Tooted

Prantsuse kuninganna Austria Anna (1601–1666) on küll ülituntud mõõga ja mantli romaanidest, kuid tema tegelik elu pakub ajaloolastele mõistatamist tänapäevani. Habsburgide soost Anna naideti 14-aastasena Prantsuse kuningakotta, kus tema saatust hakkasid määrama võimukas ämm Maria de Medici, ebaküps poisike Louis XIII ning kardinal Richelieu. Printsessi abiellumine tähendas tol ajal lausa maapagu ning ka Anna ei näinud enam kunagi oma peret ega armsat Hispaaniat. Küll sai Anna näha sõdu, mässe ning valitseda aastaid regendina alaealise Louis XIV eest. Ja kuninganna elu määras veel teinegi kardinal – Mazarin, keda ta ilmselgelt armastas...

Pole olemas ainsatki armastajapaari, kes oleks ajaloo kulgu rohkem mõjutanud kui Rooma riigimees Julius Caesar ja Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Nad mõlemad olid erakordsed isiksused, kelle elusaatus on pakkunud sajandeid ainet kirjandusele ja legendidele. Caesar – tahtejõuline poliitik, väejuht ja kirjamees, kes võitis kätte piiramatu ainuvõimu. Kleopatra – Egiptuse viimane kuninganna, tark ja sarmikas naine, kes unistas maailmariigist, kuid kelle dramaatilises elus põimusid tihedalt armastus ja poliitika. Mõlema surm oli vägivaldne ning mõlema valitsusaeg tõi kaasa põhjaliku murrangu: Roomas kehtestati diktatuur ja Egiptus kaotas iseseisvuse.

Teise maailmasõja eelõhtul sai kogu maailma ajakirjanduse üheks lemmikteemaks Inglise kuninga Edward VIII (1894-1972) lembedraama, mida mitmed autorid peavad XX sajandi kõige liigutavamaks armastuslooks. Ning on kahtlemata ainulaadne, et maailma suurima monarhistliku riigi vähem kui aasta valitseda jõudnud kuningas loobus vabatahtlikult troonist, et abielluda kaks korda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Käesoleva teose autor Alain Decaux on teiste uurijatega võrreldes eelisolukorras: ta on ainuke, kellel kuningas, hilisem Winsdori hertsog, võimaldas tutvuda tema ja Wallise vahel neil saatuslikel aastatel vahetatud kirjadega...

Aastal 1898 lõpetas auahne itaalia anarhist Genfis Austria keisrinna Elisabethi elu. Kuid viilihoop südamesse ei suutnud hävitada legende ülistatud Sissi ilust ja vaimuteravusest. Ta on kehastanud terve sajandi romantilist ja iseteadlikku kaunishinge, kes ei talunud Viini õukonna kuldset puuri, ihkas olla rohkem kui keiser Franz Josephi abikaasa – olla vaba, olla tema ise. Teda ei mõistetud, ja teda imetleti. Ta elas unelmates, ja igatses surma. Alles nüüdisaegse teaduse valguses võib selle ebatavalise naise ohtrate luuletuste, kirjade ja päevikusissekannete põhjal otsustada, kus lõpeb müüt ja algab tõde. Kes oli legendaarne Sissi tegelikult?

Madagaskari kurikuulsa kuninganna RANAVALONA I võõravihast ja verejanust pajatatakse legende. Kogu oma valitsusaja (1828–1861) pidas ta armutut võitlust Euroopa koloniaalambitsioonide vastu, kristluse ja läänelike mõjude vastu, milles ta nägi ohtu esivanemate traditsioonidele. Niisama halastamatult valitses ta ka oma rahva üle – pea pool elanikkonnast tapeti, näljutati või sunniti end orjuses surnuks töötama. Ajalugu meenutab Ranavalonat koletisena, kellel olid Messalina himud ja Caligula temperament.