab suure vene kirjaniku Nikolai Gogoli jutustused "Maiöö ehk Uppunu", "Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga", "Portree" ning komöödia "Revident".

Selles raamatus saavad kokku Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kauaaegse töötaja Rutt Hinrikuse meelisteemad: kirjanduslugu ja elulood. "Kahe vahel" toob lugejateni 17 pikemat käsitlust, mis on valitud autori enam kui 400 kirjatööst hulgast. Artiklite aluseks on kultuurilooliste materjalide ja kirjandusteoste põhjalik tundmine. Mitmed artiklitest on kirjutatud saatesõnadeks põnevate arhiivileidude, mahukamate kirjavahetuste või päevikute publikatsioonidele. Teiste kirjutamise ajendiks on olnud kirjanike isikuarhiivide jõudmine Eesti Kirjandusmuuseumisse, mis on andnud ainet huvitavateks elu- ja loominguloolisteks käsitlusteks.

Valik traagilise elukäiguga luuletaja Marie Heibergi (1890-1924) luulest, mille parimates stroofides otsekui ühineksid Juhan Liivi hämarad ahistused ja Ernst Enno valguseihalus, esimese kriipiv sisepinge ja teise laululine pehmus. Raamat sisaldab ka näited poetessi proosaloomingu romantilisemast poolest.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega. Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: "Manifestid", "Proosateooria", "Kirjandusprotsess" ja "Enesetõlgendused". Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud.

Käesolev teos on uut laadi Kangro romaanitoodangus. Tuttavast Tartust ja tunasest Eestist on siirdutud mujale ja meie ajast hoopis kaugele - 12- ja 13-ndasse sajandisse. Ometi pole ka «Kuus päeva» Eestist ja selle probleemidest kaugel - käsitletakse Muinas-Eesti kristianiseerimise aega ja selle plaanitsejat ja läbiviijat, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoega. Teose pealkiri on võetud Piiblist loomisloo sümboolika alusel. Mitte ainult, et Andreas, kes oli kirjanik, teadlane, kuninga asehaldur ja misjonär, kirjutas selleteemalise eepose, vaid kuus päeva sümboolses mõttes kulub ka inimese küpseks saamiseks nii elu kui ka surma jaoks.õ

"Lennukivaatleja" viib meid tulevikuperspektiivita aiamajakeste linnakusse, mille viimased elust eemale jäänud asukad elavad kummastavate ettekujutuste maailmas.

Lugu räägib Tallinna lennuvälja külje all aiaduslinnakus pesitsevast asotsiaalsevõitu elukommetega erakust, kes arvab, et on üle pea kulgevaid lennukeid vaadeldes juhuslikult jälile saanud USA sõjavangide transportimisele ja kusagil lähikonnas tõenäoliselt asuvale salavanglale. Tekib üsna haarav põnevuslugu žanrile omaste kahtlaste kokkusattumuste, eelaimuste, spekulatsioonide, vandenõuteooriate, ohtlike missioonide, luuramiste ja jälitamistega. Valitseb paranoiline õhkkond. Minajutustaja surmast antakse teada juba esimeses lauses ja kogu järgnev lugu ongi ootus, et miks ja kuidas täpselt.

Ustav-Esko Mikelsaare romaanide tugev külg on detailirikas olustiku ja ajaloolise tagamaa tundmine. Seetõttu kuulub tema looming realistliku kirjanduse poolele. "Lennuvaade kääpale" on hea ja puhas perekonnaromaan, intensiivse romantilise motiiviga realistlik olustikumaaling: iseseisvunud noor mees hakkab igatsema ja otsima elukaaslast, kes asendaks endist kodusoojust, ta leiabki hingesugulase, kuid kahjuks teise mehe naise. Taustaks hingeelulistele voogamistele on peategelase asjaliku töömehepõlve kirjeldamine. Sõnastus on energiline, asjalik, ent ka poeetiline.

Berk Vaheri "Lugulaul" on tekstikogu, mis ühendab proosalise ja poeetilise väljendusviisi, liikudes jutustamise, keelemängu ja strukturaalse eksperimenteerimise piiril. Tekstid ei allu klassikalisele narratiivile, vaid kujunevad fragmentidest, kordustest ja vahepausidest. Kogu vältel muutub jutt ise teemaks, lugu ei ole ainult see, mida räägitakse, vaid ka see, kuidas rääkimine toimub.

Autor kasutab katkestusi ja nihkeid, et rõhutada teksti kui protsessi, mitte valmisvormi. Hääled vahelduvad, vaatepunktid libisevad ühest teise, sageli ilma selge piirita. Lugejale ei pakuta valmis tähendusi, vaid antakse märguandeid, suundi, katkiseid mustreid, mille põhjal tuleb orienteeruda. Tekst on iseenda kommentaar ja läbivaatamine, milles aeg ja ruum laotuvad pigem keele kui süžee kaudu.

Lugulaul ei kujuta maailmast ega inimesest tervikpilti, vaid suunab tähelepanu sellele, kuidas lausung kujuneb ja kaob. Teos eeldab lugejalt osalemist, viibimist keele liikumises, kus tähendus võib tekkida ootamatutes kohtumistes, mitte kindlates struktuurides. Kogu on ühtaegu tehniline ja tundlik, mänguline ja takerdunud, moodustades teksti, mis jääb nihkesse isegi siis, kui lausung lõpeb.

"Lugulaul" on eksperimentaalne romaan, mida on peetud eestimaise postmodernistliku kirjanduse üheks kõige stiilipuhtaimaks näiteks.

Järg algajate õpikule "Ludus" I. "Ludus" II võimaldab ladina keele algkursuse edukalt läbinutel süveneda ladina keele grammatika ja lauseõpetuse keerukamatesse probleemidesse. Tekstid ja laused on lühikesed, grammatikaselgitused ülevaatlikud. Põhirõhk on uue teksti ja grammatikanähtuse kiirel mõistmisel, millele järgneb sama materjali pidev kinnistamine kordavate harjutustega. Selline lähenemine püüab vältida ladina keele õppimisel tekkida võivat olukorda, kus põnev mänguline algus 'ludus' muutub keerulisema õppematerjaliga kokku puutudes igavaks mehaaniliseks päheõppimiseks. Sel põhjusel pole kasutatud antiikautoritelt säilinud tekste ega nende mugandusi. "Ludus" II jätkab keeleõppe kõrval ülevaate andmist antiiksest kultuurist. Selle eesmärgiga on valitud nii õpiku ladinakeelsed põhitekstid, lehekülgede äärtel leiduv eestikeelne lisainfo kui ka illustreerivad reproduktsioonid antiikkunstist. "Ludus" II lõpus on esitatud grammatika koondtabelid, nimede indeks ning sõnastik õpiku sõnavara piires. Grammatikaprobleemida ahendamiseks ja emakeelde tõlkides raskustesse sattudes sobib ka "Ludus" II juurde "Ludus Estonicus. Abimees ladina keele õppimisel".

Oli see unenägu või mitte? Armand peitis kibedaid meeleheitepisaraid. Pisarad veeresid, soolased pisarad. Meri sillerdas soolaselt, päike immutas kristallidest viimase vee. Tuult polnud juba teist nädalat. Vaatides loksuv vesi haises. Vaadid olid trümmis luku taga. Mehed kissitasid silmi ja matsutasid suud. Armandi vasak käsi muljus paremat kätt, parem käsi vasemat. Ta urises ja nuttis. "Kõiges on süüdi raha," mõtles ta, "need kuradi hõbedased mündid". 

Esimene universaalne poliitikaleksikon eesti keeles, kus 4000 märksõna

Leopold von Schroeder (1850–1920) sündis ja käis koolis Tartus. Õppis ja töötas (1877–1893) Tartu Ülikoolis, oli esimene Eestist pärit India-uurija. Hiljem lahkus venestamise survel Tartust ja töötas Innsbruckis ning oli Viini Akadeemia akadeemik. Selles raamatus on väga suur osa tema Eesti elul ja Tartu Ülikoolil, nii et käib suurel määral rubriigi «Estica» alla. Selle tõlkimist soovitas juba kadunud Linnart Mäll aastaid tagasi, aga on ikka muude tööde tõttu edasi lükkunud. Nii, et see on ka omamoodi Linnart Mälli mälestuseks, kes on Schroederit uurinud ja temast kirjutanud ja oli ise tema töö jätkaja Tartu Ülikoolis, ehkki ligi sajandilise vahega.

Californias Oaklandis on DC-10 ja 747 kokku põrkamas. Kauges tulevikus seab aga samal ajal ajarändurite meeskond end valmis, et minna neilt lennukitelt reisijaid päästma. Nende asemel jäetakse lennukitesse tõepäraselt grimeeritud ja alles põlevad laibad, et lennukite rususid uurivatel päästemeeskondadel oleks, keda leida. Washington D.C.-s saab aga lennukatastroofide uurija Smith varsti telefonikõne, mis muudab ta elu... ning muudab täiesti teiseks ka meile tuntud maailma.

See on esimene eestikeelne raamat, mis käsitleb terviklikult XX sajandi muusika arengu- ja ajalugu. Õhtumaade muusika all on mõeldud Euroopa ja Ameerika helikunsti, samas kuuluvad sinna ka mõned heliloojad, kes oma päritolult on küll Aasiast, kuid kelle looming seondub siiski euroopaliku kultuuritraditsiooniga (näiteks Jaapani helilooja Takemitsu). Autor on lähenenud rikkalikule materjalile, nagu seda on XX sajandi muusikalugu, mitte niivõrd heliloojate, kuivõrd muusikastiilide kaupa. Seega on raamatus tähelepanu keskmes muusikavoolud ning sealt lähtuvalt muidugi loovisiksused. Temaatiliselt algab raamat hilisromantismi (G. Mahler) käsitlusega ning lõpeb avangardismijärgse nüüdismuusika klassikute tutvustamisega (Reich, Glass, Andriessen). "Õhtumaade muusikalugu" III on raamat, mida saavad oma töös edukalt kasutada nii gümnasistid, keskkooli muusikaõpetajad kui ka keskastme muusikalise erihariduse ja muusikalise kõrghariduse omandajad. Raamatus on palju noodinäiteid ja rohkesti illustratsioone. Haridus- ja teadusministeerium kinnitab: õpik vastab riiklikule õppekavale.

Pildikesi ühe rahvusmütoloogia lagunemisest aastail 1993-2004.See valik leheartikleid peaks esindama midagi sümptomaatilist minu suhtes jooksva kunstieluga möödunud sajandi lõpukümnendil ja käesoleva sajandi alguses. Ma ei salga, järjekordse kultuuriepohhi loojang oli alanud enne, kui mina asusin süstemaatilisemalt kunstist kirjutama, ning mul jäi üle vaid soojendada end ilmakuulsate maailmalõpu, kunsti surma ja reaalsuse huku filosoofide teravmeelsuste valguses. Johannes Saar

Välismaal elas TJ vaevu üle pommiplahvatuse Ameerika saatkonnas. Ta kaotas kaks head meest – mõjuvõimsa ülemuse ja armastatu Sean McNeali. Jõudnud tagasi Washingtoni, kavatses TJ välja selgitada, kes seda tegi. Kartmatult manööverdas ta läbi võimukoridoride, paljastades saladusi Kapitooliumi iga ukse taga... kuid siis põrkus ta vastu laia ja tuttavlikku rinda, mis kuulus Sean McNealile, kes oli elus ja terve. Ja naine oleks suutnud ja võinud talle rusikaga virutada... Seletamatul kombel oli Sean ellu jäänud ning töötas nüüd varjunime all. Ta vajas TJ vaikimist, tema abi ja suudlusi rohkem, kui ta tunnistada julges. Viimane asi, mida ta tahtis, oli vedada TJ kõrgetasemelise korruptsiooni võrku. Aga naist ei saanud maha raputada ning ta ei kavatsenudki lasta mehel uuesti surma saada....

Ajavahemik 1947-1993 oli vastuoluline. On arusaadav, et paberile kinnistatu ei kajasta kõike seda, mis sellel ajajärgul KKI tegevust mõjutas ning suunas, kuid aitab siiski - lisaks ka ridade vahelt lugedes - saada üldpildi. Käesolevas ülevaates liigutakse ajas aastate kaupa, jälgides KKI-s toimuvaid muutusi, tema suhteid teiste teadusasutustega ja tema kohta Eesti teadus- ja ühiskonnamaastikul.

Elas kord rahvas. Ja veel üks rahvas. Ja kolmaski. Kokku oli neid vähemalt sada. Nad kõik olid täiesti erinevad, aga üks joon oli neil ühine: nad jutustasid muinasjutte. Armastusest, surmast. Sadadest ja tuhandetest tähenduslikest ja tähenduseta pisiasjadest, mis jäävad armastuse ja surma vahele: mõttetutest surmadest, ootamisest, kaugusse kaduvatest rongidest, kirest, kurbadest mänguväljakutest, rahast... No kuulge, pidage! Mis jutt see on? Lõpetage kohe ära! Andke andeks, aga kui see siin on muinasjuturaamat, siis olen mina Inglise kuningas.

Eestimaalaste kokkupuude Siberi kui „Venemaa vanglaga" sai alguse 300 aastat tagasi, mil sinna saadeti Põhjasõjas vangilangenud Rootsi armee ohvitserid, sh arvukalt baltisakslasi, aga teadaolevalt ka nii mõnigi eestlane. Neile järgnesid Vene impeeriumi valitsejate ebasoosingusse langenud või teisitimõtlemises süüdistatud kirjanikud, haritlased ja poliitiliste intriigide ohvrid. Eelkõige sai aga 19. sajandiks Siberist peamine sundasumise ja sunnitöö paik seadusega pahuksisse läinud eesti talupoegade jaoks. Kokkuvõte inglise ja vene keeles.

See omapärase ülesehitusega romaan räägib Sigmund Freudist, kes on vana mehena sattunud tänapäeva Londonisse. Tuleb välja, et psühhoanalüüsi teooria rajajana tuntud Freud suri 13 päeva varem, kui saatus talle elupäevi määranud oli, ja nii peab ta nüüd inkarneeruma nüüdisaega, et ettenähtud päevad ikkagi ära elada. Noore Londoni psühhiaatri abiga püüab ta leida vastused küsimustele, mis teda enne surma piinama olid jäänud. Koos veedetud päevadel juhtub nii mõndagi ootamatut, mis aitab valgustada seni varjatud tahke Freudi elust, annab aimu tema iseloomust ja tööst ning paljastab isiklikke saladusi. David Messer on psühhiaatriakonsultandi, Tartu ülikooli professori ja Londoni Imperial College'i aulektori Eduard Maroni pseudonüüm. 2015. aastal ilmunud "Sigmund" pälvis Venemaal positiivset vastukaja. Briti kirjaniku Helen Zahavi meelest on tegu ootamatu sisuga võluva ja originaalse romaaniga.

"Sõel" on Tiina Kirsi esimene kriitika- ja artiklikogumik, see on Tiina õpilase Aija Sakova koostatud valik oma õpetaja mõtteloolisest teekonnast. Tegemist on eeskätt esseistika ja kriitikakogumikuga, kuid siia on mahtunud ka pikemaid ja akadeemilisemaid tekste. Raamatust leiab lugeja Tiina loomingu viis haru, millest mõned on selgemini eristatavad ja teised jällegi tihedamalt omavahel põimunud. Nii on siin käsitlusi pagulusest, mäletamisest kirjanduses ning kirjandusest ja kirjanduse vahendamisest laiemalt, aga ka elulugudest ja elust kirjutamise kunstist, naisuurimusest ja naisajaloost ning kõrghariduskultuurist ja -kultuuritusest.