Tooted

Miks lõi vöötkoodi leiutamine väikepoodidel jalad alt? Miks suurendas grammofon majanduslikku ebavõrdsust? Kuidas parandasid banaanid vaktsineerimise kättesaadavust? Kuidas lõi beebipill naistele võimaluse töötada juristi või arstina?

Briti majandusteadlane ja ajakirjanik Tim Harford räägib 50 leiutise kaudu loo, kuidas kujunes praegune majandussüsteem ja kuhu see võib areneda. See raamat ei ole teada-tuntud leiutistest, nagu trükipress või aurumasin. Autor räägib esemetest ja nähtustest, mis on mõjutanud majandust märkamatumalt. Need leiutised on meie igapäevaelus elementaarsed, ent nende sünniloo taga on rohkelt peamurdmist ja ootamatuid pöördeid. Autor kirjeldab, kuidas iga uus asi toob mõnedele suurt kasu ja teised paiskab põrmu. Ning see, kellest saab võitja või kaotaja, võib olla vägagi üllatav.

 

Elustiiliraamatu "Aias sajab saia" autorid Lia Virkus ja Siire Vanaselja viivad lugeja tervet aastat hõlmavale aiaringile, märkama selle rõõme ja võimalusi nii kaunil maikuul kui nukras novembris. Kui toiduvõlurist Lia ja loova loomuga rohenäpust Siire kokku liita ning laiali lahutada, saaks ilmselt kaks keskmist kokka-aiahoolikut. Õnneks pole säärane tehe võimalik ning nii on mõlemad autorid saanud raamatusse panna oma parimad teadmised ja isiklikud kogemused. Siire on enda meelest maailma kõige laisem aednik, ometi on tema lumest lumeni õitsev aed mõne külalise arvates liigagi korras. Raamatus jagabki ta kuust kuusse praktilisi näpunäiteid, kuidas ta seda teeb, ja innustab lugejaid loovaid lahendusi otsima. Ikka selleks, et aiarõõm ei kaoks. Lia pakub retsepte ning nippe, kuidas kõik see hea ja parem, mis meie aedades ja aiaservades kasvab, toiduks saab. Tooraineid jagub kapsast ja karulaugust sireliõite ja suvikõrvitsani! On vana head köögiklassikat ja retsepte, mis üllatavad ning panevad nii mõndagi taime teise pilguga vaatama. Proovige kasvõi võilillemett ja pojengivett! Mõlemad autorid tegid lahti nii oma aia värava kui käisid ka teiste aedu uudistamas. Millised lood neis aedades peituvad, kes seal kasvavad ja kas külaliste kooki ka pakuti, selgub juba raamatus.

Värvikaid lugusid 19. sajandi Eesti- ja Liivimaalt

 

Dr. Bertrami, kodanikunimega Georg Julius von Schultzi „Balti visandid“ on muhemõnusas stiilis kirja pandud lood lapsepõlve- ja noorusaastatest, värvikad pildid 19. sajandi algupoole Eesti- ja Liivimaa elust. Esmapilgul lihtsatest asjadest on kirjutatud klassikalise hariduse saanud inimese sulega: kes veel oskaks võrrelda Torma kirikumõisa peretoas vaimude keskel istuvat praostiprouat Penelopega Ithakal või Tallinna Toomkooli koerust tegevaid koolipoisse Korahi jõuguga. Või siis pidada Schilleri luuletuste põhjal lorilaule sepitsevaid Tartu tudengeid soolaks supis, piprateradeks potis, mõistlikus koguses mõnusaks, suurel hulgal ohtlikuks. Autor nimetab oma lugusid õigusega visanditeks – need ongi kunstniku vabakäelised joonised, ainult et teksti kujul.

Romaan on peamiselt vana-traditsioonilise Hiina miljöö raamistikus antud talupoja elusaatuse kirjeldus, kes omaenese visa töö tagajärjel (osalt küll ka õnneliku juhuse tõttu) saadud varanduse kasvatab üha suuremaks, sealjuures muutudes ise orjapidajaks ja teiste kurnajaks. Vastuvaidlematult meisterlikud on peategelase Wang Lungi ja ta orjatarist naise O-lani kuju. Ka hulk teisi figuure on nähtud suure arusaamisega ja kujutatud elava reaalsusega.

Raamatu kaanelt: Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste -- seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja –õnne otsinguil.

„Joomahullu päevaraamat“ on tõupuhas kultusraamat. See Juha Vuorise päevikuvormis netti kirjutatud absurdne ja siiralt räme kolehuumori õieke saadab väikekodanlikud väärtushinnangud pikalt ning paneb naerulihased proovile.

Sageli eeldatakse, et rahalise riski hindamine põhineb üksnes ratsionaalsel mõtlemisel. Neuroteadlane ja endine Wall Streeti kaupleja John Coates väidab, et see ei pruugi sugugi nii olla, pakkudes sootuks teistsugust vaatenurka sellele, miks me rahaasjades vahel ebaratsionaalselt käitume. Tuginedes nii enda pikaajalisele kogemusele finantsmaailmas kui ka teadusuuringutele, selgitab autor, et me ei tee otsuseid ainult mõistusega, vaid olulist rolli selles, kuidas käitume näiteks turu tõusude ja languste ajal, mängib biokeemia. Inimese mõtted ja käitumine ning sealhulgas ka riskivalmidus kujunevad aju ja keha koostöös. Riskimine muudab meie kehakeemiat: võitmine suurendab riskihimu sageli niivõrd, et muutume eufooriliseks ja hulljulgeks. Kaotusperioodil võitleme aga hirmuga ning elame ikka ja jälle ebaõnnestumisi läbi. Sageli lausa nii intensiivselt, et stressihormoonid jäävad meie ajju püsima, kutsudes esile haiglaslikku riskipelgust ning isegi depressiooni. Need bioloogilised mehhanismid mõjutavad iga kaupleja tegutsemist ning kumuleerudes võivad esile kutsuda ka börsibuumi ja -krahhi. Coates jutustab väljamõeldud loo maakleritest, kes satuvad esmalt mulli ja seejärel krahhi lõksu, ning avab selle taustal füsioloogilised protsessid, mis viivad neid kõigepealt irratsionaalse lennuni ja siis pessimismini. Riskimise mõju koguneb mõistusesse ja kehasse, muutes inimese füsioloogiat nii, et see avaldab sügavat ja kestvat mõju. Riski nii-öelda optimaalseks haldamiseks tuleb autori sõnul jõuda mõistuse ja keha tõhusa koostööni. Igaüks meist võib muutuda koerast hundiks, küsimus on vaid selles, kas me suudame mõista selle põhjuseid ja tagajärgi. Kuigi Coatesi uuring keskendub börsimaakleritele, heidavad tema järeldused valgust ka kõigile teistele, kel tuleb suure surve all kiireid otsuseid teha, alates spordist ja lõpetades lahingutandriga.

See on raamat Tartu vaimust ja võimust.

Rait Toompere autobiograafiliste sugemetega romaani „Kunstimaja“ tegevus viib meid okupatsiooniaja lõpu kunstielu ning tärkava rahvavõimu telgitagustesse. Raamatus põimuvad seikluslik süžee ning minategelase täiuseotsingud.

Raamatu minategelane Raul käib oma Arkaadia teed Kunstimajas, mis pakub varju ka nõukogude võimu poolt peale teist maailmasõda purustatud Pallase koolkonna viimastele esindajatele. Kunstimaja näib otsekui oaas, mis kaitseb selle liikmeid troostitu ja ahistava tegelikkuse eest.
Võtnud vastu huvipakkuva uurimistöö, avastab Raul, et näiliselt turvalise Kunstimaja kulisside taga käib halastamatu ideoloogiline ja võimuvõitlus, mille keskele ta pahaaimamatult satub, sest KGB kahtlustab, et Raul võib paljastada salajase agentuuri kunstnike organisatsioonis. Käivitub sündmuste ahel, kus panused on kõrged ning tegelik vaenlane õel, halastamatu ja varjatud. KGB käsitleb kultuuri kui ideoloogilise võitluse eesliini ja kaitseb omasid kõigi vahenditega.

Romaanis on mitmeid ootamatuid süžeepöördeid ja panoraamseid ajastusissevaateid kultuuriteemadel. Elame kaasa viimaste pallaslaste lootustele ja esteetikapüüdlustele, saame teada nii mõndagi kunstnike elu köögipoolest.
Sündmuste krooniks tehakse Raulile ettepanek asuda tööle Tartu linnavalitsusse. Minategelane võtab väljakutse vastu ning satub rinnutsi elu proosalise poolega: talongimajandus, Interrinne, eraomandi ja allilma teke.
Saabub aasta 1991. Tundub, et Eesti tüürib veretu võitluse ja laulva revolutsiooni turjal vabaduse poole, kuid siis algab tagurlik augustiputš. Nüüd tuleb relvitutel inimestel seista vastu Nõukogude Liidu jõustruktuuridele ja täita isegi võimatuna näivaid ülesandeid…

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Miski ei purusta sidet ema ja tütre vahel, isegi mitte tõde. Deborah Monroe sõidab koos tütre Grace'iga peolt koju, kui nende auto ette jookseb pimedas üks mees. Autot juhtis Grace, aga Deborah saadab ta enne politsei saabumist koju, olles otsustanud süü õnnetuse põhjustamises enda peale võtta. Tema otsusest kasvab välja pettus, mis ähvardab lõhkuda ema ja tütre vahelise sideme.

„Kui tore komöödia oleks see maailm, kui ise ei peaks selles oma osa mängima.“ – Denis Diderot

Üle 6000 mõttetera. Kõigi aegade kõige täielikum lõbusate mõtteavalduste kogumik. Kõik vaimukad tarkuseterad, mida võib ühe elu kestel vaja minna, nendelt, kes on juba elanud.

 

Haruki Murakami ühe tuntuima teose pealkiri „Norra mets” on pärit biitlite laulust, mille kuulmine toob raamatu minategelasele Watanabele meelde tema esimese armastatu Naoko, tema parima sõbra kallima. Watanabe kandub mõtetes tagasi kahekümne aasta tagusesse aega, mil ta oli üliõpilane Tokyos. Murakami on suurepärane õhustiku looja, tema kummalised tegelaskujud saavad sümboolse tähenduse, pannes lugeja samal ajal neile sügavalt kaasa elama.

1949. aastal sündinud Haruki Murakami teosed on muutunud maailmas üsna eripäraseks kirjandusnähtuseks. Kõik tema raamatud tõlgitakse kohe pärast ilmumist suurematesse keeltesse ning neid müüakse hämmastavates tiraažides. Eesti keeles on temalt ilmunud ka „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest”, „Ainsuse esimene isik” ja „Linn ja tema muutlikud müürid”.

Kordustrükk.

Sisukord:
Öine lend
Inimeste Maa
Lahingulendur
Väike prints Antoine de Saint-Exupéry (saateks)

Koostasime käesoleva raamatu kõigile neile, kes on mõistnud kodukeemia kahjulikke toimeid ning püüavad oma majapidamist korras hoida keemiavabalt ja käepäraste vahenditega. Sellest vaatenurgast lähtudes püüdsime me raamatusse koguda kõik meie vanaemade tarkuseterad – veel mõned aastakümned tagasi polnud keemilised vahendid ilma teinud ning kodu küürimiseks kasutati eelkõige sellist kraami, mida oli lihtne kätte saada.

Madis Jürgeni poolt meisterlikult kirjutatud dokumentaalžanris elulooraamat kümnetes maailma sõjakolletes töötanud rindeoperaator Ivar Heinmaast, kes on juba üle kahe dekaadi olnud Soome telekanal YLE korrespondent. Ta on töötanud ligi sajas riigis, et vahendada maailmale seda, mille poole tavakodanik ei tihka tihtipeale pilkugi pöörata. Teos annab tempokalt elulise ja inimliku lähivaate Ivar Heinmaa elust rindeoperaatorina keset sõjakoledusi, elu ja surma piiril veedetud hetkedest, iseenda ja kaaslaste õnnelikest või õnnetutest lugudest ning ka kodusest argielust, mis jääb kahe rindekolde külastamise vahele. Võimas, kaasahaarav ja kainestav lugemine. Raamatus kasutatud fotode autorid: Niklas Meltio, Sergey Kozlov, Antti Kuronen, Liisa Karvinen, Jaana Kanninen, Mika Mäkeläinen, Vesa Toijonen, Hannu Väisänen, Katri Makkonen, Juha Portaankorva, Ari Lehikoinen, Juri von Bonsdorff, Olli-Pekka Sulasma ja Priit Grepp.

Sukukielistä riemua = Sugukielisty ihalmuo = Sukukielistä riemuu = Sukulaiskielistä lystiä

Nüüdsel ajal kuuleb üha sagedamini, et eestlased ja soomlased kasutavad omavahelistes vestlustes inglise keelt. Muidugi on seegi üks võimalus, kuid on ka muid. See raamat pakub võimaluse, mis on olnud kasutusel sajandeid: oma emakeele kasutamise mitmekeelse suhtluse vahendina. Teos julgustab eestlasi, soomlasi, karjalasi, meä ja kveeni keele kõnelejaid rääkima oma emakeelt ning selle abil saab alustada lähisugulaskeelte mõistmist ilma tavapäraste keele õpinguteta.

Teame, et paljud eesti ja soome sõnad sarnanevad üksteisega: laev ja laiva. Teised aga mitte: päike ja aurinko. Eksitada võivad samakujulised, kuid tähenduselt erinevad niinimetatud petlikud sõbrad: eesti pulmad on rõõmu allikas, soome pulma ’probleem’ mitte niivõrd − kuid rõõmu toovad nii päikesepaiste kui ka päivänpaiste!
See teos õpetab erinevaid viise, mis aitavad mõista lähedast sugulaskeelt ka siis, kui sõnade vahel puudub sarnasus. Samuti pakub raamat harjutusi nende viiside omandamiseks.
Palju rõõmu sugulaskeelsusest!

„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.

Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.

Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.

Jaan Krossi uus romaan on jõudnud lähiajalukku, „Tahtamaa“ tegevustik algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on maa tagastamine endisele omanikule.

„Tahtamaa” on ajalooline raamat ühest saarel asuvast külast ja peategelase elust eelmisel sajandil. Ühesõnaga peategelane käib mööda isapoolseid juuri ning ajab asju, et Tahtamaa krunt, kus asub ohtralt tervislikku muda, tagasi saada. Tal on ka kaasosalised. Ja raamatust ei puudu romantika, armastus ja elu intiimsemad varjundid.

Teose esimene lugeja, abikaasa Ellen Niit arvab, et uus romaan on võrdlemisi erandlikul kohal Jaan Krossi loomingus, sest on rohkem psühholoogiline kui mõni teine ja ei põhine niivõrd ajaloolisel uurimustööl kuivõrd elukogemusel. See oli ühtlasi Jaan Krossi viimane romaan.

Õpik on kirjutatud vastavalt traktoristide tootmises ettevalmistamise programmile. Selles vaadeldakse üldotstarbe-suurtraktoreid ja põllutöömasinaid, nende tehnilist hooldust, mehhaniseeritud põllutööde korraldust ja tehnoloogiat ning masinate remonti, liikluseeskirju ja tööohutust.

Kunstikirjutus Eestis 1900-1918 = Kunstschreibung in Estland von 1900 bis 1918. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.

Kordustrükk Eeva Pargi 1992. aastal ilmunud romaanist, kus ta kirjeldab loominguliste inimeste tormilise perekonnaelu mõju lapse kujunemisele. Raamatu tegevus ongi nähtud lapse silmade läbi ning autor on kasutanud selles suurel määral omaenda perekonna, Hintide suguvõsa elu.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja kolmas raamat.

Jumalad on sündinud ja võimsaks saanud, maailma on ilmunud ka surelikud kangelased, kelle vägiteod ei jää jumalate omadele palju alla. Kuid tulevikus terendab midagi sünget: ahnus, armastus ja verejanu tõukavad maailma selle seni kõige suurema konflikti poole. Juba on sündinud naine, kelle pale saadab Trooja poole teele tuhat laeva, ja juba ootab kusagil üks üsna süütu väljanägemisega õun …

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.

Käesolevas raamatus hargnevad sündmused kulgevad vana läbiproovitud skeemi järgi, mis on end sajandite vältel õigustanud. Kangelannal on valida mitme pealtnäha kõlbliku džentelmeni vahel. Valik toimub vähemsoovitavate kandidaatide järkjärgulise mahakandmise meetodil, aga mitmete üllatustega, nii et viimased saavad lõpuks esimesteks ja vastupidi. Kangelanna langeb algul eksiarvamuste ohvriks, vabaneb neist mitmete kibedate läbielamiste hinnaga, saavutab sisemise küpsuse ja viib kampaania edukalt lõpule. Jane Austen jälgib oma kangelannasid ja kangelasi iroonilisel pilgul, aga suhtub üsna tõsiselt niisugustesse elu põhinõuetesse nagu perekonnaõnn, ühiskondlik tunnustus ja varanduslik kindlustatus.

Päevaraamat. Kirjad. Tõlked

Raamatus “Üks elu” avaneb Eesti ühe väljapaistvama tõlkija Valda Raua (1920–2013) päevikute, kirjade ja märkmete kaudu nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ja seltsielu läbi aastakümnete. Ta oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute (nt. Salingeri „Kuristik rukkis”) armastatumaid tõlkijaid, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. Valda Raua tõlked haaravad oma keelelise ilu ja mõistete küllusega. „Ta oli tõeline väärtkirjanduse maiasmokk,” meenutab tütar Anu Raud. „Emal aitas püsivalt maale elama asumisel kergemalt kohaneda just see haridus ja eluhoiak, mille ta oma koolidest kaasa sai. Igal juhul tundis ta suurt rõõmu loodusest, aiatööst, eriti lillepeenarde sättimisest. Tal oli jaksu ja jõudu ka rasketel aegadel hakkama saada.”

Valda Raud oli ka särav seltskonnainimene, kelles oli sarmi ja kombekust, mida rikastas peen briti huumor, mida ta täiuslikult valdas. Tema kodu oli kohtumispaik, kuhu külalised olid tihti kutsutud ja alati oodatud. Sellest kõigest ja paljust muust see raamat räägibki.

Tuhanded ja tuhanded on jätnud Eestimaa, leidnud endale uue töö, kodu ja elu välismaal. On tekkinud väikese Eesti rahva suur kild, keda võiks kutsuda uuteks väliseestlasteks. Me ei isegi tea, kui palju selliseid inimesi on, rääkimata siis sellest, kes nad on, miks nad läksid, kuidas neil on läinud. Ometi on need inimesed meie keskelt, meie kõrvalt ja lähedalt. Igaühel neist on oma lugu. Need lood on aga veel jutustamata. Seda lünka asusime täima. Otsisime igal moel kontakte uute väliseestlastega, et küsida, kas nad on valmis ise midagi kirja panema. Vajadusel aitasid neid ajakirjanikud. Lõpuks kogunes 44 lugu 19 riigist. Ning lisaks palju huvitavaid fotosid, mis samuti raamatusse jõudsid.

Raamatus on põhitähelepanu pööratud väiketraktoritele ja nende riistadele - nii sarjaviisil toodetavaile kui ka omavalmistatuile. Mehhaniseerimisvahendeist on kirjeldatud neid, mis hõlbustavad sööta valmistada, loomi karjatada, lehmi lüpsta ning muru hooldada ja puid saagida. Teos on mõeldud käsiraamatuks nii väikemehhaniseerimisvahendite kasutajaile kui ka nende ehitajaile.

Krooniliste haiguste koorem meie ühiskonnas aina suureneb, haigestuvad nii täiskasvanud kui ka lapsed. Rasvumine, diabeet, kõrgvererõhutõbi, dementsus, viljatus, südamehaigused, vähk … loetelu on pikk. Samal ajal kasvavad ravimifirmade sissetulekud ning arstidest on saamas ravimijaotusmasina väikesed hammasrattad. Kas meil on veel võimalik elada kõrge vanaduseni tervena ja surra õnnelikuna une pealt? See sõltub suuresti sellest, mida oleme valmis tervise säilitamiseks tegema. Selle raamatu fookuses on üks tänapäeva inimkonna suurimatest terviseprobleemidest – insuliiniresistentsus. See on enamiku meie krooniliste haiguste aluseks. Arutame põhjalikult selle põhjuste, ravi- ja ennetusmeetmete üle. Kasu ja uusi teadmisi saavad siit kaante vahelt nii meditsiinitöötajad kui ka kõik teised, kes hoolivad oma tervisest.

 

Dr Sergey Saadi (snd 1986) on sündinud, kasvanud ja lõpetanud meditsiinikooli Volgogradis Venemaal. 2010. aastal kolis ta elama Eestisse ning lõpetas 2014. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini erialal. Sellest ajast peale on dr Saadi töötanud perearstina ning lisaks keskendunud ennetusmeditsiinile.