Tooted
"Armastuse atlas: südame maastikud" on ainulaadne atlas, mis kaardistab servast servani seda tabamatut tunnet, mida kutsutakse tõeliseks armastuseks. See raamat viib lugeja teekonnale, mis on ühekorraga nii tundmatu ja uus kui ka tuttav ja omane. Armastuse maastik ei ole enam terra incognita.
"Armastuse atlas" esitab väljakutse südamele ja mõistusele. Diana Issidoridese esseed sobitavad armastuse teaduse kokku bioloogia ja evolutsioonilise psühholoogiaga, füüsilise külgetõmbejõu meeste ja naiste ajutegevuse erinevustega. Esseedele pakuvad mängulist vaheldust tujutõstvad kaardid ja jutukesed. Erik d'Ailly ja Willum Morschi kartograafia on kaardimeistrite kunsti meistriteos, mis selles raamatus aitab nähtavale tuua armastuse erakordset avarust.
"Armastuse atlas" on mõtteline järg 2004. aastal ilmunud "Kogemuste atlasele", mille kaardid kirjeldavad meie igapäevaseid mõtteid ja kogemusi. Need kaks raamatut esindavad uudset ja algupärast ideed teksti ja kaartide ühendamisel.
Itaalia muinasjutud lühendatult.
Sisukord:
Loomade keel ja uudishimulik naine
Märtsikuu ja karjus
Rebane Giovannuzza
Giufà ja kipskuju
"Sööge, sööge mu riideräbalad!"
Massaro Veritá
Armastus kolme granaatõuna vastu
Laias maailmas
Kana-pesunaine
Esimene mõõk ja viimane luud
Vader rebane ja vader hunt
Tark Caterina
Naine, kes elas tuulest
Hiilgav kala
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.
Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.
Sisukord:
- Kõik minule!
- Minia võitegu
- Kadakast võtan karjaõnne
- Sõrve mehe kirves
- Metsas kasekännu otsas
- Sandi sõnaga teomees
- Nõiamuna
- Silmamoondaja
- Kes ussisõnu mõistab
- Majaussid
- Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
- Rahaauk
- Ussikuninga hari
- Ussid tulle
- Tondiraamat
- Varavedajad-pisuhännad
- Kuidas pisuhänd koorma kaotas
- Nägin ise teda lendamas
- Kuhu sa selle vilja viid?
- Miku Mart ja Päpu Jaak
- Ühel neljapäeva õhtul
- Niuh, näuh, nahk selga
- Soend
- Virmaliste juures
- Loksperil
- Kelleks keegi läheb
- Luupainaja
- Kas ilmu või kalmu?
- Halltõbi
- Täna seitsme aasta pärast
- Katka kardab sõnakaid inimesi
- Siis läinud katk kuuse otsa
- Inni haisu, tommi haisu
- Katk ei pääse üle vee
- Ennevanasti katkuaegadel
- Kes sa iked seal?
- Lähen üle jõe ja vaatan
- See juhtus metsas
- Metshaldjas hakkas vastu laulma
- Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
- Lummutis
- Kõik maailma õnned
- Emand kaseladvas
- Vanahalva tee peal
- Kuidas vanatondist jagu saadi
- Räimeostja, tont ja hundid
- Kuts, säh seda jalga
- Vanasarvik ja karu
- Maadlus kuuvalgel
- Öösel tulid tondid
- Vahetatud laps
- Vanapagana isevärki ettevõtmised
- Vanakuri noomis kutsujat
- Nimepanemine
- Vii pulmamajasse terviseid
- Kuidas puder pajast kadus
- Pillimees põrguliste pulmas
Oma kolmanda luuleraamatu esimeses tsüklis "Hinge kulg" jätkab autor varasema kahe kogu ("Äratused", 1981 ja "Ambur ja karje", 1986) mõtisklusi materiaalse ja ideaalse maailma vahekordadest, süveneb teadvusesse selle piirmistes seisundites. Teine tsükkel "Kliima üllatused" mõtestab muutusi ja üleminekuid kaasaja sotsialses kliimas, neid üldinimliku taustaga sidudes.
Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) lühiproosa, milles käesolevas valimikus on antud kõige iseloomulikumad palad, annab meile pildi tema loomingu olemusest. Tema tuntuimad jutustustekogud on "Jutud ühest taskust", "Jutud teisest taskust" ja "Aedniku aasta".
Sisu:
Ajastu allakäigust
Varastatud kaktus
Poeet
Professor Roussi eksperiment
Röövitud dokument 139/VII osak. C
Nõel
Sinine krüsanteem
Lugu kaotatud jalast
Absoluutne argument
Näitleja Benda kadumine
Solvatu
Tavaline mõrv
Margikollektsioon
Archimedese surm
Jalajälg
Metsaelanikud saadavad üksteisele kirju ja tuul kannab need eksimatult kohale.
Kui palju kirju on tal laiali kanda ja kui kummalised need veel on! Elevant läkitab teole kutse tantsule. Üksildane mutt kirjutab maa all pimedas iseendale. Kui ilm on külm, saab orava sõnum sipelgale selga mantli ja pähe mütsi. Kirju saadetakse kõigile, ka päikesele ja kirjale endale. Ja see, mis on kirja pandud, võibki tõeks osutuda või teoks saada.
Toon Tellegen on tänapäeva tuntumaid Hollandi kirjanikke, kelle vahvaid südamlikke lugusid armastavad ühtviisi lapsed ja nende vanemad üle terve maailma. Ta elab Amsterdamis, talle meeldib raamatuid lugeda, lugusid jutustada ja hiigelsuuri magusaid kooke süüa.
Alessandro Baricco, Itaalia kirjanduse üks silmapaistvamaid nüüdisaegseid autoreid, toob teieni oma teose "Korda kolm koidikul" - narratiivi, mis mängib aja ja reaalsuse piiridega. See on lugu, mis kõneleb kahest hingest, kelle saatused põimuvad kolmel erineval koidikul, kuid paradoksaalselt jääb see kohtumine nende jaoks ainsaks. Romaan koosneb kolmest lühiloost, mis on omavahel põimunud, luues minimalistliku dialoogiga, kuid rikkaliku sisekaemusega teksti.
Eksivad need, kes arvavad, et elu on tühi töö.
Õigus pole ka neil, kes omistavad talle mingi otstarbe.
Poolel teel tõeni on vaid need, kes ei tiku arvama,
et nende arvamus nendest arukamaid millekski kohustab.
Inimesed ei saa korraga tajuda kogu tõde.
Sellepärast pakutakse neile selle pisikesi kaubaproove.
Tõe enese tarvis aga võrdub iga mõiste oma vastandiga:
kepp koeraga,
allaheitmine pealtpildumisega,
äraütlemine järelerut(t)amisega
ja tubli suutäis sihvakaid sõnu mõttega, mida oleks
võimatu väljendada.
elu on igal pool elu
ainult mõnel pool
darvinistlik ja mujal
jumalik
olla kalkun
ent jääda ka eestlaseks
on pagana uhke
ja hää
"Minu nimi on Charlene Boher ja ma olen üheksateistkümneaastane. Varsti saab juba kaks aastat, kui ma siin hallitan, oodates iga päeva möödumist, lõppu. Vaevalt lapsepõlvest välja astunud, sain ma hakkama parandamatu teoga." Charlene Boher jutustab oma lugu vanglakaristust kandes. Kõik algas üsna tavaliselt - kahe teismelise tüdruku, Charlene'i ja Sarah' sõprusest...
.jpg) 
															 
             
             
             
             
             
             
             
             
             
             
             
             
             
            