Tooted

Norra klassiku (1849-1906) kaks ühiskonnakriitilist romaani, mis käsitlevad norra väikelinna elu möödunud sajandi keskpaigas. "Garman & Worses" (1880) kujutatakse põlvkondadevahelist konflikti kodanlik-patrarhaalse perekonna allakäigu taustal, "Kipper Worses" (1882) usulise fanatismi hukutavat mõju üksikisiku saatuse kujunemisel.

"Hälin ja raev" on William Harrison Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkust, mis või kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes loobus kirjanik, nagu ta hiljem ise tunnistas, igasugusest muretsemisest selle pärast, kas töö kirjastajatele meeldib või ei, ta lihtsalt kirjutas, kirjutas "südameverega", pani sellesse iseenda. Ja küllap just sellepärast saigi käesolevast teosest kirjaniku lemmik - raamat, mis "valmistas mulle kõige suuremaid hingepiinu", mille vastu "mul on kõige hellemad tunded". Romaan ilmus 1929. aasta oktoobris neljaosalisena. Aga ka pärast trükivalguse nägemist elas romaan kirjaniku meeles edasi ja "endiselt elav, kasvas ning muutus".

Silmapaistva tšehhi kirjaniku Karel Caperki poolt kirja pandud neli lühiromaani kujutavad endast kõige lihtsamas, kõige tavalisemana näivas inimeses peituvate inimlike väärtuste sügavat psühholoogilist analüüsi.

Hordubal

Novell jutustab lihtsast talupojast Juraj Hordubalist, kes naaseb pärast mitut tööaastat Ameerikas tagasi oma kodumaale. Ta loodab taasleida perekondliku läheduse, kuid koduste suhtumine temasse on muutunud. Tema naasmine toob kaasa traagilise sündmuste jada.

Meteoor

Noor tundmatu mees satub raskelt vigastatuna haiglasse pärast lennuõnnetust. Ta ei tule teadvusele ning arst, halastajaõde, selgeltnägija jt loovad temast omaenda versiooni, püüdes mõista, kes ta oli.

Tavaline elu

Peategelane, pensionile jäänud raudteelane, püüab kirjutada oma elulugu, olles veendunud, et tal on olnud täiesti tavaline elu. Kuid mida sügavamale ta enda minevikku kaevub, seda rohkem avastab ta endas vastuolusid ja sisemisi muutusi.

Esimene päästesalk

Lugu toimub mägedes, kus päästeekspeditsioon üritab vabastada varingu alla jäänud kaevureid. Erinevatest karakteritest koosnev grupp peab tegema koostööd, ületama hirmud ja vastuolud, et päästa elusid.

Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Hermann Hesse peateose «Klaaspärlimäng» idee ja kirjutamise algus langevad 1931. aastasse, aega vahetult enne natsismi võimuletulekut Saksamaal. Kui see enam kui kümme aastat hiljem lõplikul kujul valmis, oli selles omapärases kultuurireligioosses liturgias leidnud poeetilise teostuse inimvaimu põlisemaid unistusi kõikeväljendavast keelest, romantikute soovunelm teaduse ja luule sünteesist. Josef Knechti fiktiivne elukäik ja järelejäänud kirjatööd on küll vormilt nagu iga teine omasugune, kuid aja jooksul on just sellest kujunenud kultusteos, 20. sajandi vaimse ajaloo lahutamatu osa.

Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga.

XIX sajandi ameerika kirjandus andis maailmakirjanduse varasalve terve rea suurkujusid. Üheks nimekamaks neist on kahtlemata Herman Melville. 1851. a. ilmus suur allegooriline romaan «Moby Dick», mis tollal ei leidnud lugejate hulgas kõlapinda. Praegu peetakse seda üheks silmapaistvamaks romaaniks ameerika kirjanduses. See on meisterlikult loodud allegooria vaalapüüdjate elust. Suurepäraselt on autor kujutanud inimese ürgset võitlust loodusega.

Peategelase, ajakirjaniku ning noore luuletaja Arvid Falki elusaatust, tööd ja tegemisi ning hingelisi võitlusi jälgides juhib kirjanik meid läbi tolleaegse Stokholmi.Iroonilistes sketšides näitan Strindberg, kui palju on silmakirjalikust kõikjal leidub. Lõpuks otsib Falk pelgupaika boheemlaste seltskonnast, kes kohtuvad regulaarselt «Punase Toa» nime kandvas Stockholmi salongis.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevitš Tšitšikov on ettevõtlik tegelane, kes liigub stagneerunud mõisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tõttu riigiteenistusest tagandatud õnnekütil on omapärane rikastumisplaan. Ta reisib mööda Venemaad ja ostab mõisnikelt "surnud hingi" – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud.

Prantsuse nüüdiskirjanduse patriarhi romaanidest on eesti lugejale tuttavad "Armastuse kõrb" ja "Ussipesa". Nobeli preemia laureaadi mahukas toodangus kuulub keskne koht ühise peategelasega seotud romaanidele "Thérèse Desqueyroux" ja "Öö lõpp". Autori realistisulge ja psühholoogipilku paelub naine, kes provintsikolka kodanluse julmale ja alatule perekonnaterrorile veelgi julmemate vahenditega vastu astub. Thérèse'i deemonlik mõju toob hukatust kõigile, kes selle kiirgusse satuvad. Võime teravapilgulise kõrvalseisjana jälgida oma pahelise loomuse ja armastust januneva südame konflikti teeb Thérèse Desqueyroux'st ühe huvitavama naiskuju tänapäeva kirjanduses.

"Tundekasvatus" on kriitilise realismi suurmeistri Gustave Flaubert'i viimane lõpetatud ning tema eluajal ilmunud romaan avab uue tahu kirjaniku loomingus, mida eesti lugeja tunneb seni vaid "Madame Bovary", "Salambo" ja "Kolme loo" vägagi eri aegadel ilmunud tõlgete kaudu.

"Tundekasvatus" on kujunemisromaan, "ühe noormehe lugu", nagu alapealkirjast loeme, kuid Flaubert'i sule all omandab Fréderic Moreau saatus palju laiema ning sügavama tähenduse. Selles teoses analüüsib ta terve oma põlvkonna elutunde kujunemist. Nagu varem Stendhali ja Balzaci kangelased, nii tulevad ka 1840-ndail aastail provintsist Pariisi noored mehed suurte lootuste ja romantiliste unistustega kuulsusest, suurest armastusest, kunstiloomingust, võimust ja rikkusest, kuid ei saavuta ei edu ega hukku ka kangelaslikus võitluses. Elu purustab tahtejõuetute unistajate romantilised illusioonid ja teeb neist üsna tavalised korralikud kodanikud.

Nimeka inglise naiskirjaniku ainuke romaan (1847). Teos käsitleb Victoria-aegse inglise maa-aadli elu Yorkshire sünge ja metsiku nõmmemaa taustal. Peategelane Heathcliff, lapsena üleskorjatud mustlaspoiss, kes on tunda saanud põlgust ja alandust, maksab täiskasvanuks saades kätte kõige, eeskätt aga purustatud armastuse eest, halastamata järgmisele põlvelegi. Romaani iseloomustab hingeliste seisundite kirjeldamise intensiivsus, tunnete kirglikkus. Erilise ilme annab talle realistlike piltide põimumine üleloomulike elementide ning müstikaga.